fbpx

Ida-Virumaal arutati mitteõppivate ja –töötavate noorte toetamisvõimalusi

5. juunil toimus Narva Kolledžis ümarlauakohtumine, mille eesmärgiks oli Ida-Virumaa  mitteõppivate ja –töötavate noorte toetamise olukorraga tutvumine, erinevate tugiteenuste tutvustamine, toetusvajaduste selgitamine ning koostöö tõhustamiseks lahenduste leidmine.

Kohtumisest võttis osa 37 noorsootöö ja noortevaldkonnaga seotud inimest. Toimus neli esitlust:

  • NEET noorte tagamaid avasid Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Tugila eestvedajad Heidi Paabort ja Kerli Kõiv. Tutvu ettekandega siin.
  • Sotsiaalministeeriumi tööhõiveosakonna nõunik Lii Pärg tutvustas Noortegarantii Tugisüsteemi võimalusi ja seniseid tulemusi. Tutvu ettekandega siin.
  • Kohal oli ka Eesti Töötukassa noortegarantii juht Liis Seeme, kes andis põhjaliku ülevaate teenustest, mis toetavad noori tööturule sisenemisel. Tutvu ettekandega siin.
  • Lisaks räägiti sellest, kuidas riskis noorte toetamisele saavad kaasa aidata statistika, teadlased, praktikud – erinevate uuringutega julgustas tutvuma Eesti Noorsootöö Keskuse suurandmete projektijuht Anne Kivimäe. Tutvu ettekandega siin.

Esitluste järgselt jäi kõlama tõsiasi, et koostöö erinevatel tasanditel vajab tõhustamist. Nagu nentisid Ida-Virumaa noorsootöö spetsialistid: vaja on süsteemset ja regulaarset koostööd, et pakkuda abi ja tuge noortele, kes ei õpi ega tööta. On neid, kes vajavad vaid vähest suunamist ja märkamist, kuid keerulisemate juhtumite puhul läheb vaja pikemaajalist tuge ja motiveerimist.

Kohtumisel toimusid intensiivsed rühmatööd, mille käigus kaardistati olemasolevaid ressursse, nimetati kitsaskohti ja võimalikke lahendusi riskis noorte toetamise soodustamiseks. Ressurssideks on praegu toimivad institutsioonid, võimekad inimesed, riiklik tähelepanu, erinevad noorte programmid ja projektid jpm. Kitsaskohti jagub – näiteks rollide ebaselgus erinevate osapoolte ja valdkondade vahel, infopuudus abivajavatest noortest, spetsialistide nappus, keeletase jne. See-eest leiti palju võimalikke lahendusi: noorte võrgustik ja nende järjepidevad koostöökohtumised, koolitused spetsialistidele, mobiilne noorsootöötaja igasse KOV-i ja muud.

Ida-Virumaa noorsootöö spetsialistide ühiste arutelude käigus ilmnes, et piirkonnas on küll olemas noortega tegelevad institutsioonid ja spetsialistid, kuigi viimaseid kohati napib. Spetsialistid tõdesid, et suurim probleem on noort ümbritseva koostöö ja võrgustikutöö puudumine. Oluline on, et Ida-Virumaa piirkonna võrgustiku liikmetel on soov ise tegeleda noort toetava võrgustiku ellu kutsumisega. Sellega ei saa tegeleda keegi väljastpoolt, vaid piirkonna osapooled peavad võtma initsiatiivi, et kutsuda ellu ja juhtida noori toetavat võrgustikku, kaasates tema lähikondlasi ja vastutades toe süsteemse toimimise eest. Noorte toetamisel on lastevanematel tähtis roll ning nemad vajavad samuti sageli toetusvõrgustikku ja pädevuste tõstmist, et oma lapsi iseseisvumisel toetada. Suurt rolli mängib noorte otsuste tegemisel noorteinfo, et teada erinevaid võimalusi, kuidas ebasoodsast olukorrast välja tulla.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus pakub alates 2019. aastast ka mitteõppivate ja -töötavate noortele tugiteenuse pakkujatele juhendamis- ja nõustamisteenust, kust saab kogemustele ja teadmiste põhinevaid nõuandeid tugiteenuse käivitamiseks oma piirkonnas.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Teksti suurus