Avatud noorsootöö

Avatud noorsootöö eesmärk on pakkuda noorele inimesele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada tema aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus.

Märksõnadeks on avatus ja noorte vaba tahe.  Avatud noorsootöö tugevus seisneb noorte kaasatuses ja isetegemises. Avatud noorsootöö baseerub inimsuhetel, tegutsetakse noortelt noortele põhimõttel või koos noortega. Noorsootöötaja roll on olla mentoriks. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille raames toetatakse noort olema noor või noore saamist täiskasvanuks.

Tulemustele keskendumise asemel on olulisem protsess ise. Kõik see annab eelduse positiivse keskkonna loomiseks, mille tõttu noor tunneb, et on juba täna kogukonna ja ühiskonna jaoks oluline.

Lähtuvalt avatud noorsootöö põhimõtete eesmärgist peavad tegevused olema:

  • hariduslikud, mis võimaldavad noorel omandada oskusi ja teadmisi;
  • võrdseid võimalusi tagavad ehk sobilikud kõigile noortele olenemata nende hariduslikust,  majanduslikust või sotsiaalsest taustast;
  • läbi usaldusliku suhte noorsootöötaja ja noore vahel osalemist soodustavad ning julgustavad, et noor sooviks osaleda teda puudutavates otsustusprotsessides;
  • toetavad, et noor mõistaks teemasid, mis mõjutavad teda ja ühtlasi kogu ühiskonda, ning räägiks nende puhul kaasa.

Nende noorsootöö põhimõtete järgi on noorel inimesel õigus:

  • teha mitmesuguseid valikuid ning valida erinevate võimaluste hulgast endale kõige sobivam;
  • saada piisavalt toetust, et saavutada oma potentsiaali;
  • arendada oma väärtusi, suhtumisi ja võimet kriitiliselt analüüsida ümbritsevat maailma.

Avatud noorsootöö põhimõtete rakendamiseks kasutatakse nn avatud noorsootöö meetodit, mis on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise vahend, mille korral tegevus:

  • on avatud igale noorele, seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele;
  • kaasab aktiivselt noori tegevuste algatamisse ning arendamisse;
  • võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise ja luues tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu.

Avatud noorsootööd rakendatakse noortekeskustes. Noortekeskused on loodud noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Noortekeskuse kesksed tegevused on kontakttöö noortega, noortele suunatud  tegevuste teostamine/tagamine ja arendava keskkonna loomine. (Noortekeskuste Hea Tava).

2017. aastal katab noortekeskuste võrk ühtlaselt terve Eesti. Keskused on tavapäraselt olemas iga maakonna keskuses, peamistes tõmbekeskustes ja linnades/külades/alevikes, mis asuvad suuremate magistraalide läheduses. Kuigi arvuliselt asub rohkem noortekeskusi suuremates maakondades, on noorte suhtarvu alusel kõige tihedam noortekeskuste võrk väiksemates maakondades.

Avatud noortekeskuste arv maakondades 2017.aastal Eestis. (Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus)

Ühtset riiklikult kinnitatud noortekeskuste seadust, standardit või tegevusmudelit ei eksisteeri.Noortekeskuse tegevuste pakkumiseks ei ole vaja tegevusluba.

Toimimispõhimõtete ja maine ühtlustamiseks kinnitasid 2013. aastal Eesti ANK ja valdkonna eksperdid suunisdokumendi „Noortekeskuste Hea Tava. Tegemist on soovitusliku abimaterjaliga noortekeskuse asutamisel,  arendamisel, toetamisel  ja koostöösse kaasamisel. Paljud noortekeskused kasutavad igapäevase statistika kogumiseks Noortekeskuste Logiraamatut.

 

Noortekeskustes pakutavad võimalused/tegevused saab tinglikult jagada kahte kategooriasse.
1) Tavategevused, mis on igas keskuses ehk baastegevused:

  1. avatud noorteruum/tuba – võimalus kohtuda sõpradega, kuulata muusikat, mängida lauamänge, kasutada arvutit, osaleda mitmesugustel infoüritustel, võimalus kasutada kööginurka;
  2. projektinõustamine ja noorte initsiatiivi toetamine;
  3. noorteinfo edastamine;
  4. noorte esmatasandi nõustamine ja vajaduse korral spetsialisti juurde suunamine;
  5. ennetusalased temaatilised tegevused;
  6. vabatahtliku tegevuse võimaldamine;
  7. noorte osaluskogude/aktiivgruppide koordineerimine või toetamine.

 

2) Tegevused, mida pakutakse tavapäraselt eriettevalmistuse (load, litsentsid, standardid jms) või lisaressursside (raha, spetsialistid) olemasolul

  1. mobiilne noorsootöö (tänavatöö, töö internetis, noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas, noorsootöö pakkumine noorte kogunemiskohtades);
  2. tööhõivelisuse toetamine (tööelu tutvustamisega seotud tegevused, sh näiteks õppekäigud, tööbörsi ja õpilasmaleva rühmade korraldamine);
  3. võrgustikutöö projektid ja sellest lähtuvate teenuste pakkumine;
  4. noorte omaalgatusfondi koordineerimine (NAF);
  5. huvitegevus;
  6. noortelaagrite korraldamine;
  7. noorte temaatilised koolitused;
  8. rahvusvaheline koostöö;
  9. huvipõhised tugigrupid (nt draamapedagoogika, seiklusmatkad, disainmõtlemine, konfliktilahendamise programm, Murdepunkt);
  10. individuaalne töö.

Avatud noorsootöö arendamist toetatakse riigieelarvest Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu avatud noortekeskuste projektikonkursiga. Konkursi kohta lähemalt ANK konkursi rubriigist.

Avatud noorsootööd aitab arendada MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK). Avatud noorsootööst lähemalt nende veebileheküljel.


Uuendatud: 25.07.2018

Vaatamisi: 84

Teksti suurus