Noorsootöö

Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noorel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö seadus § 4, lg 1

Lihtsustatult öeldes on noorsootöö noore inimese positiivse arengu toetamine ja selleks tingimuste/keskkonna loomine. Ning kuna areng on oluliselt seotud õppimisega on noorsootöö suures osas mitteformaalne õppimine, samas noorsootöös osaledes õpitakse ka informaalselt.

„Noorsootöö on nagu puhas vesi – kvaliteetseks eluks ja positiivseks arenguks eluliselt vajalik ning peab olema tagatud. Mingi aja saab ka ilma, aga indiviidile ja ümbritsevale keskkonnale dramaatiline tulemus.“ Edgar Schlümmer, Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktor

Eesti noorsootöö on aastakümnete jooksul kujunenud valdkond, kus tegutsetakse selgesti määratletud õigusruumis ning mille  eesmärgid, tegevus ja vahendid on strateegiliselt planeeritud. Noorsootöö struktuur ja teenused on väga mitmekesised ja sisuliselt võib noorsootööks nimetada igasugust tegevust noortega, aga seda juhul kui see on kooskõlas noorsootöö seaduse ja põhimõtetega, riiklikult kehtestatud eesmärkide ja kutse-eetikaga.

Noorsootöö põhimõtted:
1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. Noorsootöö seadus § 4, lg 1 

Noorsootöö sisulised tegevused toimuvad mitmel viisil ja kohtades, nt on selle osaks avatud noorsootöö, noorteinfo, noortesündmused, laagrid, konkurentsivõime parendamine, vabatahtlik tegevus, huviharidus ja huvitegevus, noorsootöö koolis, omaalgatuse ehk ettevõtlikkuse toetamine, noorte osalus, noorteühingud, mobiilne noorsootöö, sh töö tõrjutud noortega, noorteuuringud arengu ning kvaliteedi toetamiseks, rahvusvaheline koostöö, noorsootöötajate koolitus.

Noorsootöö parimaks toimimiseks peavad olema täidetud mitmesugused eeltingimused: sobivad keskkonnad, palgal ettevalmistatud noorsootöötajad, töö planeerimiseks kasutatakse uuringuid ja seiret ning tehakse vald- ja ametkondade ülest koostööd ning on olemas toetused noortele ning tunnustatakse ja väärtustatakse nii noori kui noorsootöötajaid.

Noorsootöö on oma sisult paljuski mitteformaalne õpe – juhendatud õppeprotsess. Seega ei toimu noorsootöös midagi juhuslikku, vaid tegevused peavad olema läbi mõeldud, noorele teadvustatud ning õpitulemused võimaluse korral sõnastatud ja kindlaks määratud.

Õppetegevuse planeerimise formaalsem viis – õppekavad – on tavapäraselt ja seadusest tulenevalt huvikoolides (Huvikooli seadus) . Õppekavad peavad olema iga huvialala kohta  ning sisaldama eesmärke ja kestust, õppeainete loendit ja ainekavasid (Huviharidusstandard), kuid  kõikide nende kriteeriumite mahud ja sisu määrab huvikool ise. Igas huvikoolis on üha suurem vajadus anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistamiseks, ning see nõuab huvikoolidelt aina suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.

Ajakirjanik Eeva Esse, karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa, Noored Kooli
värbamis- ja turundusjuht Maris Viires ning Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur mõtisklvad Mihuse videos #2 teemal “Mis on noorsootöö tegelikult ja mis väärtusi see kannab?”

 

Noortepoliitika on osa laiemast noortevaldkonnast. Noortepoliitika peamised toimealad on noorsootöö, haridus-, sotsiaal-, tööhõive-, tervise-, kultuuri-, pere- ja kuriteoennetuspoliitika. Noortepoliitika arendamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas lisaks haridus-, teadus- ja keelepoliitikale.

Eesti Noorsootöö Keskus  on noortepoliitika, sh noorsootöö arenduskeskus. Tegevuse eesmärk on noortepoliitika ja noorsootöö rakendamise tõhustamine, viisil, et noorsootöö toetaks maksimaalselt noorte loovuse arendamist, tõrjutuse ennetamist ning osalust otsustamises.

Kohalikul tasandil võtavad vastu noorsootöö otsuseid volikogu ja KOVi juhtkond. Lisaks panustavad noorsootöösse paljud MTÜd, SAd ja seltsingud ning erasektor.


Rohkem noorsootööst, noortepoliitikast, noorsootöö sisust ja korraldusest saab lugeda noorsootöö õpikust. Noorsootööd saab õppida Tallinna Ülikoolis rakenduskõrgharidusõppes  ja magistriõppes   ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Narva Kolledžis rakenduskõrgharidusõppes.

 

 


Uuendatud: 09.08.2018

Vaatamisi: 359

Teksti suurus