fbpx

Noorte omaalgatused pakuvad kogukonnale uusi võimalusi

Kodukandi arendamiseks ei ole vaja alati palju raha, vaid häid ideid, pealehakkamist ja efektiivset meeskonnatööd – seda kinnitasid ka noored „Nopi Üles – inspiratsiooni puhang!“ konkursi raames oma märkimisväärsete ettevõtmistega.

Välk-konkurss „Nopi Üles – inspiratsiooni puhang!“ andis noortele võimaluse arendada kodukohta ning tuua noorsootöösse täpselt seda, millest puudust tunti. Mitmed projektis osalenud noored tõdevad, et soovides kogukonna heaks midagi korraldada või teisi noori õpetada õpivad nad ise tihti kõige enam, mis omakorda avab ettevõtlikele noortele uusi uksi ja pakub põnevaid avastusi. 

Millised olid noorte seekordsed algatused?

2018. aasta välk-konkursil olid esindatud pea kõik Eesti nurgad, st algatusi tuli nii Põhja-, Lääne-, Ida- kui ka Lõuna-Eestist. Siiski võib öelda, et eriti aktiivsed olid 2018. aasta projektis läänepoolsemad piirkonnad – Läänemaa, Pärnumaa, Harjumaa lääneosa (sh Keila linna noored, kellelt tuli koguni kolm algatust).

Laias laastus võib jagada noorte algatused kolmeks: 1) harivad tegevused (õppepäevad, koolitused, kohtumised); 2) meelelahutuslikud, st kohaliku elu elavdamiseks või uutmoodi tegevuste tutvustamiseks mõeldud sündmused (peod, ühisüritused, spordivõistlused, kogukonna meelelahutus jms) ning 3) olukorra materiaalne parandamine (erinevate vahendite soetamine, vajalike tingimuste loomine või ruumide sisustamine jms). Mõnel juhul oli tegemist kombinatsiooniga kahest või isegi kolmest tegevusest.

Harivad algatused

Esimesse gruppi kuuluvad näiteks Ahja Nutiklubi loomine, Anija ja Saaremaa valla noorte kohtumine noorteinfo teemal ja Einar Kuuse õpetlik kohtumine Keila noortega sotsiaalmeedia teemal.

Tegevustest võib esile tõsta noorte ja vanemate ühistegutsemise, mis suurendab kogukonnas mõistmist, lähendab noori ja nende vanemaid. Tänu sellistele üritustele mõistavad lapsevanemad ja kogukond paremini tänast noortemaailma, nende huvisid, rõõme ja muresid. Lisaks aitasid noorte endi algatused mõista, kuidas tänapäeval noorteni jõuda ja neile infot edastada – kasvõi seda, mida on vaja teha noorsootöö raames.

Tallinna Teeninduskooli noorte kokkade roadshow kohta ütles pagar-kondiitri erialal õppiv Karl, et sellise õppe korral on hea jälgida, kas õpilane on pühendunud, vajab rohkem abi või oleks noore soov hoopis sumbuda ruumi vaiksemasse nurka. “Kindlasti on üldhariduskoolidel palju õppida kutseõppes kasutatavast metoodikast, et ükski noor ei oleks kõrvale jäetud ega küsimuste küsimine ei jääks julguse taha,” sõnas ta.

Meelelahutus ja sport 

Meelelahutuslike või sportlike jõukatsumiste alla kuuluvad näiteks Keila noorte projekt G.R.I.N.C.H. (ekstreemspordiala airsoft tutvustamine ja erinevad võistlused), ekstreemspordipäev Pääsküla noortekeskuses ning Pärnu noorte turniir “Ei nutiseadmetele, jah pinksile”.

Meelelahutuslike ettevõtmiste puhul hakkab silma, et noored ei taha sugugi istuda ainult nutiseadmetes, vaid kui on põnevaid üritusi ja meeldivaid kaaslasi, tehakse ühiselt ka kõike muud – sporti, peetakse pidusid või arutatakse maailmaasju. Noori huvitab ühiskonnas toimuv, tahetakse õppida uusi asju või omandada uusi oskusi ning seda võib teha ka meelelahutuslike algatuste abil. Kõik esmapilgul meelelahutusena tundunud ideed olid tegelikult hästi läbi mõeldud, tõid kodukohale tegutsemisvõimalusi, mis varasemalt puudusid ning kaasasid noori, kes varasemalt ei olnud aktiivselt osalenud. Näiteks Pääsküla ekstreemspordipäevast olid vaimustunud ka lapsevanemad ning edasi hakkab tegutsema juba järjekindel spordiring; Rae valla noortekohvik on avatud noortele ka edaspidi ja kõikide projektidega soetatud vahendid on noortele igapäevaseks kasutamiseks.

Uute võimaluste loomine kogukonnale

Kolmandasse rühma sobivad algatused, mis on samuti kas täielikult või osaliselt haridusliku või meelelahutuse eesmärgiga, aga tegemist ei ole ainult sündmuse või ürituse korraldamise, vaid ka sobiva keskkonna või tingimuste loomisega, materjalide või tehnika ostmisega.

Siinkohal võib tõsta esile näiteks Keila noortekeskuse filmiringi algatuse, Alatskivi koolile helitehnika soetamise, Raeküla nutinurga (loengud ja tehnika soetamine), Valga õudustemaja kinoruumi, Tootsi noortetoa arendamise või Värska nutinurga.

Erilisemad ongi ehk viimase rühma algatused. Näiteks Valga õudustemaja kinoruumi rajamise  projektimeeskonnas oli 6 noort ning ühiselt teiste noortega renoveeriti vana ühiselamu suurimat ruumi, kus tuli võtta maha tapeet, värvida nii seinad kui ka lagi mustaks, tellida erinevat tehnikat ja sisustusmööblit. Selle järgnevalt tuli korraldada selle raames filmi/video teemal koolitus. Selle algatuse puhul toetas kogukond noorte algatust ruumi sisustamisel. Ka kogukond ise saab võimaluse kasutada ruume näiteks sünnipäevade pidamiseks või erinevate arutelude korraldamiseks.

Tootsi noortetoa loomine avaldas muljet meeskonna hea toimimise ja noorte oskustega. Noored tegid ise kõik remondi-, puhastus- ja sisekujundustööd, samas ka juhtisid tegevust ning informeerisid oma tegemistest. Meeskonnas oli 11 noort (igapäevaselt olid aitamas ka täiskasvanud Inga ja Ülo). Remonditöödeks oli kaasatud kokku 26 inimest, kelle tööst saavad osa tulevikus suur hulk rahvast. Nimelt saab noortetoa avamisel seda igapäevaselt külastada 55 kooli noort + vilistlased (noored 16–26aastased) ja sõbrad teistest organisatsioonidest. Noored ja abilised tegutsesid oma suure unistuse täitmiseks isegi jõulupühadel!

Värska nutinurga idee algatajaks oli gümnasist, kes leidis kiiresti mõttekaaslased. Ühiselt arutati, kuidas ja mida täpsemalt ellu viia. Aktiivseid liikmeid oli grupis vähemalt 5. Üheskoos pandi paika eelarve, idee elluviimiseks tuli soetada vahendeid – kusjuures digivahendite valimine oli algatajate sõnul omaette kunst! Kuna tänapäeval on tohutult palju erinevate funktsioonide ja võimalustega elektroonikat, tuli abi paluda sõpradelt, kes tunnevad tehnikamaailma. Peatselt on oodata nutinurgas ka juba konkreetseid tegevusi, sest vajalik eeltöö on tehtud ja ruum olemas.

Kuigi välk-välkkonkursi raames tegutsesid noored napilt kaks kuud, siis on hea meel tõdeda, et tegevused jätkuvad, otsitakse uusi võimalusi idee arendamiseks ning esialgu lühiprojektina tundunud mõtted on jätkusuutlikud, noored motiveeritud ja mis peamine – tagasisides rõhutati seda, et inspiratsiooni leidsid ka projektides osalenud noored, kes ei jõua ära oodata, et saaks juba enda ideed kogukonnale tutvustada!

Välk-konkursilt „Nopi Üles – inspiratsiooni eri“ sai kogukonna hääletusega toetust 20 erinevat ideed, neist 16 kogus Facebook´is enim “meeldimisi” ning 4 projekti said noorsootöönädala erirahastuse. Konkurssi rahastasid ENTK ja Haridus- ja Teadusministeerium ning läbiviijaks oli Eesti ANK. Projektid leiab ja nende kohta saab lähemalt lugeda siit:

https://nopiyles.blogspot.com/p/valk-konkurss-nopi-ules-inspiratsiooni.html

Värskete ideede ootel

Lisaks välk-konkursile on Nopi Üles fond võimaldanud noortele aastaringselt omaalgatuslike ideede elluviimiseks raha taotleda. Nopi Üles fondi kaudu said perioodil 2016–2018 toetust kokku 141 noorte omaalgatuslikku projekti, millede projektimeeskondades osales 614 noort. Kasu saanud noorte arv oli aga kordades suurem ja kasvab aja jooksul veelgi, sest mitmete projektide kaudu soetatud vahendid jäävad kogukonda ka edaspidi kasutamiseks ja projektide elluviimise tulemusel tekkis kogukonda nii mõnigi püsiv huvitegevus.

2019. aastal algas Nopi Üles uus periood, mis võimaldab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kaasabil taas noortel oma ideid teostada, saades nõustamist ja tuge alates oma idee väljatöötamisest kuni idee elluviimiseni. Sel ja järgmisel aastal eraldatakse põnevate ideede elluviimiseks kokku 190 800 eurot.

Projekti rahastuse on algatanud Eesti Noorsootöö Keskus, mille peaeksperdi Liisi Noode sõnul  aitab noorte omaalgatuste toetamine suunata noori märkama kogukonnas esinevaid murekohti ja leidma neile iseseisvalt huvitavaid lahendusi. Mitmetest eelmisel perioodil noorte poolt Nopi Üles fondi kaudu ellu viidud tegevustest on kasvanud välja koguni edasised huvitegevused või traditsioonilised sündmused.

Noode hinnangul edendab seesugune omaalgatuste elluviimine noorte aktiivset eluhoiakut, suurendab teadlikkust töömaailma toimimisest ning arendab nende ettevõtlikkust. “Senine kogemus on ka näidanud, et kui noored saavad toetatud keskkonnas viia ellu oma esimese kogukonda arendava projekti, on nad ka edaspidi julgemad uute ideede algatamisel ja lõpuni viimisel,” märkis Noode.

Mis on uut?

Võrreldes eelnevate aastatega on konkursi tingimustes mõningaid muudatusi. Näiteks saab ühe projekti jaoks taotleda kuni 1800 eurot, kuid seejuures on lubatud lisaks kohaliku omavalitsuse või KOV hallatava asutuse oma- ja kaasfinantseering summas kuni 900 eurot. Eesmärgiks on suunata noori veelgi enam koostööle kohaliku omavalitsusega ja kaasata kohaliku omavalitsuse vahendeid noorte poolt kogukonna hüvanguks loodud projektide elluviimiseks.

Nopi Üles projektijuht Riin Luks rõhutas, et kindlasti tasub eelnevalt lugeda läbi projektikonkursi juhend, kus on detailselt välja toodud nii taotlemise tingimused kui ka projektide läbiviimise ja aruandlusega seotu. “Olulise uue tingimusena saab projekti google docs’i vormis esitada maksimaalselt kaks kuud enne tegevuste algust. Näiteks kui tegevuse alguseks on planeeritud maikuu, siis taotluse saab esitada märtsi alguses. Projekti teostamisaeg on nüüd samuti lühem – senise 7 kuu asemel 4 kuud. Kõik muudatused on läbi mõeldud lähtudes noorte huvidest ja toetudes varasematele kogemustele.”

Konkursil saavad endiselt osaleda kõik noored vanuses 7-26 eluaastat ning meeskonda peab kuuluma vähemalt kaks liiget. Juhend on leitav siit:  https://nopiyles.blogspot.com/p/nopi-ules-juhend.html

Lisaks noorte omaalgatuste elluviimise toetamisele Nopi Üles fondi kaudu, toimub käesoleval aastal ka kohalikes omavalitsustes rakendatavate noorte omaalgatusi toetavate tegevuste kaardistus, omaalgatusi toetavate näidismudelite loomine ja piloteerimine.

Noorte ideede projektifondi Nopi Üles tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Teksti suurus