fbpx

Edgar Schlümmer: kriisis heitunud noored radikaliseeruvad. Ja ravi? Saatkem nad töölaagrisse!

Hannes Rumm tõstatas 30. aprillil Maalehes ilmunud arvamusloos väga olulise probleemi – kuidas majanduskriis annab vastupidiselt levinud arvamusele kõige valusama löögi just noortele. Ja seda nimelt pikas plaanis.

Probleem ei puuduta mõistagi ainult Eestit, sarnases olukorras on väga erinevate riikide noored. Ka Eesti suursaadik ÜRO juures, Sven Jürgenson, kirjutab 27. aprillil The New York Timesis, et kuigi noored on väga oluline uute ideede, lahenduste ja innovatsiooni allikas, saavad nad tänase kriisiga valusalt pihta ning seda asukohast sõltumata. Jürgenson toob muuhulgas välja seose hariduse kättesaadavuse ja radikaalsete liikumiste vahel – kui esimene on raskendatud, tekib soodne pinnas teisele.

Põhjust olla murelik on aga enamgi. Nagu Rumm oma arvamusloos märgib, viis 2008. aastal alanud majanduslangus meid 2010. aastaks seisu, kus tööpuudus 15-24 aastaste noorte hulgas oli 40,6%. Teisisõnu ei ole keeruline vaid kriis ise – selle tagajärjed püsivad ka kriisile järgnenud aastatel. Kuna noortel töökogemusi napib ning sageli saadab noori kuvand, et küll noor inimene kuidagimoodi hakkama saab, ei ole tal ju veel peret, keda toita ega laenukoormat turjal, on noored kriisi ajal nimelt üks haavatavamaid gruppe, jäädes pigem esimesena tööelust kõrvale. Ning tänane kriis on samalaadse olukorra tekkeks kõigiti soodne.

Et dekaaditaguse kriisi ajel toimunu ei korduks ning me ei leiaks end õige pea olukorrast, kus noored jäävad ühiskonna- ja tööelust kõrvale, tuleb tegutseda kohe. Noorte puhul on see oluline kahest aspektist – ühena materiaalse poole pealt, kuid teisalt ka vaimses plaanis.

Heitumine tuleb kiiresti

Elukogemuseta noor ei oska haridusest ja tööst kõrvale jäämisest tekkinud heitumisest tihti niisama lihtsalt välja tulla nagu suudab seda kümme ja enam aastat kogenum ning ajutiselt töötuks jäänud täiskasvanu. Küsigem endilt, kellele läheb tekkinud heitumus lõpuks maksma? Meile kõigile – riigile nii saamata jäänud maksude näol ja tööturule naasmise toetusmeetmete näol; tööandjale töökäte puuduse näol kui ebausalduse kasvuna, kuna noored lahkuvad või on murtud usaldus nii riigi kui kohalike tööandjate vastu. Noored vajavad niisiis just täna igakülgset tuge – olulised on nii töövõimalused kui ka nõustamine ning võimalus turvalises keskkonnas harjutada nii oma sotsiaalseid kui tööalaseid oskusi.

Sellise arendava keskkonna nimel töötavad igapäevaselt tuhanded noortevaldkonna töötajad – noorsootöötajadhuvitegevuse juhendajad, huvikoolide õpetajad, noorteühingute noortejuhid ja paljud teised. Noortekeskused tegelevad muuhulgas aktiivselt ka keerulisemate muredega ning pakuvad noortele abi just seal, kus noored asuvad.

Noorsootöötaja on sageli esimene ja ainus inimene, kes märkab, mida noorel päriselt vaja on, või ka seda, et noorega pole kõik hästi või et kodus on probleeme. Paljude noorte jaoks on noorsootöötaja ka ainus usaldusisik. Loodetavasti näevad ka kohalikud omavalitsused jätkuvalt noorsootöö potentsiaali ja olulist rolli noore inimese eluteel ning kriisist sõltumata jätkavad noorsootöö rahastusamisega. Samuti on näha ka riigi tasandil kasvavat vajadust noortele suunatud toetusteks ja teenusteks.

Noortemalevate kogemus

Kuigi olukord on keeruline, julgen hinnata, et sel suvel on eluliselt oluline hoida aktiivselt töös erinevaid noorsootöö võimalusi, sest noortel on soov suhelda, eriolukorra mõju mõtestada, leida uuesti tasakaal. Seetõttu on noortekeskused, laagrid ja noortemalevad hindamatult olulised. Viimased on ka hea võimalus saada esimene töökogemus. Noortemalevates saavad tuhanded noored üle Eesti panna end proovile erinevates valdkondades, omandades olulisi teadmisi näiteks tööohutusest ja töötamist reguleerivatest seadustest ning saades reaalse kogemuse töödistsipliinist. Ka Töötukassa toetab noori tööturule sisenemisel, makstes nendele tööandjatele, kes palkavad vähese töökogemusega 16-29-aastaseid noori, palgatoetust ning kattes noorte koolituskulusid.

Eriti oluline on kaasata ja toetada neid noori, kes enam ei õpi, aga veel ka ei tööta. Sellel suunal tegutsevad üle Eesti noortekeskuste lisateenusena Noorte Tugilad ning Tallinnas ja lähiümbruses “Hoog sisse” programm. Kriisi valguses tuleks üle vaadata senised kokkulepped ja tulevased rahastusmeetmed toetamaks seda, mis aitas meid eelmisest kriisist läbi tulla. Kuid mitte ainult – vaja on ka uusi lahendusi ja terviklikku lähenemist ning praegust kriisi leevendavatele meetmetele lisaks on tarvis ka pikaajalisemat noorte kriisimeedet.

Arvamuslugu avaldati 14.05.2020 Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/arvamus/edgar-schlummer-kriisis-heitunud-noored-radikaliseeruvad-ja-ravi-saatkem-nad-toolaagrisse?id=89852007

Teksti suurus