fbpx

Merlis Pajustik: „Panustan selleks, et Eesti ja minu piirkonna tulevik oleks parem“

Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige ja Vastseliina Noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik alustas noorsootööga juba ligi kümme aastat tagasi, luues Vastseliina kooli noortega noortekeskuse. Sellest ajast kasvas huvi noortevaldkonna vastu ja Merlis otsis üha uusi võimalusi Vastseliina ja Eesti noorsootöö arendamiseks.  

Pea kaks aastat tagasi toetas riik huviharidust ja huvitegevust 20 miljoniga ning kohalikud omavalitsused umbes 82 miljoni euroga. Noortesse panustati seega umbes 100 miljonit eurot.

Merlist võib seejuures pidada märkimisväärseks huvihariduse edendajaks, kellel on ka oma roll riigi toetuse abil Vastseliina Noortekeskuse ja piirkonna võimaluste parendamisel. Selleks, et teada saada, mis Merlist sellest valdkonnas paelub, rääkisime temaga karjäärist, noorsootööst ja huviharidusest. 

Kuidas jõudsid noorsootööni?  

Kui ma Vastseliina kooli tulin, siis hakkasin aktiivselt õpilasesinduses toimetama. Mingi hetk lõime noortega Vastseliina rahvamajja noortetoa ja ma arvan, et sellest ajast peale ma olengi olnud noorsootöös. 2011. aastal kandideerisin Vastseliina noortekeskuse juhatajaks ja nüüd olengi siin juba kaheksa aastat olnud.  

Miks Sa selles valdkonnas töötad? 

Ma ise ka küsin pidevalt, miks ma siin töötan, aga ma arvan, et see on valdkond, kus saab mingit tähenduslikku muutust ellu kutsuda ja enda piirkonda positiivselt mõjutada. Ma panustan selleks, et Eesti ja minu piirkonna tulevik oleks parem. Teine põhjus on kindlasti see, et põnev on. Ma ei tegutse ainult noortekeskuses, vaid teen ka mujal kogukonna jaoks asju ja toimetan üleriigiliselt. Noorsootöö valdkond on Eesti taasiseseisvumise ajast peale olnud muutumises ja kogu aeg tuleb midagi uut sellesse valdkonda. See töö annab võimaluse erinevate huvitavate inimestega kohtuda, reisida ja üleriigiliselt mingeid otsuseid mõjutada.   

Milliseid otsuseid oled saanud mõjutada? 

Riiklikult olen osalenud nutika noorsootöö kontseptsiooni väljatöötamisel ja kohalikul tasandil olen aidanud luua enda omavalitsuse noorte omaalgatusfondi. Nüüd kui vallad on liitunud, siis olen kaasa löönud uue korra väljatöötamise juures. Kuulun valla haridus- ja kultuurikomisjoni ning saan hariduse, kultuuri, noorsootöö ning spordi otsuseid mingil määral mõjutada. 

Millised on Sinu tööalased eesmärgid? 

Üheks eesmärgiks on sellise süsteemi väljatöötamine, et noorte arvamust arvestatakse ja nad saaksid võimalikult palju kaasa rääkida. Lisaks kooli ja noortekeskuste koostöö arendamine, et toimuks formaalse ja mitteformaalse hariduse koostoime. See on oluline asi, mida me võiksime pikas plaanis paremini teha. Eesmärk on, et noortekeskus ei oleks lihtsalt tugi, vaid me väärtustaksime noortekeskuseid ja kogu noorsootöövaldkonda rohkem. 

Kuidas on huvihariduse toetus mõjutanud Sinu piirkonna noorsootööd?  

Riigi tasandil on räägitud seda, et võrreldes omavalitsuste panusega noorsootöössee on riigi poolt antav toetus huviharidusele ja huvitegevusele väike osa. Ma arvan, et ühe maapiirkonna omavalitsuste jaoks see on tegelikult päris korralik ja hea summa, millega on võimalik natukene mingeid muutusi juurde tekitada. Tahame noortele paremaid võimalusi pakkuda ja ka rohkem kogukonda kaasata, kuna huviringi juhendajaid on väga keeruline maapiirkonda saada. Kui me kogukonda ei kaasa, siis on väga raske noorsootööd teha.   

Milliseid võimalusi on noortele juurde tekkinud? 

Eelnevalt oli käsitöötegevusi vähe ja neid käidi tegemas kuskil mujal. Nüüd oleme tekitanud Vastseliinasse käsitöötegevusi, saviringi ja kunstiringe. Meil on ka hoki huviring, kus on kaks korda nädalas võimalik käia Tartus jää peal trenni tegemas. Sellisest suurest juhendaja tegutsemisest ja motivatsioonist on kohe valmimas rullhokiväljak Vastseliinasse. Lisaks tuli Vastseliina lähedale elama üks poksihuviline, kes küsis, kas tal oleks võimalik poksiringe teha. Toetasime hea meelega selle alustamist. Nüüd ta on teinud vana päästekomando hoone korda, kus ta trenne teeb.  

Miks see toetus on oluline? 

Meie jaoks on toetusel hästi suur mõju olnud. Toetuse abil on lisavõimalusi juures ja iga noor on leidnud enda jaoks midagi. Noored saavad enda andeid avastada ja leida oma huvisid ning meie aitame seda teha. Pigem on küsimus see, kas noorel on nüüd viitsimist kuskile minna.  

Ma arvan, et üks suur probleem igal pool on leida võimalikult professionaalseid huviringide juhendajaid. Me peame huviringi juhendajaid koolitama, et nad kasvaksid ja areneksid.  

Kui tahame noortele paremat teenust pakkuda, siis nii ei saa olla, et juhendaja teeb ainult oma huviringi ja midagi juurde ei õpi. Me peame leidma raha, et huviringijuhendajaid koolitada ja arendada.  

Mida Sa ise pead enda kõige suurimaks saavutuseks? 

Eestis on noorsootöö suur probleem vähene koostöö koolidega. Minu suur saavutus on see, et meie Vastseliina kool suhtub noortekeskusesse kui võrdväärsesse partnerisse ja meiega arvestatakse. Ehk siis ma arvan, et noorsootöö valdkonnas on piirkonna noortekeskuse väärtustamine, selle vajaduse tunnetamine ja koostöö tegemine võib-olla kõige suurem saavutus üldse.  

Isiklikus elus on kõige suuremaks saavutuseks minu kolm last, kes on hullult ägedad ja toredad. Sellest tulenevalt tahan olla noorte jaoks eeskuju ja aidata noortel avastada, kes nad on ning mis on nende tulevikuplaanid 

Milliseid nõuandeid annaksid noorsootöötajatele? 

Kui uus noorsootöötaja alles alustab oma tööd, siis ta tahab palju asju ära teha, aga esimene asi, mille peale peaks mõtlema, on see, kuidas mitte üle töötada. See ongi kõige olulisem asi. Tuleb iseenda peale mõelda ja silmas pidada, et kõige väärtuslikum saab olla noorsootöös siis, kui toimetada valdkonnas aktiivselt ja pikalt.  

Seejuures võiks noorsootöötaja tunda inimesi enda kogukonnas: teada, kes on otsustajad ja saada nendega hästi läbi. Kui toimetada ainult noortekeskuses, siis on väga keeruline mingit muutust esile kutsuda, aga kui suhelda otsustajatega ja üldse inimestega, siis jõuavad mõtted kaugemale kui noortekeskus. Lihtne on vinguda, viriseda, ja öelda, et mind ei kuulata – me peame ise jõudma volikogu liikmete, otsustajate ja kogukonna juurde.   

 

Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsustel paremini noori kaasata ning laiendada noorte huvihariduse ja -tegevuse võimalusi. Alates 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta detsembrini on ellu viidud ligi 1800 erinevat tegevust ning neist osa saanud 59 000 noort. Täpsema ülevaate toetuse kasutamisest, ka maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes, leiab lehelt noortehuviheaks.entk.ee.

Teksti suurus