26. märtsil Läänemaal toimunud virtuaalreaalsuse töötuba

Epp Reedik, ENTK kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juht

Erialavaliku tegemine võib olla üsna keeruline. Noor inimene ei pruugi sageli omada täit ettekujutust, kus või kuidas omandatud teadmisi ja oskusi rakendada. Mõned ametid, mis on tööjõuturul küll väga nõutud, ei pruugi samas noore valikute hulka jõuda, kuna selle kohta puudub piisav info ja kogemus. Töömaailm aga nõuab tööturule sisenejatelt üha suuremat paindlikkust muutuste osas ja oskust toime tulla uute tehnoloogiatega.

Teisalt on ka suur hulk neid noori, kes on tööturult üldse kõrvale jäänud ja kes ei õpi ega tööta. Tekib olukord, mis pole kasulik ei riigile ega noorele endale – noor jääb ühiskonnaelust justkui kõrvale, sest ta ei leia endale sobivat väljundit, samal ajal hakkab töökäte nappus piirama majanduskasvu.

Kui ulataks noortele abikäe

Teadmised ja kogemused annavad noorele julguse ja kindluse enda jaoks õigete karjääriotsuse tegemiseks. Noortel on vaja tundma õppida tööelu nii, et see oleks seostatud tööturu tegelike vajaduste ja tulevikutrendidega ning annaks praktilise ettekujutuse erinevate kutsevaldkondade tööprotsessidest, töövõtetest ja tööandjate ootustest.

Kuidas tutvustada noortele ameteid ja kutseid nii, et see aitaks noortel olla esmaste valikute tegemisel ning tööturule sisenedes konkurentsivõimelisemad? Eesti Noorsootöö Keskus on võtnud selle küsimuse üheks oma prioriteediks ja hakanud juba aastaid tagasi otsima võimalikke lahendusi. Nende väljatöötamisel oleme arvestanud erinevate uuringutega, sh OSKA raportitega – analüüsidega, mis toovad välja erinevate valdkondade ametid, mille järele on tööjõuturul kasvav vajadus. Samuti oleme lahenduste väljatöötamisel arvestanud tulevikutrendidega, kus eriliselt on fookuses just tehnoloogia areng, kuna tehnoloogiate tundmine ja digipädevused on need, milleta on üha keerulisem tööturul konkurentsivõimeline olla. Seadsime väljatöötatavatele lahendustele ka tingimuse, et need oleksid hästi kergesti kättesaadavad kõikidele noortele erinevates Eesti piirkondades.

Kogemus aitab selgust luua  

Lahenduste väljatöötamise puhul oli selge, et vajalik on kaasata rohkem osapooli, mistõttu kohtusime erialaliitude esindajatega, kompetentsikeskuste ja klastrite esindajatega, tööandjatega ning kutse- ja kõrgkoolide esindajatega. Loomulikult kaasasime ka noori ja noortega töötavaid spetsialiste ning lisaks võtsid aruteludest osa ka ministeeriumite esindajad. Just selline põhjalik erinevate osapoolte kaasamine on ka väljatöötatud lahenduste edu võti.

Ühiste arutelude, ajurünnakute ja uuringute analüüsi käigus selgus, et eelkõige oleks vajalik tutvustada võimalusi puidutööstuses ja metallitööstuses, sest need on valdkonnad, kus tehnoloogia areng loob palju uusi võimalusi ja tööjõu vajadus on väga kõrge.

Valdkonna esindajate sõnul oli esmatähtis tutvustada noortele just kaasaegset tehnoloogiat ning siduda see konkreetsete ametitega (nt CNC-pingi operaator, tisler ja metallitehnoloog). Nende kahe valdkonna lahenduseks hankisime n-ö mobiilse töökoja, mis just sellist tehnoloogiat endas sisaldab. Mobiilne töökoda käib Eestimaa peal ringi, sõites kohale sinna, kus on noored ning kohapeal korraldatakse interaktiivsed töötoad. See tähendab, et tutvustatakse miniatuursemal kujul täpselt seda kaasaegset tehnoloogiat, mida tööstuses päriselt kasutatakse. Noored saavad eheda ülevaate ning töötoa käigus ka enda oskusi päriselt proovile panna, meisterdades seadmete abil erinevaid esemeid (nt spinner, kell, mälupulk vms). Täiendavalt jagatakse karjääriinfot ning võimalusel kaasatakse ka tööandjaid nende ootustest rääkima.

Teiseks valikuks, mida noortele tutvustada, sai tervishoiusektor, kus tööjõupuudus on eriti suur just õdede ametis, aga puudu on ka näiteks bioanalüütikutest. Nende ametite tutvustamiseks oleme virtuaalreaalsuse abil loonud võimaluse näha, milline on nendel ametitel töötavate inimeste tööpäev. Selleks saab töövarjuks olev noor vastavad prillid, mille abil virtuaalselt jälgida õdede ja bioanalüütikute tegevusi töö käigus. Seejärel saavad noored osaleda praktilises töötoas, kus on võimalik mõningaid tegevusi ka omal käel järele proovida.

Väljatöötatud lahendused on osutunud väga populaarseteks. Kutselaborid jõudsid noorte ette möödunud aasta kevadel ning aasta jooksul osalesid 134 töötoas 1663 noort üle Eesti. Kutselaborite aktiivne osavõtt näitab, et noortel on huvi saada vahetu kogemus, millised on tööturul pakutavad võimalused. Seetõttu oleme hetkel välja töötamas ka juba kolmandat lahendust, mis tutvustaks noorsootöötaja ametit. Selle loodame noorte ette tuua juba aasta teises pooles.  

Noore kui ka tööandja ühine huvi

Tööturg võib ju kutsuda, kuid kui puudub igasugune kokkupuude mõne konkreetse valdkonna või ametiga, siis on vähe tõenäoline, et noor otsustab oma tuleviku just selle endale tundmatu ametiga siduda. Võib-olla on tegemist koguni unistuste töökohaga, mis jääb just vähese teadlikkuse tõttu kaalukausilt kohe välja. Sellest oleks aga kahju, sest lõppude lõpuks saab tööturul edukas olla ikkagi see inimene, kes on valinud elukutse, mis talle meeldib ning mille jaoks on tal olemas vajalikud eeldused.

Nagu näitab kutselaborite loomine, siis lahendused on käegakatsutavad ja noored on valmis neist rõõmuga kinni haarama. Kui pingutada selle nimel, et tööturule jõudvad noored inimesed on motiveeritud ja teavad, mida nad oma eluga peale tahaksid hakata, võidavad sellest nii tööandjad kui ka tööelu alustavad noored. 

Kutselaboreid rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF-ist kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

 Artikkel on ilmunud 02.04 Äripäevas.  

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv