Noorsootöö struktuurid

Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskus on kõige laiema noorsootöö teenuste ampluaaga ning peamine noorsootöö teostaja. Noortekeskused võivad tegutseda erinevate vormidena, iseloomulikuks jooneks on, et enamus keskustest rakendavad avatud noorsootöö meetodit. 2017. aastal tegutses Eestis kokku 280 noortekeskust.

Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvihariduse ühtsed nõuded on reguleeritud huvikooli seaduse ja huviharidusstandardiga, mis kehtib kõikidele huvikoolidele, olenemata nende õiguslikust seisundist. HaridusSilm andmetel oli 2017. a. lõpu seisuga Eestis 651 huvikooli. Neist 26 tehnika, loodus-, loome- ja huvimaja või -keskust, 265 spordikooli, 138 muusika- ja kunstikooli ning 222 muu valdkonna huvikooli. Erinevaid õppekavasid 3908 ja nendel õppis 122 548 õppurit.

Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. Noorteühingutes osaleb hinnanguliselt 10% noortest. 2018. aastal sai riiklikku aastatoetust 18 üleriigilist noorteühingut, sh Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).

Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärgiks on noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. 2017. aastal toetati programmide Töösuvi ja koondprojekti “Noortemalevad” kaudu  71 malevakorraldajat, kokku osales  malevate tegevustes 4191 noort.

Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. Noorte püsilaagril peab olema kehtiv noortelaagri tegevusluba, projektlaager peab kooskõlastama oma tegevuse omavalitsusega. Noortelaagrite koondprojekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus. Laagreid korraldavad huvikoolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid jt. 2017. aastal osales 22 püsilaagris ja 55 projektlaagris kokku 29 661 noort.

Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine. Sellisteks ühinguteks näiteks Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit,  ja Eesti Huvikoolide Liit.

Noorte osaluskogude eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades. Osaluskogul tavaliselt puudub juriidiline staatus ning selle koosseisu on noored valitud või delegeeritud. 2018. aastal tegutseb Eestis 36 noortevolikogu ja 7 maakondlikku noortekogu, pakkudes osalusvõimalust pea 500 noorele. Lisaks sellele tegutsevad üle Eesti noorte aktiivgrupid, mille töösse panustavad ligikaudu 400 noort. Oluliste osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka erineva haridusastme koolide õpilasesindused.

Noorsootöö koolis on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus, ringijuhid. Üldhariduskoolide huviringides osales 2017/2018 õppeaastal umbes 78 000 noort.


Uuendatud: 15.08.2018

Vaatamisi: 85

Teksti suurus