fbpx

Avatud noortekeskuste projektikonkurss ootab ideid

11. veebruaril kella 15.00-ni saavad noortekeskused esitada avatud noortekeskuste projektikonkursile oma taotlusi. Koostöö noorsootööasutuste vahel on igati teretulnud, sest nii on võimalus projekti tulemustest kasu saada suuremal hulgal noortel. Inspiratsiooni pakuvad siinkohal aga mõned ideed möödunud aasta konkursist.

Avatud noortekeskuste projektikonkursi üldine eesmärk on avatud noorsootöö arendamine. Projektikonkursiga toetatakse nii avatud noorsootöö teenuse arendamisele suunatud tegevusi kui ka selleks vajalike vahendite ja seadmete soetamist. Taotlusi selleks saab  esitada kahes projektikategoorias:

1)      Tavaprojektide eesmärk on läbi erinevate noortele suunatud tegevuste või kohalikul tasandil avatud noorsootööd korraldavate noorsootööasutuste arengut toetavate tegevuste kaudu edendada avatud noorsootöö meetodit ning kaasata tegevustesse noori. Tavaprojekti maksimaalne toetussumma on 3 000 eurot.

2)     Nutiprojektide eesmärk on rakendada või/ja välja töötada avatud noorsootöö meetodi arendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  lahendusi, mis lähtuvad Nutika noorsootöö põhialustest, on kooskõlas nutika noorsootöö kontseptsiooni eesmärgiga ning suurendavad noorte ja noorsootöötajate digipädevusi. Nutiprojekt peab toetama piirkondliku noorsootööalase koostöö edenemist ja nutiprojekti raames peab Taotleja tegema koostööd vähemalt kahe  noorsootöövaldkonnas tegutseva asutuse ja/või organisatsiooniga ning vähemalt ühe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna partneriga (kelleks võib olla era- ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik või IKT pädevustega spetsialist) . Kõikidel partneritel on projektis sisuline roll. Nutiprojekti maksimaalne toetussumma on 10 000 eurot.

Taotlus koostatakse ja esitatakse ENTK Konkursiveebis aadressil   https://entk.konkursiveeb.hitsa.ee/.

Täpsemalt leiab infot veebis: https://entk.ee/toetused/ank-konkurss/.

Eelmisel aastal said rahastuse 89 omanäolist projekti

2019. aasta avatud noortekeskuste projektikonkursile laekus 124 taotlust: 107 tava- ja 17 nutiprojekti. Sisulisele hindamisele pääses 122 taotlust. Rahastuse said 89 projekti (13 nuti- ja 76 tavaprojekti) kogusummas 222 043, 58 eurot.

Ellu viidi mitmeid põnevaid ja noore arengut toetavaid projekte. Näiteks läbisid mitmed noortekeskused noorte visioonil uuenduskuuri. Roiu noortekeskuse projekti „Noortekeskuse uuenduskuur“ raames  õppisid noored pahteldamist, lihvimist, värvimist, koostööoskust ning tutvusid viimistlemise ohutusnõuetega. Projekti käigus omandatud oskused on tarvilikud ja rakendatavad ka tulevikus, kuid mis veelgi olulisem- noortekeskus on rohkem noorte nägu, mis on meelitanud noortekeskusesse ka neid noori, kes muidu noortekeskuses ei käinud.

Ka Rannu noored said oma ideid hubasema keskkonna loomiseks rakendada projekti „Teeme koos“ raames. Kümne õpitoa käigus omandasid noored käelised oskused värvimises, pahteldamises, viltimises, enda töökoha korrastamises, noortekeskusele visuaalse identiteedi loomises ehk oma ümbruskonna sõbralikumaks ja toredamaks kujundamises. Omandatud oskused said praktilise väljundi ja noortekeskus värskenduse nii üldpildis kui sisustuses.  Noored said praktilise kogemuse ja oskused lihtsamate remonttööde teostamiseks ning loominguliste elementide kasutamiseks argielus. Taaskasutavate elementide kasutamise läbi saadi aga teadlikumaks keskkonnasõbralikust käitumisest ja ökoloogilise jalajälje kujunemisest.

Põnevaid projekte noorte ja noorsootöötajate digipädevuste suurendamiseks ja uute lahenduste kasutuselevõtuks viidi ellu ka nutiprojekti kategoorias. Muuhulgas oli oluline ja positiivne tendents uute koostöösuhete tekkimine ja olemasolevate paranemine.

Lääne-Nigula valla noortekeskused toetasid läbi oma projekti tegevuste noorte teadlikkuse ja oskuste kasvu meediamaailmas orienteerumiseks ja hakkamasaamiseks. Noored ja noorsootöötajad omandasid reklaamikunsti teoreetilised teadmised ning vajaliku tehnika ja programmide käsitlemise, et õpitut praktikas rakendada. Noored lõid ja töötlesid ise õppe- ja reklaamvideosid, plakateid ja muid reklaammaterjale. Projekti tegevused aitasid kaasa piirkonna noortekeskuste vahelisele koostööle ning koostöö loomisele kohalike koolidega, sh kutsekooliga, kes viis läbi fotograagia ja Filmora programmi algõppe koolitused noorsootöötajatele ja noortele, aitas valmistada õppevideosid ning nõustas vahendite soetamise osas.

Suurepärane koostöö avatud noortekeskuste projekti raames oli ka Anija Valla Noortekeskuse projekti „Tehnoovus: tehnoloogia, noorus+loovus“ kaudu. Projekti eesmärk oli teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, et jõuda rohkemate noorteni läbi koostöö edendamise kooli ja noortekeskuse vahel. Läbi projekti anti nii noortele, kui noortega tegelevatele inimestele võimalus arendada infotehnoloogilisi-, isiklikke-, sotsiaalseid-, kultuuri- ja ettevõtlikuse pädevusi õppides kasutama kaasaegseid ja noortepäraseid tehnoloogilisi vahendeid. Selleks viis noortekeskus läbi ühised töötoad Kehra, Alavere ja Aegviidu koolides töötavatele õpetajatele, huvijuhtidele ja noorsootöötajatele, et tutvustada projekti raames soetatud vahendeid ja võimalusi. Õpitubades õpiti kuidas iPad´i programme kasutada ja oma töös noortega rakendada. Tutvust tehti Osmo play coding jam´iga, mida hiljem ka oma töös kasutati ja mis noorte huvi jätkuvalt üleval hoiab. Lisaks tutvuti erinevate Osmo play hariduslike õppemängudega, mida saab kasutada nii koolides kui noorteorganisatsioonides tegevuste mitmekesistamiseks. Nimelt võimaldavad Osmo play mängud õppida lisaks muusika loomisele matemaatikat, inglise keelt, joonistamist, füüsikat, programmeerimist, koostööd ja ettevõtlikust.

Tartu avatud noorsootöö korralduses mängis rahastuse saanud projekt „Noortekraan“ üsna olulist rolli. Projekti käigus paigaldati 2019. aastal 5 Tartu noortekeskusesse digiekraanid, et tõsta avatud noorsootöö kvaliteeti Tartu linnas. Projekti eesmärk oli parandada noorteinfo kättesaadavust, suurendada noorte ja noorsootöötajate digipädevust, muuta noortekeskuse tegevused noorte jaoks aktratiivsemateks ja arendada noortekeskuste vahelist koostööd ja infoliikumist Tartu linnas.

Digiekraanid on kasutuses kõigis 5 noortekeskuses ning sisu eest vastutavad noorsootöötajad koos noortega. Kõige edukamalt ja süsteemsemalt on läinud ekraanide sisu osas tööle nädalakavade koostamine. Varasemalt tegi seda iga keskus omaette, kuid ekraanide tulemisega oli igal nädalal kõigil ekraanidel olemas Tartu 5 noortekeskuse ühine tegevuskava. Nii jõuab nooreni oluline infot erinevatest alternatiividest ja tegevustest. Ekraanide haldamine on omavahel sünkroniseeritud ning toimub kooskõlastatud kokkulepete alusel. Ekraanide töösse rakendamine andis võimaluse teha uuel tasemel koostööd, leppida kokku erinevates ühistes põhimõtetes ning korraldada noorte ja noorsootöötajat digipädevuste arendamiseks erinevaid koolitusi ja tegevusi, et noored ja noorsootöötajad oleksid muuhulgas ise ka pädevad sisuloojad.

Häid projekte oli veelgi ja eriti tore on näha, et noorte kaasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisse muutub iga aastaga loomulikumaks ning noore arengu toetamise protsess tervikuna mõtestatumaks. Rõõmu valmistab ka kogukondade kaasamine ja nendes enda nähtavamaks tegemine. Ka avatud noortekeskuste projektikonkurss suunab taotlejaid oma tegevustesse noori ja ka kogukonda kaasama ning rohkem kajastama, seda mis noortekeskustes toimub ja millist positiivset mõju see avaldab.  Iga noor on väärtus ja avatud noorsootöö võimuses on seda sõnumit ilmekalt ka näitlikustada.

Soovime lennukaid projektiideid!

Teksti suurus