fbpx

Lapsevanemale ja noorele

Siit leiate informatsiooni noorte püsi- ja projektlaagrite kohta.

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas 2019. aastaks noortelaagrite tegevuse toetamiseks 1 400 000 eurot.

Eesti Noorsootöö Keskus koordineerib koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, mille kaudu saavad riikliku programmi raames toetust noortelaagrites viibimiseks igal aastal ligikaudu 30 000 noort.

Mida tähendab tegevusloaga noortelaager?

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel töötav institutsioon, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • ühe vahetuse pikkus on vähemalt 6 ööpäeva;
  • laager tegutseb aastas üle 60 päeva.

Tegevusloaga noortelaagrite kontaktid on leitavad SIIN.

Mida tähendab projektlaager?

Kohalik omavalitsuse, mille territooriumil projektlaager tegutseb, poolt väljastatud tegevusloa alusel töötav institutsioon, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • ühe vahetuse pikkus on vähemalt 6 ööpäeva;
  • laager tegutseb aastas kuni 60 päeva.
valge tekst
Vastavalt noorsootöö seadusele peavad noorte- ja projektlaagrites töötama kvalifitseeritud laagrikasvatajad ja laagri juhataja. Kõik noorte püsilaagrid peavad vastama tervisekaitsenõuetele noorte püsilaagritele. Tegevuslubasid saate näha https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppekava/OppekavaOtsi.faces, kui valite Tegevusload ning seejärel liik kas „Noortelaagri tegevusluba (püsilaager)“ või „Noortelaagri tegevusluba (projektlaager)“.
**************************************************************************************************************

Mida lapsevanemad/eestkostjad/asenduskodu töötajad jne peavad teadma, kui saadavad lapse laagrisse?

Laagritega on kaetud kogu Eesti, mis tähendab, et noored saavad laagris osaleda igal pool ja kõigis maakondades. Uuri lapse käest, mis teda huvitab ja kuhu ta tahaks minna.

Laagritel on enamasti kindlad suunitlused, mille järgi on otsustada üsna lihtne. Kui laps tahab teha sporti, siis on mõistlik panna ta laagrisse, kus tehakse sportlikke tegevusi, kui aga tahab tegeleda kunstiga, siis tuleb otsida kunstilise kallakuga laagreid. Küll ja küll on neid juhtumeid, kus laps läheb enda meelest loovuslaagrisse, aga selgub, et tegelikult tehakse seal palju sporti ning laps ei ole sellega nõus.

KÕIK 2019. AASTA LAAGRIVAHETUSED KOOS KONTAKTIDEGA LEIAD SIITSinna on lisatud juurde ka suunitlus või teema, millele saab valiku tegemisel tugineda. Igal laagril on üldjuhul samad teemad igal aastal - võib-olla muudavad mõnevõrra, kuid mitte olulisel määral. Seega, kui sellel aastal mingi teemaga laager lapsele oleks meeldinud, aga ei saanud enam tuusikut, siis suure tõenäosusega on võimalus uuel aastal uuesti proovida piisavalt varakult.

Soovitame uurida põhjalikult laagri tausta. Eestis tegutsevad nii riigi kui omavalitsuse poolt hallatavaid laagreid ning teisi pakkujaid, mis müüvad oma tegevusi laagri nime all. Kindlasti tuleb vahet teha siin laagritel, mis seaduse järgi kvalifitseeruvad laagriteks ning laagrilaadsetel toodetel, mis ei vasta seaduse nõuetele (puudub ööbimine või on lühemad kui 6 ööpäeva).

Laste ohutus on 100% seaduse poolt tagatud vaid nendes laagrites, mis omavad ametlikku tegevusluba. Teistes, nii-öelda laagrisarnastes tegevustes võib ohutus samamoodi olla tagatud, kuid siis peavad vanemad ise selles kindlasti veenduma ja selle üle kontrollima.

Noortelaagritele ehk püsilaagritele, mis tegutsevad aastas vähemalt 60 päeva ning laagrivahetuse minimaalne kestus on 6 ööpäeva, väljastab ametliku tegevusloa Haridus- ja Teadusministeerium. Projektlaagritele, mis tegutsevad aastas alla 60 päeva ning laagrivahetuse minimaalne kestus on 6 ööpäeva, väljastab tegevusloa kohalik omavalitsus. Mõlemal juhul on tegevusload leitavad EHIS-e süsteemist.

Tegevusloa väljastamisel kontrollitakse nii laagrikasvatajate ja juhatajate osakutsetunnistuse olemasolu kui ka teisi laagri korralduse ja ohutusega seotud detaile. Laagri territoorium peab vastama kehtivatele pääste-, ohutus- ja tervisekaitsenõuetele.

Eestis on noorte- või projektlaager kestvusega vähemalt 6 ööpäeva – kõik, mis on lühemad, ei ole noorsootöö seaduse mõistes laagrid ning neile nõuded ei kehti, kui neid pole kehtestanud kohalik omavalitsus, mille territooriumil tegevus toimub. Soovitus vanematele on teha eeltööd laagri tausta kohta, et maandada olulisi riske.

Kui oled last laagrisse registreerimas, siis edasta sinu hinnangul oluline info lapse kohta – alates allergiatest kuni toidueelistusteni. Maini kõik detailid tema tervisliku seisundi kohta ning toitumise ja harjumustega seotud eripärad. Ka see on oluline info, kui laps on viimasel ajal üle elanud mõne vaimselt traumeeriva sündmuse (pereliikme surm, vanemate lahutus vms). Nii on laagri personalil lihtsam juba enne laagri toimumist ette valmistuda ja võimalikke probleeme ennetada.

Üldjuhul ei ole ükski probleem nii suur, et sellest koostöös laagri personali ja lapsevanema/eestkostja vm üle ei saada! Kõike saab kokku leppida ning kui just ei ole soovi panna füüsilise erivajadusega noort spordilaagrisse, kus ta tegevustes osaleda ei saa, siis on võimalik leida kompromisse.

ÄRA KARDA LISADA OSALEJAKAARDILE VÕI LAAGRI REGISTREERIMISVORMILE LAPSE KOHTA INFOT. Laagril on õigus vastavalt noorsootöö seadusele küsida põhjendatult infot noore tervise kohta. Kui sa sellist infot ei jaga laagrile, siis on laagril õigus last laagrisse mitte võtta, kuna muidu ei ole laagril võimalik ülejäänud noorte turvalisust tagada.

Kui osalejakaardile märgitud info põhjal tekib laagri personalil kahtlus, kas noorele saab laagris piisava toe ja turvalisuse tagada, siis saab seda juba varakult täpsustada ning vajadusel on võimalik leida sobivam laager või vahetus, mis vastab rohkem noore vajadustele.

Kui oled lapselt uurinud, kuhu ta soovib minna ja oled täpsemalt uurinud, kus laager toimub, mis tingimused seal on, siis tuleb neid tutvustada ka lapsele.

Kindlasti tuleks lapsele juba enne laagrisse minekut tutvustada laagri kodukorda ja selgitada reegleid. Kui laagri majutus on korraldatud näiteks kuni kümnekohalistes tubades, aga laps on harjunud magama nii, et tuba on vaikne, pime ja keegi teda ei sega, pesemisvõimalus ei ole kohe toas nagu hotellis, vaid koridoris ja kõigile ühine, magamine on korraldatud näiteks telkides, aga laps pole kunagi telgis ööbinud jne, siis ei pruugi talle sellised üllatused laagrisse saabudes sugugi meeldida.

Eriti tähtis on korralik ettevalmistus. Eesootavast rääkimine ja selle selgitamine nendele lastele, kes lähevad laagrisse esmakordselt – puuduliku ettevalmistuse korral võib lapsel kergemini tekkida näiteks ka koduigatsus ja soov enne laagri lõppu koju minna.

Lapsele tuleks selgitada, et koduigatsus on normaalne tunne ja see läheb tavaliselt üle, kuigi võib esmapilgul olla hirmutav. Koduigatsuse haripunkt võib saabuda kolmandal laagripäeval ja seda eriti nooremate laste puhul, peale mida see üldjuhul taandub ja läheb sootuks meelest.

Tihti helistavad lapsevanemad lapsele laagris oleku ajal rohkem kui tavaliselt, eriti kui laps on laagris esimest korda, et veenduda, et lapsega on ikka kõik hästi. Siin tasub meeles pidada, et igal laagril on oma päevakava ja kodukord, kus on kirjas, millal kõnesid teha võib. See on vajalik eelkõige selleks, et laps saaks rahulikult tegevustes osaleda ja saada maksimaalse laagrikogemuse.

Teine põhjus on selles, et kui lapsevanem helistab liiga tihti, võib lapsel tekkida tunne, et vanem on kurb, et ta on laagris ning see süvendab koduigatsust veelgi. On ka juhtumeid, kus lapsevanemad helistavad laagrisse ja küsivad, et mis on lapsega juhtunud, kuna ta pole mitu päeva helistanud. See on ikka sellepärast, et lapsel on laagris tore ja tal ei ole selleks aega!

Lapsel tuleb võimaldada rahulikult laagris olla ja kui selleks on õige aeg või tal on vajadus, siis ta saab alati vanemale helistada. Kui laps ei helista, siis järelikult on tal lihtsalt palju tegemist oma uute sõpradega ning ta räägib oma laagrikogemusest siis, kui ta koju tuleb.

Laagris töötavad kvalifitseeritud professionaalid, kes aitavad noortel läbi mitteformaalse õppe tegevuste arendada oma sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust, seega muretsemiseks ei ole tegelikult põhjust.

Kindlasti selgita lapsele ka laagris kehtivat kodukorda ja reegleid, et ta teaks, mis teda ees ootab. Laagris räägitakse need veel eraldi üle, aga mida rohkem laps on kursis sellega, mis laagris on lubatud ja mis mitte, seda lihtsam on tal seal kohaneda.

**************************************************************************************************************

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ koordinaator on Eesti Noorsootöö Keskus ja seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest.


Uuendatud: 03.09.2019

Vaatamisi: 703

Teksti suurus