Üle Eesti tegutseb rohkem kui 100 noorteühendust ja osaluskogu, mis võimaldavad noortel õppida, areneda ja seista endale oluliste tõekspidamiste eest. Suurimaks neist on 1991. aastal loodud Eesti 4H, mis ühendab 1200 aktiivset ja maaelu väärtustavat noort.

Kui Eesti 4H liikmeid leidub peaaegu igas Eesti piirkonnas, siis juuli keskel kohtusid ligi 220 liiget ühistel suvepäevadel Vooremaal, kus noori ootas ees mitmekülgne programm meelelahutuse, arendava tegevuse ja rõõmsameelse seltskonnaga. Suvepäevade teemaks oli sel aastal vaimne ja füüsiline tervis, sest just sellele olid juhtinud tähelepanu noored ühingu liikmed. Noorte ideedega arvestamine ongi üks olulisi omadusi, mis iseloomustab kogu ühingu tegevust  – kui nooremad aitavad kaasa oma ideedega, siis vanemad ühingu liikmed saavad osaleda koguni juhtimises ja ühingu tegevuste korraldamises. 

Sellest valikust lähtuvalt said suvepäevadel osalejad lisaks maaelu- ja loodusteemalistele töötubadele matkata, mängida palli, tantsida või tegeleda näiteks lastejoogaga. Eesti 4H juhatuse liikme Helen Siska sõnul oli võimalus valida koguni 21 erineva töötoa vahel. Nõnda palju töötubasid on tema hinnangul mõistlik pakkuda eelkõige seetõttu, et suvepäevadele saabuvad erinevate huvide ja kogemustega lapsed paljudest piirkondadest. 

“Suur osa lapsi elavad küll maapiirkondades, aga kodus on ainult näiteks kass või koer ja paljude maatöödega ei puutu nad seega tegelikult kokku. Samas tuli Pärnumaa noorte puhul välja, et nad on maatööd siiski piisavalt palju kogenud ja tahaksid proovida just teistsuguseid tegevusi. Eks sellepärast me püüamegi pakkuda hästi palju erinevaid võimalusi, et noor saaks ise valida, mis teda huvitab,” ütles Siska. 

Suvepäevad on siiski vaid üks mitmetest pika ajalooga ühingu traditsioonidest, mis noorteühingut iseloomustab. Selle kõrval saavad liikmed osa veel näiteks erinevaid harivaid tegevusi ja koolitusi pakkuvast talveakadeemiast ning lõikuspeost, mille käigus tänatakse tublimaid juhendajaid ja tunnustatakse väärt ettevõtmisi.

Enam kui vaid teadmised

Eesti 4H kasvas 1991. aastal välja rahvusvahelisest maaelu väärtustavast organisatsioonist 4H, mille lühend neljast H tähega algavast inglisekeelsest sõnast tähistab inimese terviklikku arengut: Head/pea - mõtlemine, Heart/süda - sõbrad, Hands/käed - isetegemine, Health/tervis - elustiil. Ühingu missiooniks on kujundada maaelu väärtustavat noort, tuginedes peamiselt just praktilistele tegevustele, mille kaudu noorel on võimalik õppida ja areneda. Eesti 4H tegevjuht Gerda Vares lausus, et eesmärk ei ole siiski õpetada pelgalt praktilisi oskusi. “Maaelu väärtustamine ei tähenda ainult seda, et lapsed panevad seemneid mulda ja teavad, milline näeb rukis välja, vaid oluline on pakkuda noortele maal vaba aja veetmise võimalusi,” ütles ta.

Selleks, et need võimalused ulatuksid üle Eesti, jaguneb ühing erinevateks piirkondadeks, kus omakorda tegutsevad veelgi kitsamal tasandil ligi 60 klubi. Igal sellisel klubil on juhendaja ja vähemalt kolm liiget, klubi ise aga sünnib vajadusest, soovist või huvist mingi konkreetsema tegevuse vastu. Kümnete klubide hulgas on näiteks nii kokandusklubi, näitemänguklubi kui ka DJ-klubi. 

Aktiivseid noori koondav ühing tunnustab samas ka väiksemaid iseseisvaid ettevõtmisi. Sellest annavad märku ühingu koondatud NIPid ehk noorte isiklikud projektid, mille käigus on noorel vabad käed otsustada, mida uurida, meisterdada või järele proovida – küll aga tuleb oma projekt selgelt juhendi järgi kirja panna. Siska selgitas, et noortele antud vabadus on toonud väga erinevaid projekte: üks noor kasvatas päevalille ja lõi sellest hoogsa video, teine võttis omakorda käsile jalgratta hooldamise. Noorte fantaasiast annavad veel enam aimu mitmed teised projektid, näiteks “Käbiloomade farm” ehk käbidest mänguloomad, nõgesepannkoogid ja kuusekasvudest siirup.

Vanematel noortel on täiendavalt võimalus kuuluda Noorteaktiivi ning sellega aidata kaasa noorteühingu sündmuste korraldamisel, rikastades neid oma uute ideedega, või lüüa kaasa Eesti 4H juhtimises otsuste tegemisel. Samuti on vanematel noortel ja juhendajatel võimalus osaleda erinevatel rahvusvahelistel üritustel ja seminaridel üle Euroopa. Seega tähendab ühingu liikmeks olemine maaelu väärtustavate põhimõtete järgmist, kuid samas ei hoia ühing tagasi noore soovi enda silmaringi avardada ja välismaal teadmisi omandada. 

Siska sõnul soovib ühing pakkuda noortele rohkelt võimalusi eneseteostuseks. “Eesti 4H annab turvalise pinna, kus oma kogemused ja teadmised proovile panna, õppida oma vigadest ja saavutada oma eesmärke,” ütles ta. 

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv