fbpx

Lääne-Virumaal võeti luubi alla noorsootöö võimalused üle Eesti

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) korraldatud kevadkool Vihulas tõi kokku 53 omavalitsuse esindajad ja noored, lisamaks hoogu juurde noorsootöö planeerimisse ning eri osapoolte kaasamisse.

23.–24. mail Vihulas toimunud kevadkooli ajendiks oli 2017. aastal jõustunud riigipoolne täiendav toetus huviharidusele ja -tegevusele ning kohalike omavalitsuste soov õppida seda toetust noorte huvides veelgi paremini kasutama. Vihulas kohtusid ja jagasid kogemusi kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud, ENTK eksperdid ning huvialavaldkondade esindusühingute ja noorte esindajad, et ühiselt arutleda tegevuste planeerimisel tekkinud küsimuste, kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle.

Kevadkoolis andis ka ülevaate täiendavast toetusest ja selle tulevikusuundadest ENTK direktor Edgar Schlümmer, kelle sõnul peab noorte vajadustega arvestamine käima tihedas koostöös noorsootöö korraldajatega üle Eesti. “Üheskoos on meil toetuse kasutamisel väga hea kogemuste pagas, millele tuginedes luua üha paremaid noorsootöö võimalusi noortele ja saavutatud tulemuste läbi tagada ka toetuse jätkusuutlikkus,” lausus ta.

Kogemuste abil uute lahendusteni

ENTK peaekspert Einike Mölder selgitas, et hiljuti lõppenud kevadkoolis oli fookuses osapoolte kaasamine toetuse planeerimise erinevatel etappidel. Kaasamise meetodina kutsuti osapooled kokku nn avatud ruumi, kus noorsootöö korraldajad laiendasid oma teadmisi noortele pakutavate võimaluste osas, arutledes toetuse kasutamise kogemuste üle ja küsides nõuandeid teistelt noorsootöö korraldajatelt üle Eesti.

Täpsemini oli kevadkool üles ehitatud kaasamislaborina, kus osalejatel oli võimalik tutvuda erinevate kaasamise meetodite ja vahenditega, mida oleks võimalik kasutada ka oma igapäevatöös, näiteks noortele suunatud tegevuste puhul.  Mölderi sõnul tõid omavalitsused arutelude käigus välja olulisi küsimusi sellest, kuidas tõlgendada toetuse kasutamisega seonduvaid mõisteid ja mida toetuse kasutamisel silmas pidada, ning välja pakuti ka mitmeid lahendusi tulevikuks. “Ettepanekuid tuli nii edasise nõustamise kohta, aga ka huvihariduse ja huvitegevuse sisuarenduse osas,” märkis ta.

Kevadkoolist võttis osa 53 omavalitsuse ning 7 esindusühingu esindajat, kes said tutvuda hästi toimivate praktikate ja lähenemistega. Erinevate praktikate tundmaõppimine võimaldas ka edasi liikuda konkreetsete kontaktide ja lubaduste vahetamiseni. “Seejuures jõudsid kohalikud omavalitsused ühisele arusaamisele, et jätkuvalt on vajalik edendada kohalikul tasandil erinevate osapoolte koostööd, jagada kogemusi ja kaasata noori, et pakkuda tegevusi, mis lähtuvad noorte vajadusest,” kirjeldas Mölder.

Kevadkoolis tutvustasid noorte vaadet esindajad Eesti Noorteühenduste Liidust, kes rääkisid sellest, mida tuleks noorte poole pöördudes tähele panna ja milliseid kanaleid võiks kasutada erinevas vanuses noorte kaasamisel. Näiteks järeldati, et ei tasu oodata, millal noored vallamaja uksest ise sisse astuvad, vaid noori tuleb kõnetada seal, kus nad on, kasutades sh noortevolikogude abi.

Mölder lausus, et ENTK plaanib ka tulevikus mitmesuguseid tegevusi, et olla toeks kohalikele omavalitsustele noorsootöö planeerimisel ja ellu viimisel. Kevadkoolis kogutud info abil täiendatakse seniseid juhendmaterjale ning korduma kippuvate küsimuste loendit, et ka sel moel jagada erinevate omavalitsuste varasemaid kogemusi ja praktikaid.

Lisainfo:

  • Nii tulemuste esitamiseks vajalikud andmed kui järgmise perioodi kava koostamiseks vajalikud andmed koondatakse 1. oktoobri seisuga.
  • Huvihariduse ja huvitegevuse tulemused perioodi  01.09.2017-31.12.2018 kava(de)s planeeritud tegevuste kohta tuleb esitada 15. jaanuaril 2019. Tulemuste esitamise vorm avaldatakse Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehekülgedel sügisel 2018.
  • Järgmise perioodi (kestusega  vähemalt 1 aasta) kehtiv kava tuleb esitada 15. jaanuariks 2019, kui seda pole varasemalt Eesti Noorsootöö Keskusele esitatud.
Teksti suurus