fbpx

Noorsootöötaja: noorsootööalase hariduse omamine peab muutuma väärtuseks

Minu selja taga seisab 26 aastat elukogemust, millest viimased 10 aastat olen sära silmil ning sisetundest lähtuvalt panustanud oma energiat noorsootöö valdkonda – rääkinud ise õpilasena kaasa maakondlikul tasandil noortepoliitikas, vastutanud noortegruppide eest nii noortelaagris kasvatajana kui õpilasmalevas rühmajuhina, inspireerinud huvijuhina koolinoori õpikeskkonna loomisel ning koordineerinud ja arendanud ka noorsootööspetsialistina avatud noortekeskuse tööd. Ilmselt võib tunduda selline asjade kulg omamoodi vastuvoolu ujumisena, ent täna, 8 aastat pärast keskkooli lõpetamist, olen leidnud tee ülikoolipinki, et saada praktilise väljundi kõrvale tugev teooria.

Esimene semester Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsootöö tudengina on seljatatud ja sellega koos saabunud mõistmine, et kui hästi ja kirega pole ma enda tööd seni teinud, kui suur pole olnud tunnustus ja positiivne tagasiside nii noortelt, kolleegidelt kui ka kogukonnalt, tunnen et praegu eriala omandamine avab noorsootöö valdkonna minu jaoks hoopis uues võtmes. Valdkonnakoolitused on kahtlemata toredad ja vajalik osa arengust, ent katavad vaid osaliselt noortega töötava spetsialisti pädevusest, mitte ei aita luua terviklikku pilti. Noorsootöötaja kutsetunnistuse omamine on samuti teatav kvaliteedimärk, kuid kutse omamine ei tähenda, et kompetentsus on saavutatud – seda tuleb pidevalt täiendada ja uuendada.

Ei saa eirata fakti, et tänased noored on meie homse päeva kujundajad ning ühiskonna huvi peab olema, et neist sirgub Eesti elu jõudsalt arendav inimkapital. Ehkki antud valdkonna osatähtsus on täna veel meie avalikus ruumis pigem alaväärtustatud ja noorsootöös nähakse tihti pelgalt vaba aja veetmise kohta, mitte muuhulgas võimalust ennetada noorte seas õpitud abitust, arendada sotsiaalseid ja kommunikatiivseid oskuseid, toetada karjäärivalikuid, edendada positiivset tervisekäitumist, pakkuda eneseteostusvõimalust. Seega on noorsootööl täita oluline roll mitte ainult noorte jaoks, vaid ka kohaliku omavalitsuse ja riigi hüvanguks.

Noortevaldkonnas töötav inimene on professionaal, kelle kätesse on usaldatud ühes õrnemas eas inimeste areng ja heaolu teemadel, milleks tihti koolipingis või koduseinte vahel aega ei jätku. Valdkonnas tegutsejatele tuleb seada kõrged nõudmised, mitte leppida vaid missioonitunde olemasoluga – teadmised inimõigustest, pedagoogikast, psühholoogiast, noorsootöö- ja hariduskorraldusest, nõustamise baasoskustest, pädevus tulla toime käitumisraskustes noortega ning nutikust kasutada mõtestatult ja mitmekülgselt metoodilisi võtteid.

2018. aasta OSKA hariduse ja teaduse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos kinnitab, et tööjõuvajadus noorsootöö valdkonnas on tõusuteel, sest noorte kaasatus tulevikus kasvab. Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tööandjate huvi peab olema suunata ja motiveerida noortega töötavaid spetsialiste ennast täiendama. Noorsootöötaja üks sisuline tegevus on tõsta noorte konkurentsivõimet, mis käib käsikäes üldise haridustaseme tõusuga, ent ei pööra sealhulgas piisavalt tähelepanu enda konkurentsivõimekusele. Tasemeõpe toetab enesetõhususe arengut ning aitab kujuneda kõrgel tasemel valdkonna arendajaks. Seni, kuni noortega töötavad inimesed ei loo ise erialast haridust omades tööjõuturul konkurentsi, jääbki noorsootöö ühiskonnas alla väärtuse piiri ning kanda kinnitab üldlevinud kuvand noorsootöötaja identiteedist ja valdkonna kvaliteedist.

Noorsootöö on mitmetahuline ja rikkaliku arenguvõimalusega eriala, mis ei anna mahti mugavustsoonis püsida, vaid loob hoopis uusi vaateid ja lahendusi vanadele väljakutsetele ning suunab tuleviku vaatama. Vähem oluline ei ole selle juures nägemus, et akadeemiline haridus antud valdkonnas loob hea stardiplatsi pikemas karjääriplaneerimise perspektiivis nii era- kui avalikus sektoris – projektijuhtimise oskusest kriitilise analüüsivõimeni, inimtüüpide tundmisest konfliktide lahendamiseni.

Minu huvi valdkonna vastu on sündinud mind inspireerinud eeskujudest ja kasvanud sünergias noortega, ent olen läbi isikliku kogemuse jõudnud seisukohale, et kompetentsust ja professionaalsust ei taga pelgalt tugev praktika, vaid selle integreerimine laiapõhjalise teooriaga. Erialase hariduse omamine on väärtus, mis peab muutuma prioriteediks täna noortevaldkonnas töötavate inimeste ning põhimõtte küsimuseks tööandjate silmis.

Maarja-Liisa Toost

Tartu Ülikool Narva Kolledž

Noorsootöö eriala I kursus

Noor: noorsootöötaja inspireerib ja aitab mul ennast teostada

Noore seisukohalt pean noorsootöötaja rolli väga oluliseks, kuna noorsootöötaja on minu jaoks isiklikul tasandil olnud väga toetav ja inspireeriv inimene. Ilma noorsootöötajata poleks ma leidnud seda kirge kaasa rääkida kodukoha arengus läbi noortevolikogu või teostada end erinevates valdkondades (nt. projektide kirjutamine ja juhtimine). Lisaks sellele aitas noorsootöötaja leida ja arendada minus külgi, mis mul endal veel avastamata olid – juhtimisoskus, julguse võtta riske, töötada meeskonnas ja palju muud. Samuti suunas noorsootöötaja mind ka minu tuleviku ning karjäärialasel teekonnal.

Praegu olen enam kui kindel, et tahan ennast näha töötamas noortega kas õpetaja, psühholoogi, nõustaja või miks mitte noorsootöötajana. Usun, et ma pole ainuke inimene kes nii arvab, kindlasti on mitmeid noori, kes just tänu noorsootöötajale on ennast leidnud ja muutunud see läbi aktiivsemaks kodanikuks.

Kristina Gukk (20a)

Toila valla noortevolikogu

Teksti suurus