fbpx

E-osalus kinnitab kanda osalusmaastikul

 

Augusti alguses viis Eesti Noorsootöö Keskus Eesti Noorteühenduste Liidu suvekoolis läbi häkatoni, mille eesmärgiks oli koguda noortelt ideid uute osalusvormide jaoks. Selgus, et kuigi noored eelistavad pigem traditsioonilisi osalusvorme, näevad nad e-osalusel olulist rolli osalusmaastikul – seda aga tingimusel, et e-osalust täiendab osalus väljaspool veebi.

Eesti Noorsootöö Keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse peaekspert Gertha Teidla-Kunitsõn märkis, et e-osaluse all peetakse silmas otsustusprotsesside toetamist infokommunikatsiooni tehnoloogia vahenditega ehk teisisõnu on tegemist interaktiivse veebis toimuva otsustusprotsessiga. “Kuigi e-osaluse võimalus on olemas olnud juba mõnda aega, e-valimistest kuni kaasava eelarve loomiseni ja petitsioonideni, ei ole täna Eestis veel ülearu palju e-osaluse võimalusi noortele või nutika noorsootöö rakendamist igapäevases noorsootöös,” ütles ta.

Häkatonil osalenud ligi 80 noore hinnangul panustavadki nad enim just traditsioonilistesse osalusvormidesse nagu osaluskogud, õpilasesindused, osaluskohvikud, valimised ja erinevad noorteorganisatsioonid, ent osalusvormidena toodi välja ka (sotsiaal)meedias „laikimist“, jagamist ja kommenteerimist kui ka arvamuste avaldamist. “See annab juba aimu, et osalus on kolinud ka veebikeskkonda ning omab juba rolli osalusmaastikul,” sõnas Teidla-Kunitsõn.

Samas pole traditsiooniline osalusvorm kuhugi kadumas. E-osaluse üheks peamiseks põhimõtteks ongi kombineerida e-osalust n-ö traditsioonilise, väljaspool veebi osalusega. “Selline põhimõte toodi välja nii juuni lõpus Tallinnas toimunud eXploring Youth Participation seminaril, kuid ilmneb mitmetest uuringutest kui ka noorte endi arvamustest,” lausus Teidla-Kunitsõn.

Millised on e-osaluse eelised traditsiooniliste osalusvormide ees?

Peamiseks e-osaluse eeliseks on võimalus kaasa lüüa olenemata ajast ja kohast ning tavapäraselt pole ka piiranguid osalejate arvus. Mis on aga veelgi olulisem – see viib osaluse ja kaasatuse ka nende noorteni, kes vastasel korral ei saaks oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida teda ennast puudutavates küsimustes. Näiteks füüsilise puudega noored, kelle jaoks jääb osalus kättesaamatuks, kuna puudub ligipääs. Samuti noored, kes elavad keskustest väljaspool ning kellel seeläbi ei ole võimalik osaluseks „kohale tulla“.

Kuidas e-osaluse protsessi läbi viia, sõltub aga kõige enam sellest, mis on eesmärgiks ning kellele on see suunatud. Nii viiakse noortele suunatud kampaaniad ellu peamiselt sotsiaalmeedias, olgu selleks siis näiteks Facebook või Instagram. Samas on registreerimis- või tagasisidevormina laiemalt tuntud Google Forms. Kui palju aga tuntakse e-osaluse võimalusi?

Näiteid edukast e-osalusest leidub tegelikult nii Eestist kui ka kaugemalt. Näiteks on Tallinna linn loonud äpi AvaLinn, mis annab võimaluse esitada ideid ja ettepanekuid linna avaliku ruumi kohta. Eesti eesistumise ajal viidi läbi Euroopa Liidu noortevaldkonna ministrite nõukogu kohtumine, mille arutelul said osaleda ka noored ning seda läbi Twitteri. Noorte poolt edastatud säutsud kuvati moderaatori poolt ekraanidele, mida kõik said jälgida ning millele said ka ministrid vastata või kommenteerida noorte poolt tehtud ettepanekuid. Kreekas lõi aga 15-aastane noormees eraldi veebiplatvormi Teens4Greece, kuhu noored said edastada enda poolt välja pakutud lahendusi, ideid ja ettepanekuid probleemidele, millega Kreeka seoses majanduskriisiga silmitsi pidi seisma.

Igal platvormil, meetodil ja vormil on omad eelised ja piirangud, mistõttu peab e-osalus põhinema alati konkreetsel vajadusel ja eesmärgil, lähtudes ühtlasi valitud sihtgrupist. Kui osalusmeetodi välja selgitamine valmistab raskusi, siis võib olla abi veebikataloogist, mis tutvustab erinevaid meetodeid ning aitab eesmärgist ja sihtrühmast lähtuvalt valida välja sobivamad.

Teksti suurus