Eesti Noorsootöö Keskus korraldas 19. jaanuaril rahvusraamatukogus mõttetalgud pealkirjaga "Noorsootöö kvaliteet 2.0", et koos kohalike omavalitsuste, noortevaldkonna ja riigi esindajatega arutleda, millised võiksid olla järgmised noorsootöö kvaliteeti puudutavad sammud.

"Miks on vaja noorsootöö kvaliteeti arendada?" küsis Eesti Noorsootöö Keskuse suurandmete projektijuht Anne Kivimäe oma ettekandes ning tõi välja erinevad trendid, mis mõjutavad noorsootöö korraldamist erinevatel tasanditel ja sellest tuleneva vajaduse mõtestada tehtavat tööd ja selle olulisust. Oma ettekande teises pooles tõi ta välja võimalikud arengusuunad noorsootöö kvaliteedi arenguteks: alates suurandmete ja tehnoloogiate kasutamisest noorte ja noorsootöö paremaks tundmiseks kuni jagamisnoorsootöö võimalusteni välja.

Mõttetalgute paneeldiskussioonis osalejad jagasid tekkinud mõtteid noorsootöö kvaliteedi teemadel, toetudes läbikogetule kvaliteedi hindamistel läinud sügisel toimunud kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunas. Vara abivallavanem Tarmo Kivi tõi välja kvaliteedihindamise käigus saadud kogemuse selgitades, et hindamismudeli pluss on see, et toob esile detailid, mida kohaliku tasandi noorsootöö korraldajad ja elluviijad arvavad, et nad teavad, aga tegelikult ei tea. Kivi sõnul näitab hindamine, kui suur potentsiaal on tegelikult kohalikul võrgustikul ja kui palju tegijaid noorsootöö valdkonnas kohalikul tasandil tegelikult on. Tema hinnangul võiks KOV kvaliteeti hinnata 4-5 aasta tagant, aga ka olukorras, kus on inimesed vahetunud või on KOVi ees ootamas muudatused.

Eesti Noorsootöötajate Kogu juht Ilona-Evelyn Rannala arvas, et ENTK poolt väljatöötatud KOV hindamismudel on nagu "kraadiklaas" noorsootöö temperatuuri hindamiseks ning Tarvastu valla noorsootöötaja Liis Lääts lisas, et mõeldes kvaliteedi "kraadiklaasile" tuleb mõelda ka ravile ja see on KOV-mudeli kõige suurem pluss, et kirjeldatud on ka see osa, mis sunnib mõtlema arendustegevuste peale. Olulise tähelepanekuna tõid kõik panelistid välja, et tähtis ressurss noorsootöö kvaliteedi arendamisel on sisemiselt motiveeritud inimesed, kes tahavad objektiivsetel alustel hindamist läbi viia ning tulemusi kasutada tuleviku tegevuste planeerimisel.

Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskusest tõi kuulajate ette oma vaate, alustades oma mõtisklust noorsootööst sõnadega: "Kvaliteet tähendab teadmisi oma tööst ja noortest – see kõlab ka nagu nutikus või nutikas olemine." Seejärel maalis ta kuulajatele pildi 2016. aasta olulistest momentidest, mis mõjutavad meie valdkonna noorsootöö mitmekesisust, kvaliteedi ning tulevikuarenguid: kohalike omavalitsuste koostöös sündinud tegevuskavad ja nende rakendamine, NEET-noorte tugiteenuste programmi Tugila käivitumine, katusorganisatsioonide kohtumine presidendiga ning poliitikute otsus huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetuseks 15 miljoni euro planeerimine järgmisteks aastateks. Lähitulevikust rääkides tõi ta välja, et väga palju valdkonna tugevusest oleneb katusorganisatsioonide pingutustest ja tööst, sh teadlikkuse suurenemine valdkonnast, kuidas me välja paistame, kas meie probleeme ja ka noori ning nende vajadusi mõistetakse, kas noorsootööd väärtustatakse ning kas see väljendub ka noorsootöötajate palgas, sotsiaalsetes garantiides.

Mõttetalgute viimase osa moodustasid töötoad, mille saab lühidalt kokku võtta järgmiste punktidega:

1. Selleks, et tagada kvaliteetne noorsootöö tegevus (sh huviharidus ja huvitegevused) omavalitsustes, tuleks 3-5 aasta tagant või oluliste arengudokumentide koostamise eel omavalitsuses läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamine. Noorsootöö kvaliteedi hindamine võimaldab omavalitsusel mõista, millised on kitsaskohad, miks teenuste kasutamine on noorte jaoks piiratud ning arvestada järgmiste sammude astumisel näiteks huvihariduse ja huvitegevuste planeerimisel. Kohaliku omavalitsuse roll on korraldada noorsootööd ning vajadusel eemaldada takistused teenusesse jõudmisel (transport, osalustasu) või kutsuda ellu näiteks uusi tegevusi, tagades juhendajate täiendkoolituse, töötasu ja vahendid. Oluline on riigi roll vastavate abivahendite loomisel, omavalitsuste ja noorsootöötajate koolitamisel ning tulemuste analüüsimisel, järelduste jagamisel ning üleriigiliste sekkumiste kavandamisel.

2. Noorsootöö teenuseid planeerides tuleb kaasata noored ning haldusreformi läbi viies tuleb tagada kohalikul tasandil noorte võimalus kaasa rääkida lisaks noortevolikogudele ka muude osalusvormide kaudu, et tagada suuremates omavalitsustes siiski noorte hääl igas külas.

3. Täna koguneb andmeid noorsootöö ja noorte kohta alates Eesti Haridus Infosüsteemist kuni Tallinna ühiskaardini välja, kuid selleks et neid andmeid kasutada poliitikate kujundamiseks, on vaja esitada õigeid küsimusi ja välja töötada meetodid nö suurandmete analüüsiks.

4. Kvaliteetse noorsootöö teenuse taga on inimene – noorsootöötaja, huvikooli õpetaja, tegevuste juhendaja, treener, omavalitsuse spetsialist, huvijuht. Noorsootöötaja enesearengu eest vastutab tema ise ning järgmisena tööandja, kes võimaldab osaleda täiendkoolitustel, enesearengut toetavates programmides, kutseeksamiks ettevalmistumisel jne. Arvestades seda kui suur roll ja mõju noorsootöös just juhendajal, rõhutati noorsootöötajate, juhendajate tugeva kutseühingu vajadust ning tööandjate poolt väärilise palga maksmist

See on vaid lühike kokkuvõte päeva jooksul kõlanud mõtetest ja ettepanekutest, mis on mitmete lähituleviku noorsootöö kvaliteedi arengut toetavate tegevuste sisendiks ja suunaks. Eesti Noorsootöö Keskus kaasab ka tulevikus noorsootöö kvaliteedi arendamise entusiaste ning partnereid töötubades ja laval kõlanud mõtete edasiarendustesse. Täname talgulisi!

Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv