Noorsootöö rahastamine

Noorsootööd rahastatakse peamiselt viiest allikast:

  1. Kohalike omavalitsuste eelarvest

Noorsootöö rahastamine kohaliku omavalitsuse eelarvest toimub vastavalt linna või valla arengukavas kinnitatud tähtsamatele suundadele ning nendega seotud ülesannetele ja tegevustele. 2008. a KOVide noorsootöö rahastamise uuringust selgus, et pea kolmandik KOVidest moodustab noorsootöö rahastus 5 või rohkem protsenti kogu omavalitsuse eelarvest. Peamiselt sisaldavad need kohalike noorteprogrammide ja -projektide, nagu noortelaagrid, spordivõistlused, koolide huvitegevus, rahastamist ja noorteühingute toetamist. Selleks viiakse läbi projektikonkursse ja/või sõlmitakse leping konkreetse tegevuse elluviijaga. Kohalik omavalitsus on sageli ka huvikoolide (muusika-, spordi-, kunsti, loodus- jm koolid) ning noortekeskuste ülalpidaja, rahastades nii hoonete haldus- ja personalikulusid kui ka noorte osalemist nende tegevustes.

  1. Riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve osana

Riigieelarvest rahastatakse tegevusi, millega taotletakse laiemat üleriigilist mõju noorsootöös. Suur osa rahastusest liigub Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu läbi erinevate taotlusvoorude või hangete. Peamised rahastusvõimalused KOVidele ENTK kaudu:

ANK projektikonkurss: avatud noortekeskuste arendamine ja kohaliku noorsootöö kättesaadavuse parendamine

Noortemalevad: malevate elluviimine ja arendamine

Noorte tervistav ja arendav puhkus: püsi- ja projektlaagrite korraldamine

Töösuvi: maleva korraldamine KOVides, kus ei ole viimase 3 aasta jooksul korraldatud malevaid

Varaait: huvihariduse arendamine

Kohalike omavalitsuste koostöögruppide toetamine: noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine

Lisaks rahastab ENTK Noorte Tugilate programmi ja noorsootöötajate kutse andmist.

 

Otserahastust saavad aastatoetusena noorteühingud, mille tegevus hinnatakse kvaliteetseks ja millel on viies maakonnas kokku vähemalt 500 liiget ning noorsootöö ühingud, mis esindavad suuremaid valdkondlikke huvigruppe. Eraldi programm on loodud ka noortevolikogude ja noorte aktiivide toetusfond Noorte Osaluse Fond.

Väiksemaid algatusi ja projekte rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu projektikonkursside kaudu.

1.juulil 2017 jõustus noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus, mille kohaselt hakkas riik täiendavalt toetava huviharidust ja -tegevust. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesiseid osalusvõimalusi. Lisatoel on kaks suunda: huvihariduse ja -tegevuse toetus omavalitsustele ja huviala valdkondade kvaliteedi toetus. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. a. 6 miljonit eurot ja alates 2018. a. 15 miljonit eurot aastas.

Euroopa Liidu vahendite abil viib Sihtasutuse Archimedese noorteagentuur ellu programmi Erasmus+  (noortevahetused, Euroopa Vabatahtlik Teenistus, noorsootöötajate õpiränne, strateegilised koostöö projektid, rahvusvahelised noortealgatused, noorte osalusprojektid) ja Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toel viiakse ellu programmi Noortekohtumised.  Euroopa sotsiaalfondi vahenditest viiakse ellu programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”.

  1. Fondidest ja erinevatest programmidest

Mõningaid toetusi antakse noorsootööl põhinevatele tegevustele ka teiste ministeeriumide haldusalas, nt lõimumise, spordi, ettevõtlikkuse, isamaalisuse jms toetamiseks. Häid algatusi toetatakse ka muude selleks eraldi loodud asutuste ja fondide poolt. Näiteks: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab maakondlike arenduskeskuste kaudu noorte ettevõtlikkust, Kodanikuühiskonna Sihtkapital veab eest Kohalike omaalgatuste programmi ja Eesti Kultuurkapital toetab Eesti kultuuri arengut sh noortele suunatud kultuurialaseid tegevusi. Mitmetel kohalikel LEADER tegevusgruppidel on üheks prioriteediks ka noortele suunatud tegevused.

  1. Vanemate ja noorte endi poolt

Kasulik on teada, et koolitusloaga huvikoolide ja üldhariduskoolide ringide osavõtumaksud on tulumaksuvabad. Noorteühingute ja noortekeskuste valdav osa tegevusi on kas tasuta või minimaalse tasu eest.

  1. Erasektorist

Paljud algatused on saanud teoks ka erasektori projektikonkursside abil. Kõigil konkurssidel on enamasti väga konkreetne eesmärk ja teema ning palju taotlejaid, mistõttu on määrav idee originaalsus ja põhjalik läbimõeldus ning kirjeldamine. Näiteks panustavad pangad ühiskondlikkusse ellu sh noorte ellu.


Uuendatud: 13.08.2018

Vaatamisi: 162

Teksti suurus