fbpx

Eesti noorte vabatahtlik teenistus vajab süsteemsemat lähenemist

Möödunud aastal sai põhjalikumalt otsa vaadatud noorte võimalustele tegutseda Eestis vabatahtlikuna. Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Töötukassa, Siseministeerium, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja SA Archimedese noorteagentuur võtsid ENTK ettepanekul üheskoos ette osalemise Praxise avalike teenuste arenguprogrammis, kus mitmete koolituste, iseseisva töö ning mentorlussessioonide käigus analüüsiti vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi ning vajadust uut tüüpi teenuste järgi.

Suure töö eest tuleb teha tänukummardus meeskonnaliikmetele – aitäh, Roger Tibar, Marit Kannelmäe-Geerts, Ivika Uslov, Annely Reile, Liis Seeme, Marten Lauri ja disainijuht Kadri Armas. ENTK poolelt vedasid protsessi Tiina Sinijärv ja Epp Reedik.

Vabatahtlikuna tegutsemine võiks just noortele anda vajaliku esimese töökogemuse ja enesekindlust, et tööturul hakkama saada. Samuti võiks see olla positiivseks väljundiks neile 19+ vanuses noortele, kes täna aktiivselt noorsootöös ei osale. Vabatahtlikuna tegutsemine aitaks tugevdada noore sotsiaalset võrgustikku ja leida uusi kontakte. Kohalik kogukond võidaks vabatahtlike kaasamisest samuti, kuna koos saab alati rohkem ära teha.

Vabatahtlikuna tegutsemise ja kogukonda panustamise vajalikkuse selgitamine peaks algama juba varajasest east. Oluline on mõelda, kuidas ka 7-aastane noor teaks oma võimalusi. Tänast olukorda lähemalt analüüsides selgus, et võimalusi on küll palju, kuid need on killustunud – vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi pakuvad erinevad mittetulundusühingud ja info levib erinevaid kanaleid pidi ning pole alati noortekeskselt esitatud. Kui esialgu oli teenust disainival meeskonnal idee luua midagi uut, siis probleemi lähemalt analüüsides ning sihtgrupiga suheldes, sai selgeks, et abi oleks hoopis olemasoleva info koondamisest – selliselt, et noorele oleks vabatahtlikuna tegutsemisel nn “ühe ukse poliitika” ehk kõik võimalused oleksid leitavad ühest kohast. Üheks taoliseks infot koondavaks kohaks võiks olla näiteks Teeviit portaal, kust noored juba täna teavad otsida noortele suunatud infot ja pakkumisi.

Teine suund on vaadata üle olemasolevad võimalused ning neid täiendada nii, et teenused oleksid noortesõbralikumad – võimalusest osa saamine sujuvam, tähtajad lühemad, tagasiside kiirem, protsess toetatum. Samuti on oluline võrdse juurdepääsu ja võimaluste tagamine. Näiteks tõstatus küsimus, kas on õiglane, et noor, kes küll ei õpi ega tööta, ent osaleb aktiivselt täisajaga vabatahtlikus teenistuses, jääb ilma tervisekindlustusest? On ka selge, et süsteemse vabatahtliku teenistuse pakkumine nõuab ressursse, sealhulgas rahalisi – nii sotsiaalsete garantiide tagamiseks, juhendajate tasustamiseks kui muuks.

Mitme asutusega koos teenust disainida oli põnev kogemus, mis võimaldas tuua kogu valdkonnas olev info ja teadmine ühekorraga lauale. Palju sai tehtud, kuid töö läheb edasi – meeskond kogub näiteid vabatahtliku tegevuse mudelitest nii formaal-, kui mitteformaalõppe osana (noortekeskustes) ja plaanis on kutsuda kokku ümarlaud, et teemadega täpsemalt edasi minna. Vabatahtliku teenistuse võimaluste sisulisel arendamisel on oluline silmas pidada, et vabatahtlikuna tegutsemine ei jääks noortele pelgalt tegevuseks, vaid seda osataks ka laiemalt mõtestada – et noor saaks aru ja oskaks õpitud teadmisi ning lähenemisi üle kanda ka teistesse olukordadesse. Teine oluline teema puudutab sotsiaalseid garantiisid – läbi tuleb mõelda, kuidas luua olukord, kus vabatahtlikuna tegutsejal on olemas kõik samad garantiid, mis nö tavalise töö tegijal. Eriti oluline on see nende noorte puhul, kes ei õpi ega tööta.

Kokkuvõtlikult andis mitme asutusega ühiselt teenuse disainimine palju uusi teadmisi ja tugeva tõuke, et muuta just Eestis vabatahtlikuna tegutsemine noortele kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks, kuid töö läheb edasi, seega püsige lainel!

Teksti suurus