KOVi roll noorsootöös

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §6 seab omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada noorsootööd. Noorsootöö seaduse §8 täpsustab kohaliku omavalitsuse ülesannetena noorsootöö korraldamisel:

Seega on just kohalikul omavalitsusel põhiraskus noortevaldkonna tegelikul kujundamisel Eestis. Just kohalik omavalitsus tegeleb eelkõige noorsootöö reaalse korraldustööga oma haldusterritooriumil, seejuures sätestades noorsootöö prioriteedid oma arengukavas ning planeerides nende teostamiseks vajalikud eelarvevahendid oma eelarves ning rahastades ja arendades nii munitsipaalomandis olevaid noorsootööasutusi kui delegeerides neid ülesandeid kodanikuühendustele.

 

Noorsootöö planeerimisel tuleks lähtuda Eesti noortepoliitika põhimõtetest, mille kohaselt tuleb:

  • käsitelda noort tervikuna, st selleks, et rakendada tõeliselt mõjusaid tegevusi ja meetmeid mistahes noortesse puutuva eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks, on vaja vaadelda noore inimese kogu eluolu ja seda mõjutavaid tegureid, mitte piirduda ühe asutuse või valdkonna haldusala raamidega;
  • kaasata noori, st kaasamine on meetmete kvaliteedi ja mõju tagamise vahend;
  • saavutada koosmõju, st püüelda erinevate valdkondade ja teadmiste kasutamise kaudu suurima ühise mõju saavutamise poole.

 

Samuti on ülesandeks luua tingimused kolmanda sektori kaasamiseks noorsootöö plaanimisse ja korraldusse piirkondlikul tasemel; ning delegeerida teenust, ostes noorsootöö ülesandeid kolmandalt sektorilt, lähtudes viimase valmisolekust (Noorsootöö rahastamine kohalikes omavalitsustes, 2008).

Kohalikul omavalitsusel on võim ja võimalus luua noort toetav arengukeskkond, mille tulemusena on noore hoiakud teda ennast ja kogu ühiskonda edasiviivad. Parima keskkonna tagamise üheks eelduseks on läbimõeldud strateegiline plaan ja tegevuskava noorsootöö elluviimiseks. Strateegiline planeerimine aitab saavutada eesmärki viisil, kus ressursse kasutatakse kõige mõistlikumal viisil.

 

Strateegilise planeerimise käigus loob kohalik omavalitsus pildi oma tulevikust ja paneb paika sammud selleni jõudmiseks. Igasuguse tulevikku vaatamise juures on oluline analüüsida tänast hetkeseisu. KOV tasandi noorsootöö hetkeseisu kaardistamiseks on Eesti Noorsootöö Keskus väljatöötanud kvaliteedihindamise mudeli.

2017. a. jaanuaris arutlesid kohalike omavalitsuste, noortevaldkonna ja riigi esindajad noorsootöö kvaliteedi teemadel ning ühiselt jõuti järeldusele, et tagada kvaliteetne noorsootöö tegevus (sh huviharidus ja huvitegevused) omavalitsustes, tuleks 3-5 aasta tagant või oluliste arengudokumentide koostamise eel omavalitsuses läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamine.

Noorsootöö kvaliteedi hindamine võimaldab omavalitsusel mõista, millised on kitsaskohad, miks teenuste kasutamine on noorte jaoks piiratud ning arvestada järgmiste sammude astumisel näiteks huvihariduse ja huvitegevuste planeerimisel.

Kohaliku omavalitsuse roll on korraldada noorsootööd ning vajadusel eemaldada takistused teenusesse jõudmisel (transport, osalustasu jõukohasus, noorelt eeldatavate isiklike vahendite olemasolu, osaluskeele ja -vormi sobivus noorele jms) või kutsuda ellu näiteks uusi tegevusi, tagades juhendajate täiendkoolituse, töötasu ja vahendid.

Oluline on riigi roll vastavate abivahendite loomisel, omavalitsuste ja noorsootöötajate koolitamisel ning tulemuste analüüsimisel, järelduste jagamisel ning üleriigiliste sekkumiste kavandamisel.

Peamist tuge pakub riik KOVidele just Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu ning siinkohal julgustab ENTK kohalikke omavalitsusi endaga ühendust võtma et üheskoos arutleda võimaluste üle noorsootöö paremaks elluviimiseks. Kontaktid: e-post: entk@entk.ee, tel 735 0399


Uuendatud: 13.08.2018

Vaatamisi: 202

Teksti suurus