fbpx

Noorsootöö saab tuge omavalitsuste vahelisest koostööst

Keerulise aja võlu on, et see toob esile nii senise elu head kui ka vead. Ja ega asjata öelda, et kriisi ei tasu raisku lasta – kriis on hea võimalus asju muuta. Tänases erilises olukorras aitab väljakutsetega toime tulla tahe ja oskus teha koostööd. Kuivõrd olid ja on omavalitsused selleks noorsootöö kontekstis valmis?

Eesti Noorsootöö Keskus on toetanud kohalikke omavalitsusi omavahelise koostöö ja noorsootöö korraldamises juba aastaid. Täidame hooandja  rolli, et aidata omavalitsustel üle saada koostöökonarustest omavalitsuspiiride ülese noorsootöö korraldamisel. Eriolukorras sai omavalitsuste koostöö noorsootöö korraldamisel eriti oluliseks ning suur rõõm oli näha sel ajal tõhusat pealehakkamist.

Viis aastat tagasi avanes ENTKl võimalus Euroopa Sotsiaalfondi toel testida uudset koostöömudelit – noorsootöö korraldamine omavalitsuste üleselt. Võib ju küsida, et mis ses siis nii uudset on, koostööd ju ennegi tehtud. Kuid kui mõelda, et ühed ja samad teemad võivad olla naaberomavalitsustes erinevalt reguleeritud, tuleb tõdeda , et haldusala piire ei olegi nii kerge ületada, ei seaduste ega ka eelarve tähenduses. Noorsootöö pole olnud erand – seda on korraldanud iga omavalitsus oma võimaluste ja parema äranägemise järgi. Ja ühelt poolt nii see peabki olema, sest iga omavalitsus tunneb oma kogukonna olusid ning vajadusi kõige paremini. Võimalikud kitsaskohad ilmnevad aga siis, kui tekib vajadus piiride üleseks tegevuseks, kui piirid muutuvad või kui piire enam ei olegi (nagu näiteks digimaailmas). Et harjumuspärasest toimimismustrist on tihti keeruline välja tulla, võib koostöö korraldamisel olla tuge kellestki kolmandast.

Viis aastat tagasi koostöömudeliga alustades oli ENTK roll olla see kolmas osapool, kes toetab omavalitsusi noorte heaks tehtavas koostöös. Seadsime eesmärgiks nii üldise noorte osalusvõimaluste laiendamise kui ka parema ligipääsu teenustele nendel noortel, kes kuuluvad riskirühma või erinevatel põhjustel tihti teenustest kõrvale jäävad. Enne tegevustega alustamist koostasime põhjaliku analüüsi, võttes arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku seisukorda, noorte ja täiskasvanute liikumisandmeid ning noorsootöö võimalusi piirkonnas. Ka moodustasime omavalitsuste koostööpiirkonnad ja koostöögrupid ehk lisaks analüütikale oli oluline roll kohalikel inimestel – kohalikku elu puudutav info on lõppeks ikka kohalike käes ning sellele tuginedes saavad otsused just sellised, mis tõesti edendavad kohalikku elu. Kuna alustasime tegevustega enne üldist haldusreformi, pidasime ühtlasi silmas, et ühte koostöögruppi satuksid haldusreformi käigus hiljem ühinevad omavalitsused. Naljatledes võib öelda, et tegime haldusreformi noortevaldkonnas ära enne, kui reform laiemalt teoks sai.

Õnnestumine sõltus suuresti omavalitsuste  koostöötahtest

Poole aasta jooksul läbisid programmis osalenud omavalitsused arenguprogrammi, mille eesmärgiks oli õppida paremini tundma partneromavalitsuse töökorraldust, leida kitsaskohad, koostada arengustrateegia ja ühine plaan strateegia elluviimiseks. Kesksel kohal nii kohtumistel kui ka koolitustel oli teenusedisain – ekspertide käe all astuti välja mugavustsoonist ja sündis hulganisti uusi lahendusi. Teenusedisaini üks olulisemaid põhimõtteid on mitte eeldada, mida sinu kliendid või koostööpartnerid soovivad, vaid alati küsida ja testida. Õnneks ei tule noortevaldkonnas taolise mõtteviisi juurutamine raskelt, sest noorte kaasamine on üks peamisi põhimõtteid. Samas, kui igapäevaselt noortega töötada, võib siiski tekkida tunne, et ühel hetkel ei peagi enam noortelt endilt täpselt uurima, mida nad soovivad. Taoline tunne võib tekkida igas valdkonnas ja igal spetsialistil. Sellest on vaja õppida mööda vaatama ning pingutada selle nimel, et kõik tegevused lähtuksid tõesti noorte tegelikest vajadustest.

Ja koostöö õnnestus. Tänaseks saab nois piirkondades, mille omavalitsused koostööprogrammis osalesid, noortele mõeldud tegevustest osa ligi 13% rohkem noori kui varem. Kokku osales ühel või teisel ajaperioodil programmis 78 valda ja linna. Sündinud on palju suurepäraseid koostööprojekte, millest enam kui pooled (52%) jätkuvad täna omavalitsuste rahastusel või on veel piloteerimisfaasis. Põnevate näidetena käivitus näiteks  Anija, Raasiku, Kose, Jõelähtme, Viimsi ja Rae valla ning Maardu linna koostöös SisuAkadeemia, kus noored saavad omandada oskusi sotsiaalmeedias kvaliteetse sisu loomiseks ja teistele noortele info vahendamiseks. Kambja, Kastre ja Põlva valla noortekeskuste koostöös sündis aga veebileht Minuidee.ee, mis julgustab noori oma ideid ellu viima. Muuhulgas on noored teineteisele mentoriks selles, kuidas oma mõtteid teoks tehes vabaneda üleliigsetest hirmudest ja tõsta sedakaudu oma elukvaliteeti.

Koostöö olulisus kasvab

Mitmed omavalitsused said enne kriisiaega ellu viidud koostööprojekti kaudu kontakti, mida täna rakendada – ning just täna tuleb hästi esile, milline jõud koostöös peitub.

Uurisime, kuidas saavad omavalitsused praegusel keerukal ajal hakkama ning nägime väga palju hoolivust – keskmes on olnud noorte heaolu. Paljud omavalitsused näevad kriisis võimalust innovatsiooniks ning kogu noorsootöö, seal hulgas huviharidus, on kiirelt liikunud digitaalseks. Kuigi omavalitsuste lähenemised olid erinevad, pingutati nii era- kui munitsipaalhuvikoolide toetamisel. Omavalitsuste koostöötahe võib kujuneda huvitegevuse ja -hariduse pakkujatele ellujäämise võtmeküsimuseks muutunud oludes või majanduslanguse tingimustes. Suur osa eraõiguslikke teenusepakkujaid  loovad noortele tegutsemisvõimalusi paralleelselt mitmes omavalitsuses või käivad nende juures noored erinevatest omavalitsustest – nii et tundub ju kaunis loogiline jõud ühendada.

Koostöö olulisus on täna olulisem laiemaski mõttes – lapsevanemad, kui teil on vähegi võimalusi, jätkake kohalike huviringide ja noortele suunatud teenuste toetamist ka keerulisel ajal. Toetamise all mõtlen ma, et võimaldage oma lapsel jätkuvalt tegeleda huvidega. Vastasel juhul võib olla nii, et mõnel pisemal teenusepakkujal ei õnnestu kriisi tulemusena teenuse osutamist jätkata. Neid on eriti oluline hoida väiksemates kohtades, kus nad on nii kogukonna tööandjaiks kui ka tagavad noortele ligipääsu kvaliteetsetele teenustele, tehes oma tööd südamega. Kogukonna jätkusuutlikkus sõltub täna meie kõigi koostööst rohkem kui kunagi varem. Sest nagu teadis juba vanarahvaski, hulk teeb hulga tööd.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Kaire Soomets

Eesti Noorsootöö Keskuse kohaliku tasandi koostöö- ja arenguüksuse suunajuht

 

Teksti suurus