Arengukava 2014-2020
Valitsus kinnitas 19.12.2013 korraldusega nr 572 noortevaldkonna arengukava aastaiks 2014-2020 (vaata ka strateegia lühikokkuvõtet). Kava määratleb noortevaldkonna arengus prioriteetsed eesmärgid, meetmed ja tegevused koos indikaatorite ja rahastamise prognoosiga ning sätestab nende elluviimise, seire ja aruandluse korra.
Arengukava elluviimiseks on koostatud noortevaldkonna programm – Haridus- ja Teadusministeerium on alates 2015. aastast üle läinud programmipõhisele juhtimisele ja eelarvestamisele. Programmdokumenti uuendatakse igal aastal. Noortevaldkonna programm 2020-2023.
Iga noor on väärtus.
Tulevik tehakse täna.
Läbivad põhimõtted
Meetmete väljatöötamisel on lähtutud senistest Eesti noortepoliitika põhimõtetest, mille kohaselt tuleb:
- käsitelda noort tervikuna, st selleks, et rakendada tõeliselt mõjusaid tegevusi ja meetmeid mistahes noortesse puutuva eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks, on vaja vaadelda noore inimese kogu eluolu ja seda mõjutavaid tegureid, mitte piirduda ühe asutuse või valdkonna haldusala raamidega;
- kaasata noori, st kaasamine on meetmete kvaliteedi ja mõju tagamise vahend;
- saavutada koosmõju, st püüelda erinevate valdkondade ja teadmiste kasutamise kaudu suurima ühise mõju saavutamise poole.
Perioodiks 2014-2020 määratletakse lisaks läbivad põhimõtted, millega arvestamine on oluline kõikide meetmete raames:
- Noorte sihtgrupp ei ole homogeenne, mistõttu tuleb mistahes meetmete ja tegevuste kavandamisel ning elluviimisel lähtuda konkreetsete noorte tegelikest oludest ja vajadustest ning arvestada erisustega, mis tulenevad soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast vm.
- Noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noore tervist ja tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. See eeldab noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja töövahendite järjekindlat arendamist ning tugineb teadmispõhisele lähenemisele sihtgruppide, koolituste, töövahendite ja sekkumiste lõikes.
- Noortevaldkond aitab kaasa ühiskonna lõimitusele sh võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele ning hoolivusele ümbritseva elukeskkonna suhtes.
- Noortepoliitika ja noorsootöö meetmeid kavandades ning ellu viies on oluline aidata noorel saavutada enesekindlus ja võimekus tulla toime olulistes eluvaldkondades nagu õpingud, tööturg, peresuhted jt. Noore raskusi tuleb varakult märgata ja vajadusel tuleb noorel aidata leida vajalik professionaalne tugi.
Noortevaldkond on osa toimivast koostööst erinevate noore elu puudutavate valdkondade vahel. Vajadusel tuleb süsteemne koostöö algatada ja selle toimimist toetada.
Eesmärgid ja meetmed
Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 on kirjeldatud eesmärgid, mida riik soovib aastaks 2020 saavutada. Arengukava peamine eesmärk on toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist, kus noortel on avarad võimalused eneseteostuseks ja arenguks.
Üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse konkurentsvõime kava “Eesti 2020” indikaatoritega:
|
Lähtudes noorte seisundist ja Eesti seatud eesmärkidest on perioodil 2014-2020 noortevaldkonnas vajalik võtta fookusesse järgmine:
|
| Nimetatud fookused on arengukavas avatud nelja alaeesmärgi ja meetme kaudu: |
Arengukava ei kirjelda kogu noortevaldkonda (so noortepoliitikat ja noorsootööd) ega kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid.
Näiteks toetatakse kaudsemalt või otsesemalt noortevaldkonda ja noorsootööd kitsamalt Euroopa Liidu programmiga Erasmus+ ning õpetajate ja haridusjuhtide, õppe- ja karjäärinõustamise ja turvaliste kogukondade programmidega. programmidega, Kultuuriministeerium toetab noorte treenerite tasustamist, Kaitseministeerium toetab noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja Kodutütred) tegevust jpm.
Vajadus kavandatud meetmete ja tegevuste elluviimiseks tuleneb kolmest peamisest probleemist:
- Noorte sotsiaalset staatust ja võimalusi Eestis mõjutavad oluliselt suured piirkondlikud erinevused. Vaesuse ja muude negatiivsete olude tõttu kasvukeskkonnas jäävad paljud noored noorsootööst eemale või seisavad silmitsi arvestatavate osalustakistustega. Loe edasi
- Noored on tööturule jõudes teistest eagruppidest nõrgemas seisus ning jäävad seetõttu sagedamini töötuks või tiirlema ebakindlatele töökohtadele. Loe edasi
- Noorte kaasamiseks ühiskonda ja otsustesse ei ole küllalt mitmekesiseid ja noortepäraseid võimalusi, noored ei saa piisavalt varakult kogemusi kogukonnas kaasarääkimiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks, koostöös lahenduste leidmiseks ja ühistegevuseks. Loe edasi
Meede 1
| Indikaator: noorte kaasatus noorsootöös (% noorte koguarvust). |
| Algtase 2012: 42%, sihttase 2020: 60%. |
| Meetme 1 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused: |
1. Luuakse nutika noorsootöö
kontseptsioon. 
|
| 2. Kasutatakse rohkem infotehnoloogilisi võimalusi töös noortega sh noorte digitaalse kirjaoskuse tõstmiseks IKT-ga seotud huvitegevuste pakkumiseks.
|
| 3. Suurendatakse noortevaldkonnas võimekust luua ja arendada erinevate noorte jaoks sobivat sotsialiseerumise keskkonda.
|
| 4. Toetatakse noorte omaalgatust ja noorteprojekte
.
|
| 5. Tugevdatakse noorsootööd koolikeskkonnas
.
|
| 6. Mitteformaalses
keskkonnas õpitu väärtust tunnustatakse formaalhariduses ja tööturul senisest rohkem ning toetatakse noorsootöös arendatud õppevara ja olemasolevate instrumentide kasutamist formaalhariduses.
|
| 7. Suurendatakse noorte huvide paremat arvestamist huvihariduses
, eelkõige noorte osaluse kaudu otsustes.
|
| 8. Arendatakse huvihariduse metoodikate mitmekesisust ja koostööd noortevaldkonna teiste osapooltega.
|
| Meetme skeem |
Meede 2
| Indikaator: noorsootöö piirkondlik kättesaadavus. |
| Algtase 2012: noori huvikooli kohta 596; noori noortekeskuse kohta 1384, sihttase 2020: noori huvikooli kohta 400; noori noortekeskuse kohta 1000.
|
| Meetme 2 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused: |
| 1. Suurendatakse tasuta noorsootöö kättesaadavust. |
| 2. Arendatakse pädevusi ja metoodikat noorsootöös
, sh huvihariduses, et kaasata erinevaid noori.
|
| 3. Kohalikus transpordikorralduses arvestatakse senisest rohkem noorsootöö teenustega. |
| 4. Luuakse noorsootöötajatele võimalus saada vajadusel nõustamist jm professionaalset tuge.
|
| 5. Suurendatakse noorteuuringute ja noortepoliitika osapoolte koostöö kaudu teadmist vähemate võimalustega noorte
vajadustest ja noorte takistustest tööelu probleemide lahendamisel ning arvestatakse sellega erinevate poliitikavaldkondade meetmete kavandamisel.
|
| 6. Toetatakse noorte tööhõivevalmidust aidates kaasa töökogemuse saamisele
(sh vabatahtlikuna) ning tööelu paremale tundmisele, erilist tähelepanu vajavad noorte riskirühmad.
|
| 7. Suurendatakse noorte võimekust
olla tööturu loojaks toetades noorte omaalgatusi ja rakendades paremini noorsootöö võimalusi ettevõtlikkuse ja ettevõtluse väärtustamiseks, mh koostöös ettevõtjatega.
|
| 8. Haridusest ja tööturult eemale jäänud noorte jaoks käivitatakse noortevaldkonna asutuste ja ühingute baasil tugimeetmed , mis aitavad toetada noorte tagasitoomist haridusse ja/või edukat jõudmist tööturule. |
| Meetme skeem |
Meede 3
| Indikaator: organiseeritud osalusvõimaluste arv (noortevolikogud jm noorte osaluskogud). |
| Algtase 2012: 85, sihttase 2020: 200 |
| Meetme 3 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused: |
| 1. Toetakse traditsiooniliste osalusvormide
, eelkõige noorteühingute
ja noortevolikogude
jätkusuutlikku arengut.
|
| 2. Arendatakse noorteühingute aastatoetuste
ja osaluskogude
toetamise süsteemi.
|
| 3. Toetatakse ühingute liikmeskonna laiendamist noortejuhtide kaasamispädevuste tõstmise kaudu.
|
| 4. Arendatakse ja toetatakse uusi noorte osalusvorme
, et avardada osalust ja osaluse õppimist toetavaid meetodeid noortevaldkonna asutustes ja ühingutes, sh pööratakse erilist tähelepanu noortejuhtide, noorsootöötajate ja erinevate valdkondade ametnike pädevuse tõstmisele.
|
| 5. Parandatakse osaluse eelduseks olevat noorte informeeritust, milleks tugevdatakse noorteinfo
riiklikku süsteemi ja toetatakse selle kvaliteetset toimimist eri osapoolte koostöös.
|
| Meetme skeem |
Meede 4
| Indikaatorid: |
| 1. Noorsootöös osalenud noorte rahulolu noorsootööga. |
| Algtase 2013: ei ole teada, sihttase 2020: 85% osalenutest on rahul |
| 2. Koolituses osalevate noorsootöötajate osakaal aasta lõikes. |
| Algtase 2012: 10%, sihttase 2020: 15% |
| Meetme 4 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused: |
| 1. Suurendatakse noorteuuringute ja -seire tulemuste kasutamist poliitikate kujundamisel.
|
| 2. Toetatakse püsivat koostööd praktikute, ametnike ja uurijate vahel
.
|
| 3. Luuakse võimalused uute teadmiste tekkimiseks mitteformaalse õppe
ja selle tulemuste kohta noortevaldkonnas.
|
| 4. Toetatakse kohalike omavalitsuste püüdlusi kvaliteetseks noorsootöö taristu ja teenuste korralduseks, mh kvaliteedihindamise arendamise
kaudu.
|
| 5. Soodustatakse omavalitsuste koostööd
ja ühisarengut noorsootöö teenuste ja/või piirkondade lõikes.
|
| 6. Suurendatakse rahvusvahelise koostöö võimalusi ja selle tulemuste kasutamist.
|
| 7. Tuuakse ühiskonnas paremini esile noortepoliitika ja noorsootöö mõju
ning toetatakse sellekohase teadlikkuse tõusu erinevate osapoolte, sh lapsevanemate, seas.
|
| 8. Tõstetakse noorsootöötajate professionaalsust
, sh tasemehariduse ja täiendkoolituse arendamise ning pädevuste seire toel.
|
| 9. Luuakse ja rakendatakse meetmeid vald- ja ametkondadeüleseks süsteemseks koostööks noortevaldkonnas.
|
| Meetme skeem |
Elluviimine ja maksumus
Arengukava kogumaksumuseks on 90 miljonit eurot. Sellest 47 miljonit eurot moodustab välistoetus, kus Euroopa Liidu hariduse-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ osa on 24 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahendeid 19 miljonit eurot ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus aastatel 2013-2017 4 miljonit eurot.
Arengukava maksumuse prognoos aastate ja meetmete lõikes:
| 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018-2020 | 2014-2020 | |
| Meede 1: Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks | 7 290 794 | 5 747 411 | 5 843 362 | 6 395 429 | 22 142 189 | 47 419 185 |
| sh välistoetus | ||||||
| (2007-2013 ERF) | 1 729 050 | 196 394 | ||||
| (Erasmus+) | 2 554 009 | 2 602 458 | 2 823 444 | 3 292 258 | 12 832 676 | |
| Meede 2: Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine | 4 345 540 | 3 531 151 | 5 115 423 | 4 780 187 | 11 293 426 | 29 065 727 |
| sh välistoetus | ||||||
| (Norra EMP) | 2 725 364 | 771 931 | 740 732 | |||
| (2014-2020 ESF) | 410 967 | 1 710 475 | 3 063 850 | 3 452 656 | 7 767 902 | |
| Meede 3: Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes | 1 498 741 | 1 066 741 | 1 066 741 | 1 066 741 | 3 200 223 | 7 899 187 |
| Meede 4: Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine | 1 380 022 | 776 267 | 775 893 | 775 193 | 2 325 579 | 6 032 954 |
| sh välistoetus | ||||||
| (2007-2013 ESF) | 605 814 | |||||
| KOKKU | 14 515 097 | 11 121 570 | 12 801 419 | 13 017 550 | 38 961 417 | 90 417 053 |
| RES 2014-2017 | ||||||
| Välistoetus kokku | 8 025 204 | 5 281 258 | 6 628 026 | 6 744 914 | 20 600 578 | 47 279 980 |
| Sh EL 2007-2013 | 2 531 258 | |||||
| Erasmus+ | 24 104 845 | |||||
| EL 2014-2020 | 16 405 850 | |||||
| Norra EMP | 4 238 027 |
Rahastamiskavas on aluseks võetud:
- 2014 aasta eelarve, mis on edastatud RM poolt Riigikogule menetlemiseks;
- 2015-2017 – RES 2014-2017 kinnitatud mahud, millele on lisatud 2014+ vahendid, sh kaasfinantseering;
- 2014-2020 aasta noorte- ja noorsootöö projektide toetuse prognoos programmis Erasmus+;
2018-2020 – on jäetud 2017 tasemele.
