Noorsootöö seaduse jõustumisest möödus 1. aprillil 20 aastat

Noorsootöö seaduse jõustumisest möödus 20 aastat. Täpselt nii palju on rohkem kui 100 aastase ajalooga noorsootööd seaduse tasandil reguleeritud ja strateegiliste eesmärkide kaudu juhitud. Noorsootöö on osa noortepoliitikast ning väljakujunenud valdkonnana kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.

Seadus jõustus 1999. aastal – sellest ajast on sätestatud noorsootöö korraldamise põhimõtted ja õiguslikud alused taasiseseisvunud Eestis. See andis uue tõuke noortevaldkonna struktuuride arenguks, mida on tänaseks üle 1000. Seadust on sisuliselt muudetud 2010. aastal kui loodi alus noortevolikogude tegevusele ning 2017. aastal, millal sätestati huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse alused valdadele ja linnadele.

Noorsootööd iseloomustab vaba tahe, ausus ja turvalisus. Lisaks nimetatud põhiväärtustele ka võrdne kohtlemine, sallivus, mitmekesisus, avatus, partnerlus ja kaasatus. Valdkond lähtub noortest ja nende vajadustest. Arenguruumi on Eesti eripaigus noorsootöö teenuste kättesaadavuses, sest omavalitsuste võimekus on erinev. Iga noor peab saama kaasa rääkida enda elukeskkonna ja korralduse üle.

Noorsootöötaja amet on elukutse, mis eeldab kindlaid teadmisi, oskusi ning väärtusi. Erialast kõrgharidust on võimalik omandada tasemeõppes, või saada täiendõpet valdkondliku koolitussüsteemi kaudu. Noorsootöö kvalifikatsiooninõuded on kutsestandardiga kinnitatud.

Noorsootöö seaduse jõustumisega alustas tööd riiklik noortevaldkonna kompetentsikeskus – Eesti Noorsootöö Keskus, mis tähistab samuti tänavu 20. aastat. Juubelit tähistatakse aasta valdkondlike sündmuste kaudu, mis kannavad teemaviidet #noorteheaks.

Teksti suurus