Arengukava 2014-2020

Valitsus kinnitas 19.12.2013 korraldusega nr 572 noortevaldkonna arengukava aastaiks 2014-2020 (vaata ka strateegia lühikokkuvõtet). Kava määratleb noortevaldkonna arengus prioriteetsed eesmärgid, meetmed ja tegevused koos indikaatorite ja rahastamise prognoosiga ning sätestab nende elluviimise, seire ja aruandluse korra.

Arengukava elluviimiseks on koostatud noortevaldkonna programm – Haridus- ja Teadusministeerium on alates 2015. aastast üle läinud programmipõhisele juhtimisele ja eelarvestamisele. Programmdokumenti uuendatakse igal aastal.  Noortevaldkonna programm 2018-2021.


Iga noor on väärtus.

Tulevik tehakse täna.

Läbivad põhimõtted

Meetmete väljatöötamisel on lähtutud senistest Eesti noortepoliitika põhimõtetest, mille kohaselt tuleb:

  • käsitelda noort tervikuna, st selleks, et rakendada tõeliselt mõjusaid tegevusi ja meetmeid mistahes noortesse puutuva eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks, on vaja vaadelda noore inimese kogu eluolu ja seda mõjutavaid tegureid, mitte piirduda ühe asutuse või valdkonna haldusala raamidega;
  • kaasata noori, st kaasamine on meetmete kvaliteedi ja mõju tagamise vahend;
  • saavutada koosmõju, st püüelda erinevate valdkondade ja teadmiste kasutamise kaudu suurima ühise mõju saavutamise poole.

Perioodiks 2014-2020 määratletakse lisaks läbivad põhimõtted, millega arvestamine on oluline kõikide meetmete raames:

  • Noorte sihtgrupp ei ole homogeenne, mistõttu tuleb mistahes meetmete ja tegevuste kavandamisel ning elluviimisel lähtuda konkreetsete noorte tegelikest oludest ja vajadustest ning arvestada erisustega, mis tulenevad soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast vm.
  • Noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noore tervist ja tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. See eeldab noortevaldkonna töötajaskonna pädevuste ja töövahendite järjekindlat arendamist ning tugineb teadmispõhisele lähenemisele sihtgruppide, koolituste, töövahendite ja sekkumiste lõikes.
  • Noortevaldkond aitab kaasa ühiskonna lõimitusele sh võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele ning hoolivusele ümbritseva elukeskkonna suhtes.
  • Noortepoliitika ja noorsootöö meetmeid kavandades ning ellu viies on oluline aidata noorel saavutada enesekindlus ja võimekus tulla toime olulistes eluvaldkondades nagu õpingud, tööturg, peresuhted jt. Noore raskusi tuleb varakult märgata ja vajadusel tuleb noorel aidata leida vajalik professionaalne tugi.

Noortevaldkond on osa toimivast koostööst erinevate noore elu puudutavate valdkondade vahel. Vajadusel tuleb süsteemne koostöö algatada ja selle toimimist toetada.

Eesmärgid ja meetmed

Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 on kirjeldatud eesmärgid, mida riik soovib aastaks 2020 saavutada. Arengukava peamine eesmärk on toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist, kus noortel on avarad võimalused eneseteostuseks ja arenguks.

Üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse konkurentsvõime kava “Eesti 2020” indikaatoritega:

  • põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24aastaste noorte osakaal;
  • noorte töötuse määr vanusegrupis 15-24.
Lähtudes noorte seisundist ja Eesti seatud eesmärkidest on perioodil 2014-2020 noortevaldkonnas vajalik võtta fookusesse järgmine:

  • Rohkem võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks.
  • Ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele ja tõrjutuse vältimine.
  • Aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes.
  • Edukus tööturul.
  • Kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö.
Nimetatud fookused on arengukavas avatud nelja alaeesmärgi ja meetme kaudu:
 

Arengukava ei kirjelda kogu noortevaldkonda (so noortepoliitikat ja noorsootööd) ega kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid.

Näiteks toetatakse kaudsemalt või otsesemalt noortevaldkonda ja noorsootööd kitsamalt Euroopa Liidu programmiga  Erasmus+ ning õpetajate ja haridusjuhtide, õppe- ja karjäärinõustamise ja turvaliste kogukondade programmidega. programmidega, Kultuuriministeerium toetab noorte treenerite tasustamist, Kaitseministeerium toetab noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja Kodutütred) tegevust jpm.

Vajadus kavandatud meetmete ja tegevuste elluviimiseks tuleneb kolmest peamisest probleemist:

  • Noorte sotsiaalset staatust ja võimalusi Eestis mõjutavad oluliselt suured piirkondlikud erinevused. Vaesuse ja muude negatiivsete olude tõttu kasvukeskkonnas jäävad paljud noored noorsootööst eemale või seisavad silmitsi arvestatavate osalustakistustega. Loe edasi
  • Noored on tööturule jõudes teistest eagruppidest nõrgemas seisus ning jäävad seetõttu sagedamini töötuks või tiirlema ebakindlatele töökohtadele.  Loe edasi
  • Noorte kaasamiseks ühiskonda ja otsustesse ei ole küllalt mitmekesiseid ja noortepäraseid võimalusi, noored ei saa piisavalt varakult kogemusi kogukonnas kaasarääkimiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks, koostöös lahenduste leidmiseks ja ühistegevuseks. Loe edasi

 

Meede 1

Alaeesmärk 1

Indikaator: noorte kaasatus noorsootöös (% noorte koguarvust).
Algtase 2012: 42%, sihttase 2020: 60%.

 

Meetme 1 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused:
1. Luuakse nutika noorsootöö  kontseptsioon.
2. Kasutatakse rohkem infotehnoloogilisi võimalusi töös noortega sh noorte digitaalse kirjaoskuse tõstmiseks IKT-ga seotud huvitegevuste pakkumiseks.
3. Suurendatakse noortevaldkonnas võimekust luua ja arendada erinevate noorte jaoks sobivat sotsialiseerumise keskkonda.
4. Toetatakse noorte omaalgatust ja noorteprojekte .
5. Tugevdatakse noorsootööd koolikeskkonnas .
6. Mitteformaalses keskkonnas õpitu väärtust tunnustatakse formaalhariduses ja tööturul senisest rohkem ning toetatakse noorsootöös arendatud õppevara ja olemasolevate instrumentide kasutamist formaalhariduses.
7. Suurendatakse noorte huvide paremat arvestamist huvihariduses , eelkõige noorte osaluse kaudu otsustes.
8. Arendatakse huvihariduse metoodikate mitmekesisust ja koostööd noortevaldkonna teiste osapooltega.
Meetme skeem
Meede 2

Alaeesmärk 2

Indikaator: noorsootöö piirkondlik kättesaadavus.
Algtase 2012: noori huvikooli kohta 596; noori noortekeskuse kohta 1384, sihttase 2020: noori huvikooli kohta 400; noori noortekeskuse kohta 1000.

 

Meetme 2 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused:
1. Suurendatakse tasuta noorsootöö  kättesaadavust.
2. Arendatakse pädevusi ja metoodikat noorsootöös , sh huvihariduses, et kaasata erinevaid noori.
3. Kohalikus transpordikorralduses   arvestatakse senisest rohkem noorsootöö teenustega.
4. Luuakse noorsootöötajatele võimalus saada vajadusel nõustamist jm professionaalset tuge.
5. Suurendatakse noorteuuringute ja noortepoliitika osapoolte koostöö kaudu teadmist vähemate võimalustega noorte  vajadustest ja noorte takistustest tööelu probleemide lahendamisel ning arvestatakse sellega erinevate poliitikavaldkondade meetmete kavandamisel.
6. Toetatakse noorte tööhõivevalmidust aidates kaasa töökogemuse saamisele  (sh vabatahtlikuna) ning tööelu paremale tundmisele, erilist tähelepanu vajavad noorte riskirühmad.
7. Suurendatakse noorte võimekust  olla tööturu loojaks toetades noorte omaalgatusi ja rakendades paremini noorsootöö võimalusi ettevõtlikkuse ja ettevõtluse väärtustamiseks, mh koostöös ettevõtjatega.
8. Haridusest ja tööturult eemale jäänud noorte jaoks käivitatakse noortevaldkonna asutuste ja ühingute baasil tugimeetmed , mis aitavad toetada noorte tagasitoomist haridusse ja/või edukat jõudmist tööturule.
Meetme skeem
Meede 3

Alaeesmärk 3

Indikaator: organiseeritud osalusvõimaluste arv (noortevolikogud jm noorte osaluskogud).
Algtase 2012: 85, sihttase 2020: 200

 

Meetme 3 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused:
1. Toetakse traditsiooniliste osalusvormide , eelkõige noorteühingute  ja noortevolikogude  jätkusuutlikku arengut.
2. Arendatakse noorteühingute aastatoetuste ja osaluskogude  toetamise süsteemi.
3. Toetatakse ühingute liikmeskonna laiendamist noortejuhtide kaasamispädevuste tõstmise kaudu.
4. Arendatakse ja toetatakse uusi noorte osalusvorme , et avardada osalust ja osaluse õppimist toetavaid meetodeid noortevaldkonna asutustes ja ühingutes, sh pööratakse erilist tähelepanu noortejuhtide, noorsootöötajate ja erinevate valdkondade ametnike pädevuse tõstmisele.
5. Parandatakse osaluse eelduseks olevat noorte informeeritust, milleks tugevdatakse noorteinfo  riiklikku süsteemi ja toetatakse selle kvaliteetset toimimist eri osapoolte koostöös.
Meetme skeem
Meede 4

Alaeesmärk 4

Indikaatorid:
1. Noorsootöös osalenud noorte rahulolu noorsootööga.
Algtase 2013: ei ole teada, sihttase 2020: 85% osalenutest on rahul
2. Koolituses osalevate noorsootöötajate osakaal aasta lõikes.
Algtase 2012: 10%, sihttase 2020: 15%

 

Meetme 4 raames viiakse ellu järgmised olulisemad tegevused:
1. Suurendatakse noorteuuringute ja -seire tulemuste kasutamist poliitikate kujundamisel.
2. Toetatakse püsivat koostööd praktikute, ametnike ja uurijate vahel .
3. Luuakse võimalused uute teadmiste tekkimiseks mitteformaalse õppe ja selle tulemuste kohta noortevaldkonnas.
4. Toetatakse kohalike omavalitsuste püüdlusi kvaliteetseks noorsootöö taristu ja teenuste korralduseks, mh kvaliteedihindamise arendamise  kaudu.
5. Soodustatakse omavalitsuste koostööd ja ühisarengut noorsootöö teenuste ja/või piirkondade lõikes.
6. Suurendatakse rahvusvahelise koostöö võimalusi ja selle tulemuste kasutamist.
7. Tuuakse ühiskonnas paremini esile noortepoliitika ja noorsootöö mõju ning toetatakse sellekohase teadlikkuse tõusu erinevate osapoolte, sh lapsevanemate, seas.
8. Tõstetakse noorsootöötajate professionaalsust , sh tasemehariduse ja täiendkoolituse arendamise ning pädevuste seire toel.
9. Luuakse ja rakendatakse meetmeid vald- ja ametkondadeüleseks süsteemseks koostööks noortevaldkonnas.
Meetme skeem
Elluviimine ja maksumus

Arengukava kogumaksumuseks on 90 miljonit eurot. Sellest 47 miljonit eurot moodustab välistoetus, kus Euroopa Liidu hariduse-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ osa on 24 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahendeid 19 miljonit eurot ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus aastatel 2013-2017 4 miljonit eurot.

Arengukava maksumuse prognoos aastate ja meetmete lõikes:

2014 2015 2016 2017 2018-2020 2014-2020
Meede 1: Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks 7 290 794 5 747 411 5 843 362 6 395 429 22 142 189 47 419 185
sh välistoetus 
(2007-2013 ERF) 1 729 050 196 394
(Erasmus+) 2 554 009 2 602 458 2 823 444 3 292 258 12 832 676
Meede 2: Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja  noorte tööhõivevalmiduse parandamine 4 345 540 3 531 151 5 115 423 4 780 187 11 293 426 29 065 727
sh välistoetus
(Norra EMP) 2 725 364 771 931 740 732
(2014-2020 ESF) 410 967 1 710 475 3 063 850 3 452 656 7 767 902
Meede 3: Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes 1 498 741 1 066 741 1 066 741 1 066 741 3 200 223 7 899 187
Meede 4: Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine 1 380 022 776 267 775 893 775 193 2 325 579 6 032 954
sh välistoetus  
(2007-2013 ESF) 605 814
KOKKU 14 515 097 11 121 570 12 801 419 13 017 550 38 961 417 90 417 053
RES 2014-2017
Välistoetus kokku 8 025 204 5 281 258 6 628 026 6 744 914 20 600 578 47 279 980
Sh EL 2007-2013 2 531 258
Erasmus+ 24 104 845
EL 2014-2020 16 405 850
Norra EMP 4 238 027

 

Rahastamiskavas on aluseks võetud:

  • 2014 aasta eelarve, mis on edastatud RM poolt Riigikogule menetlemiseks;
  • 2015-2017 – RES 2014-2017 kinnitatud mahud, millele on lisatud 2014+ vahendid, sh kaasfinantseering;
  • 2014-2020 aasta noorte- ja noorsootöö projektide toetuse prognoos programmis Erasmus+;

2018-2020 – on jäetud 2017 tasemele.

Teksti suurus

Noorte sotsiaalset staatust ja võimalusi Eestis mõjutavad oluliselt suured piirkondlikud erinevused. Vaesuse ja muude negatiivsete olude tõttu kasvukeskkonnas jäävad paljud noored noorsootööst eemale või seisavad silmitsi arvestatavate osalustakistustega.

Noorsootöö kättesaadavust on vaja suurendada, et ka keerulisemates oludes elavate noorte heaolu paraneks ning nende võimalused oleksid avaramad. Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 19,8% (hinnanguliselt 58 000) ja absoluutses vaesuses 10,2% (hinnanguliselt 30 000) 7‒26- aastast noort . Haridus- ja teadusministeeriumis 2014. aastal koostatud analüüsist nähtus, et ligi 56 000 noort ehk 18% kõigist 7‒26-aastastest elas 2013. aastal omavalitsustes, kus sotsiaalmajanduslik olukord ja noorte seisundi näitajad, sh võimalused osaleda noorsootöös, olid Eesti keskmisest kehvemad. Samades omavalitsustes elab 2015. aastal 53 000 noort. Neist ligikaudu 8000 omavalitsustes, mis paigutusid 2013. aastal Siseministeeriumi omavalitsuste võimekuse hinnangu viimasesse kolmandikku ning olid Rahandusministeeriumi omavalitsuste atraktiivsuse hinnangus saanud 0 punkti 5. Omavalitsustes, mis on keskmisest madalamal järjel, on ka noorte võimalused noorsootöös osaleda halvemad. Osalus huvihariduses ja kogu noorsootöös ei saa vahetult vähendada noorte vaesust, asendada turvalist kodu ega tõhusat lastekaitse- ja haridussüsteemi, kuid saab vähendada ebavõrdsete olude mõju. Kaasamise kaudu on võimalik vähendada tõrjutusriski.

Noortevaldkonna programm 2016-2019, lk 2.

Noored on tööturule jõudes teistest eagruppidest nõrgemas seisus ning jäävad seetõttu sagedamini töötuks või tiirlema ebakindlatele töökohtadele.

Paljud noored, sh need, kes alustavad tööelu peale põhihariduse omandamist või varem ega jätka õpinguid, on majandusliku olukorra halvenemise korral töötuks jäämise riskis. Noorte töötuse tase on viimastel aastatel olnud püsivalt rohkem kui kaks korda kõrgem kui 25aastaste ja vanemate näitaja. Eagrupis 15‒24 oli 2014. aastal 8400 töötut, mis moodustab ca 5,7% kõikidest selles vanuses noortest (01.01.2014 seisuga 146 962 noort). Kuna 15-24-aastaste eagrupp suures osas ei ole veel tööturul aktiivne, siis 2014. aastal nende hulgas olnud 8400 töötut moodustavad ühelt poolt küll vaid 5,7% kõikidest selles vanuses noortest, kuid teiselt poolt on töötuse määr (st töötute noorte osakaal tööturul aktiivsetest noortest) tervelt 15%. Ainult põhihariduse või madalama haridusega 18‒24- aastaseid noori, kes õpinguid ei jätka, oli 2014. aastal 11,6% earühmast. Nemad on tööturul haavatavad, kuna peavad tihti leppima lihttöölise staatusega. Mitteaktiivseid noori vanuses 15‒24, kes ei õpi ega tööta, oli Eestis 2014. aastal Eurostati andmetel 11,7% earühmast (hinnanguliselt 17 200 noort).

Noortevaldkonna programm 2016-2019, lk 2.

Noorte kaasamiseks ühiskonda ja otsustesse ei ole küllalt mitmekesiseid ja noortepäraseid võimalusi, noored ei saa piisavalt varakult kogemusi kogukonnas kaasarääkimiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks, koostöös lahenduste leidmiseks ja ühistegevuseks.

Noorte otsustusprotsessidesse kaasamise ja osalusvõimaluste laiendamise kaudu toetatakse aktiivse kodanikkonna kujunemist. Noortevaldkonna arengukava kohaselt on oluline, et noori kaasataks nii teenuste kujundamisse kui ka nende elu laiemalt puudutavate otsuste tegemisse. Noori peavad otsuste tegemisse kaasama nii riik ja kohalikud omavalitsused kui ka noortega töötavad asutused ja organisatsioonid.

Noortevaldkonna programm 2016-2019, lk 3.

Nutikas noorsootöö on osa noortevaldkonnast, lähtub tegevustes noortepoliitika ja noorsootöö põhimõtetest ning üldeesmärgist ja toetab nende saavutamist.

Nutikas noorsootöö ei ole omaette tegevus või meetod ega asenda olemasolevaid praktikaid, vaid selle abil saavad noored ja noorsootöötajad seniste kogemuste baasil, uusi seoseid otsides ning uusi vahendeid kasutades luua innovaatilisi lahendusi (sh ka digitaalseid) nii praeguste probleemidega kui ka uute väljakutsetega toimetulekuks.

Kontseptsiooniga on seatud kolm peamist suunda:

  1. noortele suunatud tegevused;
  2. noorsootöötajate arenguvajadused nutika noorsootöö elluviimiseks;
  3. noorsootöö kvaliteedi ja noortest parema teadmise arendamine digivahendite abil.

Üheks nutika noorsootöö oluliseks võimaluseks on digimeedia ja –tehnoloogia  kasutamine, sh avatud noorsootöös, noorteinfos, noorte osaluses ja teistes noorsootöö alavaldkondades ning teemades. Nutika noorsootöö võimalusi saab kasutada vahetus suhtlemises noorega (face to face), internetikeskkonnas (online) või ka mõlemas samaaegselt.

Euroopa Komisjoni ekspertgrupp teemal „Noortele, noorsootööle ja noortepoliitikale digiteerimisest tulenevad ohud, võimalused ja mõjud” toob oma aruandes välja, et eduka nutika noorsootöö elluviimise eelduseks on noorsootöötaja avatud meel, digipädevused ja tema organisatsiooni tugi.

Loe lisaks ENTK kodulehe nutika noorsootöö sektsioonist.

Noorteseire

Noorteseire kaudu on avalikult ja kõigile jälgitav informatsioon erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning kavandada poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid.

Suurandmete projekt

Eesti Noorsootöö Keskus arendab suurandmete (big data) projekti, st andmeanalüüsi kasutamist noortevaldkonnas selleks, et suurandmete töötlemise ja kasutamise kaudu saada rohkem infot noorte olukorra hindamiseks ja ennustamiseks ning uute teenuste planeerimiseks ja disainimiseks.

Stardiplats

Noorte kogemuste ja pädevuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks on loodud keskkond stardiplats.ee.

Mitteformaalne.ee, noorsootöö digilabor, nutika noorsootöö teemaline MIHUS

Noorsootöö ja mitteformaalse õppe toetamiseks õppematerjalide, meetodite ja koolitajate andmebaasiga arendab SA Archimedes noorteagentuur keskkonda mitteformaalne.ee, viis noortevaldkonna koolitusprogrammi raames läbi noorsootöö digilabori ja andis välja noorsootöö ajakirja MIHUS nutika noorsootöö teemal.

Logiraamat

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus arendab noorte Tugila programmi raames logiraamatu süsteemi, millega kogutakse andmeid noortekeskuste unikaalsete külastuste kohta. Eraldi tuuakse välja avatud noorsootöö osa ja töö erinevate gruppidega. Logiraamatu mõte on, et kõik noortekeskused koguksid andmeid ühtemoodi.

ENTK projektikonkursid "Varaait vol 13" ja "ANK konkurss"

ENTK projektikonkursil „Varaait vol 13“ sai esitada lisaks tava- ja koostööprojektile ka uuendusliku projekti kategoorias.
Uuendusliku projekti raames integreeritakse uudsed infotehnoloogilised lahendused huviharidusse koostöös vähemalt 3 organisatsiooniga (kellest 1 on IKT valdkonnas tegutsev), eesmärgiga teenust kaasajastada, mitmekesistada ning töötada välja uusi tegevusi.
Vaata projektitulemusi.

Samuti oli 2018.a. ANK konkursil võimalik esitada eraldi nutiprojekte.  Nutiprojektide eesmärk oli rakendada või/ja välja töötada avatud noorsootöö meetodi arendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendusi, mis lähtuvad Nutika noorsootöö (edaspidi NNT) põhialustest ning suurendavad noorte ja noorsootöötajate digipädevusi. Vaata projektitulemusi.

Vaata Maailma SA Nutilaborid ja koolitused

NutiLaborid on IT-huviringid lastele ja noorele, mille Vaata Maailma SA koostöös Telia ja Microsoftiga käivitas 2012. aastal.

NutiLaborite eesmärk on suurendada noorte IT-alast teadlikkust ning tõsta infotehnoloogiat õppima asuvate noorte arvu. Ühtlasi tahame huvitegevuse pakkumisega hoida noori eemal tänavatest ning tutvustada neile infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.

Loe lisaks: www.nutilabor.ee

 TeaMe+ ja TEEME+

TeaMe+ raames viib Eesti Teadusagentuur koos partneritega ellu loodus-, täppis- ja tehnikateadusi ning tehnoloogiat (LTT) populariseerivaid tegevusi.

TeaMe+ eesmärgiks on positiivse ühiskondliku fooni loomine LTT valdkonnas õppimisele ja töötamisele ning noorte huvide mõjutamine.

TeaMe+ raames viiakse ellu taotlusvoorusid TEEME+, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) valdkonna populariseerimine noorte seas, teadlikkuse tõstmine LTT valdkonnast ning huvi kasvatamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu.

Loe lisaks: http://www.etag.ee/rahastamine/programmid/teame/

Koolielu.ee õppevaramu

Koolielu.ee portaali on koondatud mitmeid juhiseid, kuidas noorsootöötajad saaksid igapäevaselt kasutada erinevaid programme ja rakendusi nagu Skematic Mind, Sketchpad. Logomakr jt.

Loe lisaks: https://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/2%3A94536815

Noortekeskus – noorsootööasutus, mis lähtub avatud noorsootöö põhimõttest, kus võivad vabatahtlikkuse alusel käia kõik noored ja mis saab olla ümbruskonna noorsootöö korraldamise keskus.

ANK konkurss on ENTK projektikonkurss, mille eesmärgiks on arendada avatud noorsootööd ning toetada kohaliku tasandi noorsootöö kättesaadavust. Konkursi tulemusel muutuvad noortekeskused mitkmekesisemaks ja seeläbi erinevatele noortele sobivamaks sotsialiseerumise keskkonnaks.

Omaalgatuslikud projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel, projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Omaalgatuslikud projektidega panustavad noored mõne kohaliku kogukonna jaoks olulise küsimuse lahendamisse ja kogukonna arengusse.

Kogukonna arengule suunatud noorte omaalgatuste elluviimise toetamine (Nopi Üles).

Tegevuse eesmärk on pakkuda 7–26-aastastele noortele (vähemalt 2-liikmeline grupp) koostöös noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid ideid.

Tegevuse tulemusel toetatakse noorte omaalgatuste väljatöötamist ja elluviimist, mille käigus omandavad noored uusi oskuseid ja kogemusi, mis aitavad tõsta nende konkurentsivõimet. Tegevuse tulemusel edendatakse noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, panustatakse kogukonna arengusse ning toetatakse vabatahtlikku tegutsemist. Oluline osa on tegevuse käigus saadud kogemuste analüüsimisel ja järelduste tegemisel.

Loe lisaks www.facebook.com/nopiules või blogist www.nopiyles.blogspot.com

Kogukonna-algatuste fond “PickUp- Briti eri”

Tegevuse eesmärk on edendada erineva keele- või kultuuritaustaga noorte ettevõtlikkust panustades just oma kodukoha arengusse. Projektifondi abil saavad oma idee elluviimiseks taotleda 7–26-aastased noored, kelle projekt võib olla nt noortelt noortele huvitegevuse käimalükkamine või laiemalt kogukonda mõjutav algatus.

Loe lisaks: http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/PickUp-Briti-Eri-juhend.pdf

Mis on noorsootöö koolikeskkonnas?

Noorsootöö kooli keskkonnas on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus, ringijuhid.

Huvijuht-loovtegevuse õpetaja kui noorsootöötaja

Üldhariduskoolides  töötavad noorsootöötajad – huvijuhid – on keskendunud kas noorsootöö korraldamisele või praktilisele teostamisele sõltuvalt kooli arengukava vajadustest ja tingimustest.

Hooliv klass

Noorsootöö tugevdamiseks koolikeskkonnas heaks näiteks on programm  “Hooliv klass” , mille eesmärgiks on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad luua klassist hoolivat meeskonda. On pigem reegel kui erand, et 6.-7. klasside noored on jõudnud oma arengus etappi, kus seistakse silmitsi väljakutsetega, mis on seotud suhete loomise ja hoidmisega. Sel põhjusel on programm ennekõike abiks klassidele, mis ei toimi ühtse meeskonnana, kus esineb sageli konflikte ja õpilastel on raskusi õppetööle keskendumisel.

Loe lisaks: http://mitteformaalne.ee/koolitusprojektid/hooliv-klass/

Mitteformaalne õppimine

Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii noorsootöötajad, professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Lisaks on veel formaalne ja informaalne õpe.


Neid mõisteid selgitab ka video: kolm õppimise vaala (SANA)

Noorsootöö on üks olulisemaid valdkondi, mis toetab noorte õppimist väljaspool kooli. Eestis avaldub mitteformaalne õppimine noorte valdkonnas mitmeti: huvikoolid ja huviringid arendavad noorte kultuurilise eneseväljenduse ja maailmapildi kujunemist; avatud noortekeskustes ja noorteühingutes tegutsemine toetab noorte omaalgatuse ja vastutuse arengut, võimaldades õppimisvõimalusi kõikidele noortele, olenemata võimetest, oskustest, senistest teadmistest ja rahalistest võimalustest. Samu jooni kannab endas noorte omaalgatuslik tegutsemine registreerimata (sõprus)gruppidena.

Loe lisaks: http://mitteformaalne.ee/

Mitte- ja informaalse õppimise mõjudest on võimalik lugeda Noorteseire aastaraamatust 2016: Mitte- ja informaalne õppimine. Raamatu teema on mitteformaalse ja informaalse õppe roll, võimalused ja vajadused noorte elus ning avaldumine noorsootöös.

VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine on protsess, millega pädev asutus kindlaksmääratud kriteeriumidest lähtudes hindab taotleja kompetentsust, s.t tema teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust haridusasutuse vastuvõtutingimustele, õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele või kutsestandardi kompetentsusnõuetele. VÕTA lubab väljaspool formaalharidust omandatud oskusi ja teadmisi arvesse võtta, see võimaldab õpingud katkestanutel haridusteed lihtsamalt jätkata ning loob täiskasvanud õppijate jaoks olulise võimaluse töö ja õpingute ühendamiseks.

Loe lisaks: https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/varasemate-opingute-ja-tookogemuse-arvestamine

Noortepass (i.k. Youthpass) on ennekõike Erasmus+ programmi raames toetust saanud projektides osalejate vahend kirjeldamaks, mida nad on teinud, ja näitamaks, mida nad on õppinud. Mitteformaalse õppimise raames saavutatud õpitulemusi dokumenteeritakse ja hinnatakse harva formaalhariduse jaoks tavapärasel nähtaval viisil. Noortepass on tunnistus, mis kinnitab projektis osalemist, kirjeldab nimetatud projekti olemust ja teemasid, selgitab tunnistuse omaniku rolli projektis ning tema õpitulemusi, paigutatuna võtmepädevuste raamistikule. Mis veelgi olulisem, Noortepass õpetab noori projektitegijaid oma õppimiskogemust märkama, mõtestama, jäädvustama ja teistelegi arusaadavates terminites kirjeldama.

Loe lisaks: http://euroopa.noored.ee/noortepass/

Huvihariduse ja huvitegevuse arvestamine õppetöös hakkab järjest enamates Eesti koolides populaarseks saama. See tähendab näiteks seda, et spordi-või muusikavaldkonna huviringis edukalt tegutsevate noorte mitteformaalse õppe tulemusi võetakse koolis aine hindamisel arvesse ning lubatakse neil vajadusel tegeleda huvialaga süvitsi kooli ainetundide arvelt (nt kehalise kasvatuse tunni asemel suusatrennis või võistlusel käia või muusikatunni ajal koolivälises pilliõppes). Koolitunnis antakse hinnang olenemata kus või millal on noor vastava pädevuse omandanud.

Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkond - pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.

Huviharidusstandard, § 2 Huvihariduse eesmärk

(1) Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Huviharidus:
1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
3) toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.

1. juulil 2017 jõustus noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus, mille kohaselt hakkab riik täiendavalt toetava huviharidust ja -tegevust. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesiseid osalusvõimalusi. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. a. 6 miljonit eurot ja alates 2018. a. 15 miljonit eurot aastas.

 

Noorte osaluse toetamise eesmärgid noore seisukohast lähtuvalt on seotud aktiivsema ja teadlikuma ühiskonna liikmeks olemisega, teadlikkusega oma õigusest osaleda, suurenenud võimalustega oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.

Noorte osalus (participation) tähendab noorte õigust, võimalust ja soovi ühiskonnaelu mõjutada. Noorte kaasamisega (inclusion) tehakse teoks nende õigus, luuakse neile võimalus ja mõjutatakse nende soovi osaleda ühiskonnaelu mõjutamises.

Kasu noorte kaasamisest huvikoolide tegevuste planeerimisse ja läbiviimisse:
1) Otsustajatele ja kohalikule kogukonnale: info noorte olukorrast, tänu infole efektiivsem toimimine, uuenduslikud teenused, kõrgem usaldatavus noorte silmis, rohkem innovaatilisi ideid, elavam demokraatia, noorte parem ettevalmistus edasiseks eluks ühiskonnas;
2) Noortele endile: õppimine, uute oskuste omandamine, enesest lugupidamise ja vastutustunde kasv, võimalus oma vajadused kuuldavaks teha, sel viisil muuta keskkonda endale sobivamaks paremad teenused.

Noorte edukas osalemine huvikoolide tegevuses sõltub neljast tegurist ehk neljast C-st:
1. Taust (context)
2. Väljakutse (challenge)
3. Võimed (capacity)
4. Seotus (connection)

Loe lähemalt: "Noorte parema kaasamise alused huvikoolidele"

Noortevaldkonnas on populaarsed meetodimessid, mis on juba toimunud ka Eestis – nii noortevaldkonna koolitajatele, huvikooli töötajatele kui õpetajatele.

Ettevõtmise kontseptsioon tugineb Euroopa tasandil noortevaldkonnas igal aastal korraldatava “Toolfair” (varasemate ürituste info) ning Eestis kolm korda toimunud koolitajatele suunatud Meetodimessi headele kogemustele.

Meetodimessil valik salvestatud videosid

Mitteformaalne.ee keskkonnas on olemas meetodite andmebaas. Õpimeetodite andmebaasist leiad erinevad meetodid, mis sobivad:

  • tutvumiseks ja üksteise tundmaõppimiseks;
  • erinevatesse teemadesse sissejuhatuse tegemiseks ning õppimislainele häälestumiseks;
  • erinevate teemade käsitlemiseks õpiprotsessi raames;
  • refleksiooniks ning eneseanalüüsiks;
  • tagasisideks ja hindamiseks.

Värvikood: meede 2 rakendamisega seotud väljundid on markeeritud rohelisega ja meede 4 rakendamisega seotud väljundid on markeeritud kollasega.

Noorte tõrjutusriski vähendamiseks on oluline tagada kõigile noortele võrdne ligipääs erinevatele noorsootöö teenustele.

Riik panustab tasuta noorsootöö kättesaadavuse suurendamisse erinevate meetmetega (vaata noorsootöö rahastamise peatükist) - näiteks KOV tegevussuuna raames luuakse mitmeid uusi ja/või täiendavaid võimalusi noortele noorsootööst osasaamiseks .

Kohaliku omavalitsuse roll on korraldada noorsootööd ning vajadusel eemaldada takistused teenusesse jõudmisel (transport, osalustasu jõukohasus, noorelt eeldatavate isiklike vahendite olemasolu, osaluskeele ja -vormi sobivus noorele jms) või kutsuda ellu näiteks uusi tegevusi, tagades juhendajate täiendkoolituse, töötasu ja vahendid.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalik kaasata noorsootöösse erinevate huvigruppide esindajaid ja leida koostöös teiste piirkondade ja osapooltega võimalusi noorsootöö teenuste tasuta kättesaadavuse laiendamiseks.

Eesmärk on noorsootöö pädevuste ja metoodika arendamise kaudu kaasata suuremal hulgal erinevate võimalustega noori ühiskondlikesse protsessidesse ning toetada nende uute oskuste ja teadmiste omandamist läbi noorsootöös osalemise. Erinevate noorte kaasamiseks noorsootöösse saavad olulise panuse anda kohalikud omavalitsused läbi omavahelise koostöö noortele pakutavate tegevuste mitmekülgsemaks muutmisel.

Erinevate noorte all on mõeldud kõiki erinevate piirkondade noori sealhulgas vähemate võimalustega noori, kes on oma eakaaslastega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest nad kogevad elus teatud takistusi, ohustavaid situatsioone ja olusid, mis omakorda raskendavad nende osalemist hariduses (olgu see siis kooliharidus või mitteformaalse õppe võimalused), rahvusvahelises mobiilsuses, kodanikuõiguste realiseerimises või ühiskondlikus osaluses laiemalt. Võimalikud ohutegurid on: geograafilised, majanduslikud, puudest tulenevad, sotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised või tervislikud.

Riigi toel käivitati EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja noored“ raames 2 projekti:

Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste

Projekti eesmärk oli parandada läbi noortekeskustele loodud spetsiaalsete meetmete 7 kuni 26-aastaste noorte heaolu ja kaasatust üle Eesti. Kokku rakendati tegevusi 86-s noortekeskuse teeninduspiirkonnas.

HUviKoolide Kaasamise ja Arengu Programm (ehk HUKK-AP).

Projekti eesmärk oli pakkuda mitmekesiseid, mõjusaid ja noorte vajadustele vastavaid huviharidusvõimalusi. Projekti raames viisid partnerid  oma tegevuspiirkondades ellu erinevaid  tegevusi ning samaaegselt toimus huviharidustiimide arenguprogramm.

Noortele võrdsete võimaluste tagamiseks noorsootöö teenustest osa saamiseks ei ole vajadus kõikide teenuste keskustesse toomine, vaid tagada noorte ligipääs teenuse osutamise kohta.

Selleks võib kasutada näiteks ühistransporti, mille planeerimisel arvestatakse noorte liikumise vajadustega ning täiendavalt kas valla bussi, taksoteenuse või noort transportivale inimesele sõitudest tulenevate kulude kompenseerimist.

Projekt “Coachi mind!” oli ajavahemikul 01.05.-31.12.2016 kestev Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse (ENÜ) ühisprojekt, mille eesmärk oli luua nii noortekeskuste juhtidele kui ka noorsootöötajatele süsteemse lähenemisega jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis tagab veelgi enam noorte vajadustest lähtuvad kohaliku tasandi tegevused.

Projekti raames korraldati koolitusi, individuaalseid coachingusessioone, loodi tööalase nõustamise süsteem noortevaldkonna teenuste pakkujatele, piloteeriti ja analüüsiti loodavat nõustamissüsteemi.

Koostöös ENÜga loodi üle-eestiline noorsootöö valdkonna nõustamissüsteem ehk coachide pank, mille poole võivad jooksvalt pöörduda noortekeskuste töötajad ja teised noortevaldkonna töötajad, et saada tööalast nõustamist juhtumite lahendamisel või teistes tööalastes küsimustes.

Loe lisa: Projekti “Coach’i mind!” mõjuanalüüsi raport 2016

Vähemate võimalustega noored on võrreldes eakaaslastega ebasoodsamas olukorras, sest nad kogevad elus teatud takistusi, ohustavaid situatsioone ja olusid, mis omakorda raskendavad nende osalemist hariduses, rahvusvahelises mobiilsuses, kodanikuõiguste realiseerimises, ühiskondlikus osaluses laiemalt. Youth in Action Inclusion Strategy, 2007

Sotsiaalsed takistused: noored, kes puutuvad kokku diskrimineerimisega soolistel, etnilistel, religioossetel põhjustel, oma seksuaalse orientatsiooni või puude olemasolu tõttu; noored, kel napib sotsiaalseid oskusi või kelle käitumises ilmnevad teatud anti-sotsiaalsed ilmingud, nn riskinoored;
Majanduslikud takistused: noored madala sissetulekuga peredest, sotsiaaltoetustest sõltuvad noored, kodutud, laenude tagasimaksmisega raskustes olevad noored, vaesuses elavad noored jne.
Puudest tulenevad takistused: vaimupuudega, füüsilise puudega, meelepuuetega noored jne.
Hariduslikud takistused: õpiraskustega noored, koolikatkestajad ja madala haridustasemega noored jne.
Kultuurilised takistused: noored sisserännanud kogukondadest, põgenikud, rahvusvähemustesse kuuluvad noored, noored, kel on raskusi kultuurilise ja keelelise kohanemisega jne.
Tervislikud takistused: krooniliste terviseprobleemidega noored, vaimse tervise probleemidega noored jne.
Geograafilised takistused: maapiirkondade noored ja noored piirkondadest, mis on madala sotsiaalse staatusega, väikesaartel ja äärealadel elavad noored, probleemsetes linnapiirkondades elavad noored, vähese infrastruktuuriga piirkondades elavad noored jne.

Noorteseire on loodud teadmistepõhise noortepoliitika juurutamise eesmärgil. Noorteseire pakub järjepidevalt värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid.

Noorteseire lehelt leiab statistikat noorte demograafia, hariduse, tööturu, tervise, noorsootöö, vaba aja jms kohta.

Loe lisaks:  http://www.noorteseire.ee/et

Igal aastal antakse välja põhjalikum analüüs Noorteseire aastaraamatu näol:

Noorteseire aastaraamat 2016: Mitte- ja informaalne õppimine (1,44 MB)
Noorteseire aastaraamat 2014/2015: Erivajadustega noored (12 MB)
Noorteseire aastaraamat 2013: Noorsootöö tulemuslikkuse hindamine (3,18 MB)
Noorteseire aastaraamat 2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus (6,5MB)
Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö  (3.5MB)
Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg (3MB)
Noorteseire aastaraamat 2009: Noortemonitor (6,5 MB)

Noortel võib esineda raskusi tööturul konkureerida, mille  põhjuseks on vähene töökogemus ning puudulikud oskused ja võimalused oma väljaspool formaalharidust õpitud teadmiste ja kogemuste esitlemisel. Noorte tööturuprobleemide ennetamisele ja nendega edukale toimetulemisele kaasa aitamiseks loob noortevaldkond noorte võimekuse tõstmiseks võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad tööturul kindlamas seisus olla.

Noorsootöö kaudu on võimalik omandada mitteformaalseid oskuseid ja kogemusi, mida on mõtestatud tegevuse korral võimalik üle kanda näiteks esimesele töökohale kandideerides, kus on vaja teatud pädevusi kirjeldada ja tõestada. Nii on näiteks omaalgatuslike projektide elluviimisest, vabatahtlikust tööst või noortemalevas osalemisest võimalik väga palju õppida, ent oluline on selle kaudu õpitu analüüsimine ja kirjeldamine. Noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturul luuakse võimalusi uute oskuste ja kogemuste saamiseks ning toetatakse saadud kogemuste analüüsimise oskuse arendamist.

Noortegarantii

Noortegarantii on riiklik tegevuskava, milles sisalduvate erinevate tegevustega soovitakse aidata, et noored saaksid töötuks jäämisel või koolist lahkumisel võimalikult kiiresti tagasi tööle, oma haridusteed jätkata või olla muul moel ühiskonda aktiivselt kaasatud.  Eesti noortegarantii on osa Euroopa Liidu algatusest, mille raames on iga liikmesriik võtnud vastu oma tegevuskava. Eesti noortegarantii tegevuskava tegevusi viiakse ellu 2015. aastast.

Loe lisaks: http://tooelu.ee/et/noortegarantii

 Eesti Töötukassa tööturuteenused

Kuna tööturule sisenemine võib osutuda noortele keeruliseks väljakutseks, on üheks võimaluseks saada tööotsingutel ja tööelu paremale tundmisele abi ja toetust Eesti Töötukassast, mis võimaldab ligipääsu mitmetele erinevatele tööturule sisenemist toetavatele meetmetele sh spetsiaalselt noortele suunatud meetmetele noortegarantii raames nagu Minu esimene töökoht ja tööturgu tutvustavad töötoad koolinoortele, aga ka töötuna registreeritud inimestele mõeldud üldiseid teenustele nagu tööpraktika ja vabatahtlik töö, mis võimaldavad noorel saada näiteks oma esimese töökogemuse ja luua sotsiaalset võrgustikku.

Loe lisaks: www.tootukassa.ee

Kogukonna arengule suunatud noorte omaalgatuste elluviimise toetamine (Nopi Üles).

Tegevuse eesmärk on pakkuda 7–26-aastastele noortele (vähemalt 2-liikmeline grupp) koostöös noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid ideid.

Tegevuse tulemusel toetatakse noorte omaalgatuste väljatöötamist ja elluviimist, mille käigus omandavad noored uusi oskuseid ja kogemusi, mis aitavad tõsta nende konkurentsivõimet. Tegevuse tulemusel edendatakse noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, panustatakse kogukonna arengusse ning toetatakse vabatahtlikku tegutsemist. Oluline osa on tegevuse käigus saadud kogemuste analüüsimisel ja järelduste tegemisel.

Loe lisaks www.facebook.com/nopiules või blogist www.nopiyles.blogspot.com

Kogukonna-algatuste fond “PickUp- Briti eri”

Tegevuse eesmärk on edendada erineva keele- või kultuuritaustaga noorte ettevõtlikkust panustades just oma kodukoha arengusse. Projektifondi abil saavad oma idee elluviimiseks taotleda 7–26-aastased noored, kelle projekt võib olla nt noortelt noortele huvitegevuse käimalükkamine või laiemalt kogukonda mõjutav algatus.

Loe lisaks: http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/PickUp-Briti-Eri-juhend.pdf

Kogukonnapraktika

Kogukonnapraktika on kodanikuhariduslik programm, mis viib õpilased ühiskonnaõpetuse aine raames kohalikesse vabaühendustesse põgusale praktikale. Praktika käigus saavad noored parema arusaama vabaühenduste olemusest, tegevusest ja rollist ühiskonnas ning selle kaudu õpivad mõistma kodanikuühiskonna tähendust ja tähtsust. Lisaks annab kogukonnapraktika noortele sageli esmase vabatahtliku töö või üldse töötamise kogemuse.

Loe lisaks: http://www.ngo.ee/kogukonnapraktika

Töösuvi

Tegevuste raames arendatakse ning laiendatakse ennast tõestanud noortemaleva formaati. Noorte töösuvi väärtustab noorte esmase töökogemuse saamist ja tööhõivevalmiduse suurendamist pakkudes noortele võimalust tutvuda erinevate tööalade ning töödistsipliiniga. Eesmärgiks on jõuda noorteni, kellele ei ole malevate teenus täna kättesaadav, läbi teenuse osutamise võimekuse tekitamise. See tähendab, et piirkondades, kus ei ole viimaste aastate jooksul malevaid korraldatud luuakse selleks võimalused. Malev on oluline tööeluga kokkupuute koht noortele vanuses 12-14, kes on ka tegevuste peamiseks sihtgrupiks.

Loe lisaks: https://entk.ee/toetused/noorte-konkurentsivoime-tostmine-ja-noorte-tooeluga-kokkupuute-suurendamine-toosuvi/

STEP- programm

STEP programm on siseministeeriumi algatatud programm õigusrikkumise taustaga noorte, mida viib alates 2016. aastast ellu Omanäolise Kooli Arenduskeskus. STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, keda on karistatud mõne süüteo eest ning kes ei tööta ega õpi kuskil. Programmi abil suurendatakse õigusrikkumise taustaga noorte tööhõivet ning toetatakse neid tööle või õppima asumisel ja seal püsimisel. Programmi käigus leitakse neile sobiv töötamis- või õppimisvõimalus ning nõustatakse neid töötamise ja õppimise käigus.

Loe lisaks: http://step.ee/

Toetatakse ja julgustatakse noori märkama erinevaid murekohti ja leidma neile loovaid lahendusi ning viima ellu  oma ideid, mille kaudu suurendatakse noorte oskuseid ja kogemusi ning edendatakse noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut. Noorsootöö võimaluste kaudu toetatakse noorte ettevõtlikkust ja suurendatakse nende võimalusi ise oma ideid ellu viia ja teha koostööd ettevõtjatega.

Kogukonna arengule suunatud noorte omaalgatuste elluviimise toetamine (Nopi Üles)

Tegevuse eesmärk on pakkuda 7–26-aastastele noortele (vähemalt 2-liikmeline grupp) koostöös noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid ideid.

Tegevuse tulemusel toetatakse noorte, omaalgatuste väljatöötamist ja elluviimist, mille käigus omandavad noored uusi oskuseid ja kogemusi, mis aitavad tõsta nende konkurentsivõimet. Tegevuse tulemusel edendatakse noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, panustatakse kogukonna arengusse ning toetatakse vabatahtlikku tegutsemist. Oluline osa on tegevuse käigus saadud kogemuste analüüsimisel ja järelduste tegemisel.

Loe lisaks www.facebook.com/nopiules või blogist www.nopiyles.blogspot.com

Kogukonna-algatuste fond “PickUp- Briti eri”

Tegevuse eesmärk on edendada erineva keele- või kultuuritaustaga noorteettevõtlikkust panustades just oma kodukoha arengusse. Projektifondi abil saavad oma idee elluviimiseks taotleda 7–26-aastased noored, kelle projekt võib olla nt noortelt noortele huvitegevuse käimalükkamine või laiemalt kogukonda mõjutav algatus.

Loe lisaks: http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/PickUp-Briti-Eri-juhend.pdf

Noored, kes on katkestanud õpingud ilma eriala omandamata ega osale ka tööturul, on suurimas sotsiaalse tõrjutuse riskis. See vähendab olulisel määral noore valikuvõimalusi ning võib jääda teda mõjutama kogu eluks. Noori, kes ei ole hõivatud õppimise ega töötamisega, ei saa toetada hariduses ja töövaldkonnas pakutavad tugimeetmed.

Sellest tulenevalt on oluline panustada nende ühiskonnaellu naasmise toetamiseks tugimeetmetesse noortevaldkonna asutuste ja ühingute baasil. Noore toetamisel saab suureks abiks olla kohalik omavalitsus, panustades noore haridustee või tööelu katkemisel noorele uute väljundite leidmisele, et tõsta tema konkurentsivõimet ja ennetada ühiskonnaelust eemale jäämist ning sellest tulenevat sotsiaalset tõrjutust.

Riigi toel on käivitatud Noorte Tugila, mis on mahukaim noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eesti ajaloos. Toe rahaline maht 3,1 miljonit eurot võimaldab individuaalselt läheneda kuni 2800 noore inimese muredele aastas, toetades neid õppimise juurde naasmisel või tööelu alustamisel. Rahastus on tagatud 2018. aasta lõpuni.

http//: www.tugila.ee

Värvikood: meede 4 rakendamisega seotud väljundid on markeeritud kollasega.

Traditsioonilise osalusvormi all mõeldakse noorte osalust otsustes kaasa rääkimisel ja otsuste kujundamisel. Traditsiooniliste osalusvormide alla kuuluvad maakondlikud noortekogud, linnade ja valdade noortevolikogud aga ka noorteühingud (Noortevaldkonna programm 2016-2019 meede 3).

Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine (Noorsootöö seadus § 3.lg 9)

Noortevolikogu on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu (Noorsootöö seadus §3 lg6), mille eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid kohaliku tasandi otsustajatele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

Noortevolikogudele lisaks on loodud ka maakondlikud noortekogud, mis tegelevad noorte seisukohtade väljaselgitamisega ja esitamisega maakondliku tasandi otsustajatele (Noorsootöö seadus §9). Eestis on kokku 61 noortevolikogu ja 14 noortekogu.

Rohkem infot: http://noortekogud.ee

Loe lisaks: KäsiraamatNoorte kaasamine ja osalus maakonnas, vallas ja linnas.

Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte Osaluse Fondi saavad rahataotlusi esitada nii olemasolevad osaluskogud kui ka mitteformaalsed noortegrupid ja noorteaktiivid. Toetatakse noorte osalusega seotud tegevusi, näiteks noortele uute osalusvõimaluste loomine, noorte mõttetalgute korraldamine, noorte informeerimine kohalikest valimistest, osaluskogude koostöökohtumised, koolitused, seminarid, koosolekud jne.

Taotluse esitamiseks on kaks viisi. Kõigil noortel on võimalik fondist taotleda raha projektipõhiselt. Olemasolevatel osaluskogudel on võimalik lisaks eelnevale taotleda rahastust ka oma aasta tegevuskava esitades.

Loe lisaks: http://www.enl.ee/et/Osaluskogud/Noorte-Osaluse-fond ning http://osalusefond.enl.ee/

Noorteühingu aastatoetus on riiklik toetussüsteem, mille eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine.

Noorteühingu aastatoetuse taotlemiseks peab ühingus olema vähemalt 500 liiget, kellest vähemalt 2/3 peavad olema noored ning ühingu tegevus peab toimuma vähemalt 5 maakonnas. Täpsemat informatsiooni ja määruse leiad: https://www.hm.ee/et/tegevused/noortevaldkond/noorsootoo-rahastamine ning http://osalusefond.enl.ee/ 

Noorte osaluskoguna mõistame erinevaid institutsioone, kus noored saavad otsuste tegemises kaasa rääkida (näiteks kohalik noortevolikogu või -parlament, maakondlik noortekogu, nõuandev kogu, õpilas- ja üliõpilasesindus).

Osaluskogude toetamise ja arendamise programm (elluviija ENL), mille raames toetatakse maakondlike noortekogude tegevuste aastatoetuste eraldamise kaudu, toetetakse ka KOV osaluskogude loomist, korraldatakse mentorlus- ja arenguprogramme.

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi saavad rahataotlusi esitada nii olemasolevad osaluskogud kui ka mitteformaalsed noortegrupid ja noorteaktiivid. Toetatakse noorte osalusega seotud tegevusi, näiteks noortele uute osalusvõimaluste loomine, noorte mõttetalgute korraldamine, noorte informeerimine kohalikest valimistest, osaluskogude koostöökohtumised, koolitused, seminarid, koosolekud jne. Täpsemat informatsiooni fondi kohta leiab siit: http://osalusefond.enl.ee/

Haridus- ja Teadusministeerium muutis noorteühingute aastatoetuse tingimusi, et siduda ühingute tegevus selgemalt ja pikemaks ajaks noortevaldkonna riiklike eesmärkidega.

Noorteühingute aastatoetuse taotlemise juures loobutakse iga-aastasest noortevaldkonna prioriteedi määratlemisest, mis on seni olnud toetuse taotlemise aluseks. Edaspidi seostub ühingute tegevus selgemalt noortevaldkonna arengukavas seatud pikaajaliste eesmärkidega. Uue korra kohaselt on noorteühingutel võimalik toetust taotleda üheks kui ka kaheks kalendriaastaks. Üheks aastaks taotledes tuleb ühingul kirjendada oma tegevuse mõju vähemalt kahe eesmärgi saavutamisse ja kaheks aastaks taotledes kõigi nelja eesmärgi saavutamisse.

Lisaks on planeeritud muudatused taotluste hindamise ja eelneva toetuse kasutamise aruandluse ajakavas nii, et uue aasta toetus jõuaks noorteühinguteni varem. Ühingud saavad siis alustada sisulist tegevust senisest varem ja kaasata rohkem noori.

Riik toetab noorteühinguid igal aastal peaaegu poole miljoni euroga.

Väljavõte artiklist "Noorteühingud saavad järgmiseks aastaks taotleda tegevustoetust uue korra alusel"

SA Archimedes noorteagentuur viib ellu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ tegevuskava raames erinevaid koolitustegevusi, sh noortejuhtidele.

Selle raames viidi näiteks läbi koolitus „Kaasava juhi rännak noorteühingu juhtidele“, kus räägiti, mida kaasav juht peaks oskama, kuidas mõjusalt protsesse planeerida ja visualiseerida ning millised praktikad juhti toetavad.

Loe lisaks: http://noored.ee/koolitused/kohalik/kaasava-juhi-rannak-noorteuhingu-juhtidele-2016/

Osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel on aluseks iga noore eluolu  muutmisele  ja  laiemalt tugeva kodanikuühiskonna arengule. Sellest, kas noore mõtteavaldused saavad vastuvõtu kodus, koolis ja  kogukonnas,  kas  ta  tunneb  kokkukuuluvust  eakaaslastega ja  kas  nende  ühised ettevõtmised  on kogukonnas  tähenduslikud,  sõltub  kuuluvustunne  ja  taju  kaasatusest.  See  aitab  vältida  sotsiaalset apaatsust, vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada või riigist lahkuda.

Osaluse  suurendamiseks  peab  noortevaldkond  leidma  senistele  lisaks  üha  uusi osalusvorme, arendama harjumusi kaasarääkimiseks ja teadvustama osaluskogemusest õppimist. Vajalik on ka mitteosalejate arvamuse teadasaamine ja arvestamine.

Loe lähemalt: KäsiraamatNoorte kaasamine ja osalus maakonnas, vallas ja linnas.

Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte Osaluse Fondi saavad rahataotlusi esitada nii olemasolevad osaluskogud kui ka mitteformaalsed noortegrupid ja noorteaktiivid. Toetatakse noorte osalusega seotud tegevusi, näiteks noortele uute osalusvõimaluste loomine, noorte mõttetalgute korraldamine, noorte informeerimine kohalikest valimistest, osaluskogude koostöökohtumised, koolitused, seminarid, koosolekud jne.

Taotluse esitamiseks on kaks viisi. Kõigil noortel on võimalik fondist taotleda raha projektipõhiselt. Olemasolevatel osaluskogudel on võimalik lisaks eelnevale taotleda rahastust ka oma aasta tegevuskava esitades.

Loe lisaks: http://www.enl.ee/et/Osaluskogud/Noorte-Osaluse-fond ning http://osalusefond.enl.ee/

Noorteinfo on noortele vajalik informatsioon, mille alusel on noor võimeline tegema teadlikke valikuid noorsootöö tegevustes osalemise suhtes aga ka oma elu suhtes üldiselt.

Loe lisaks: Noorteinfo teenusstandard: Juhend noorteinfo teenuse osutajale, 2011

Teeviit oli algusaegadel peamine kanal, kust noor sai edasise karjääriotsuse jaoks ühest kohast olulise info korraga. Praegu leiab noor sellise info internetist, ka koolid ise korraldavad avatud uste päevi, tudengivarjupäevi ja infomesse. Üldiselt võib öelda, et noortele on haridusinfo hästi kättesaadav.

Probleem ilmneb aga hiljem. Eriala valides ei kujuta noored eriti selgelt ette, mis neid täpselt ees ootab. Nad ei tea, mis on võtmeteadmised ja -oskused, mis vastaval erialal on määravaks. Seetõttu võivad noored erialavalikus pettuda. Samuti pole neil selget ettekujutust tööandjate ootustest. Tööandjad omalt poolt kurdavad, et noored pole motiveeritud tööturule sisenedes.

Seetõttu otsustati Teeviida ülesehitust muuta ja nüüd ei ole Teeviit enam tavapärane infomess, vaid rõhk on järele katsetamise võimaluste loomisel. Värskendatud Teeviidalt leiab noor nt tööintervjuude ala, kus saab läbi mängida tööintervjuu. Lisaks praktilised töötoad, mis võimaldavad noorel saada parema ülevaate mõnest ametist, valdkonnast, tehnoloogiast. Kindlasti on tähtis roll karjäärikohvikul, kus saab koostada cv-d või hoopis vestelda inspiratsiooni saamiseks tööandjate, koolide, noorsootöö ja vabahenduste esindajatega.

Loe lisaks: http://www.teeviit.ee/

Värvikood: meede 4 rakendamisega seotud väljundid on markeeritud kollasega.

Noorteseire on loodud teadmistepõhise noortepoliitika juurutamise eesmärgil. Noorteseire pakub järjepidevalt värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid.

Noorteseire lehelt leiab statistikat noorte demograafia, hariduse, tööturu, tervise, noorsootöö, vaba aja jms kohta.

Loe lisaks:  http://www.noorteseire.ee/et

Igal aastal antakse välja põhjalikum analüüs Noorteseire aastaraamatu näol:

Noorteseire aastaraamat 2016: Mitte- ja informaalne õppimine (1,44 MB)
Noorteseire aastaraamat 2014/2015: Erivajadustega noored (12 MB)
Noorteseire aastaraamat 2013: Noorsootöö tulemuslikkuse hindamine (3,18 MB)
Noorteseire aastaraamat 2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus (6,5MB)
Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö  (3.5MB)
Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg (3MB)
Noorteseire aastaraamat 2009: Noortemonitor (6,5 MB)

Miks on koostöö praktikute, ametnike ja uurijate vahel vajalik?

Teadmistepõhine lähenemine noortepoliitikale ja noorsootööle annab võimaluse arendada valdkonda kõigi noortega tegelevate sihtrühmade aspektist. Praktikutel ja ametnikel on  vaja teadmisi noorte olukorra, käitumise ja noortega seotud sotsiaalsete protsesside kohta, et noortele suunatud noorsootöö tegevused oleksid päriselt ka noorte olukorrast ja tegelikest vajadustest lähtuvad. Selleks, et teada saada, mis noorte eluolus toimub, on vaja uurijaid, kes need andmed kokku koguvad ja neid analüüsivad.

Programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames loodi noorte eluolu seiresüsteem, mis on andnud olulise tõuke noortevaldkonna koostööplatvormi loomisele ning otsustajate, praktikute ja uurijate vahelisele koostööle. Erinevates noorteseirega seotud tegevustes on kaasatud kõik kolm osapoolt ning antud arengud on olnud peamiseks teguriks, mis on aidanud saavutada olukord, kus noortele suunatud tegevused lähtuvad noorte olukorrast ja nende tegelikest vajadustest.

Loe lisaks: Noorsootöö strateegia lõpparuanne

Mitteformaalne õppimine

Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii noorsootöötajad, professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Lisaks on veel formaalne ja informaalne õpe.


Neid mõisteid selgitab ka video: kolm õppimise vaala (SANA)

Noorsootöö on üks olulisemaid valdkondi, mis toetab noorte õppimist väljaspool kooli. Eestis avaldub mitteformaalne õppimine noorte valdkonnas mitmeti: huvikoolid ja huviringid arendavad noorte kultuurilise eneseväljenduse ja maailmapildi kujunemist; avatud noortekeskustes ja noorteühingutes tegutsemine toetab noorte omaalgatuse ja vastutuse arengut, võimaldades õppimisvõimalusi kõikidele noortele, olenemata võimetest, oskustest, senistest teadmistest ja rahalistest võimalustest. Samu jooni kannab endas noorte omaalgatuslik tegutsemine registreerimata (sõprus)gruppidena.

Loe lisaks: http://mitteformaalne.ee/

Mitte- ja informaalse õppimise mõjudest on võimalik lugeda Noorteseire aastaraamatust 2016: Mitte- ja informaalne õppimine. Raamatu teema on mitteformaalse ja informaalse õppe roll, võimalused ja vajadused noorte elus ning avaldumine noorsootöös.

Mitteformaalsest õppes, sh noorsootööst omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute kirjeldamiseks on loodud mitmeid tööriistu, et oleks võimalik kirjeldada mitteformaalse õppe tulemusi. Stardiplats on online keskkond, mis võimaldab noorel kirja panna oma mitteformaalsed kogemused ning seeläbi suurendada konkurentsivõimet tööturul, praktikakoha taotlemisel, projektidesse kandideerimisel jm, kus on vaja tõestada oma kompetentsust.

Vaata lisa: https://www.stardiplats.ee

Mitte- ja informaalse õppimise mõjudest on võimalik lugeda Noorteseire aastaraamatust 2016: Mitte- ja informaalne õppimine. Raamatu teema on mitteformaalse ja informaalse õppe roll, võimalused ja vajadused noorte elus ning avaldumine noorsootöös.

Mis on kvaliteet, kvaliteedijuhtimine ja kvaliteedihindamine?

Kvaliteet on lihtsamalt öeldes kliendi nõuete täitmine. Kvaliteedijuhtimine on tervikprotsess, mille eesmärk on järjepideva tegevusega tagada ja parandada kvaliteeti. Kvaliteedihindamine on osa kvaliteedijuhtimise süsteemist, millega tagatakse ja parandatakse tegevuse kvaliteeti.

Noorsootöö kvaliteedi arendamiseks kutsuti ellu riiklik programm „Noorsootöö kvaliteedi arendamine, mille raames töötati välja ka noorsootöö kvaliteedi hindamismudel, mis on töövahend kohalikule omavalitsusele, mille abil saab kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme.

Loe lisaks: https://entk.ee/noorsootoo-korraldamine/noorsootoo-kvaliteedi-arendamine/noorsootoo-kvaliteedi-hindamismudel/

„Noorsootöö kvaliteedi arendamise“ programmi raames välja töötatud kvaliteedihindamise mudel on üks paljudest, mida noorsootöös kasutatakse. Olemas on ka mitmeid piirkondlikke või konkreetsetele noorsootöö struktuuridele mõeldud kvaliteedihindamise mudeleid:

 

 

Soodustatakse omavalitsuste koostööd

Eesti Noorsootöö Keskus alustas 2015. aastal  kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuuna elluviimist, mille eesmärk ja tegevused on suunatud kohalikele omavalitsustele noorsootöös pakutavate teenuste arendamiseks ning seeläbi üldise tõrjutusriski ennetamiseks ja ebavõrduse vähendamiseks. Eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Tähelepanu pööratakse  piirkondadele, kus noortel  on vähem võimalusi noorsootöös osaleda ning tegevuste võti on omavalitsuste koostöö ehk pakutavate võimaluste ühine eestvedamine.

Tegevuse tulemusel  paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostöö ning omavalitsused on võimelise suuremal määral noori noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama võimalusi noortele arenguvõimaluste tagamisel.

Kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevusuunda rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Loe lisaks: https://entk.ee/toetused/noorsootoo-teenuste-kattesaadavuse-suurendamise-ja-torjutusriskis-noorte-kaasamine-kovide-koostoogrupid/

Naabrid tõhustavad ühiselt noorsootööd

Imavere vald, Võhma linn ja Pilistvere kogudus alustasid koostööd, et tõhustada noortega ette võetavaid tegevusi. Käivitati ühisprojekt «Kogukond märkab, toetab, abistab», mis keskendub laste ja noortega tegelevate inimestest koosneva võrgustiku loomisele ja selle arendusele. Koostöö võimaldab jagada raha , inimesi ja häid praktikaid, saavutada paremaid tulemusi. Projekti sihtrühmad on lapsed ja noored, aktiivsed noored vanuses 17 ja vanemad, laste vanemad ning laste ja noortega töötavad spetsialistid.  Samuti kaasatakse aktiivseid noori ja kogukonna liikmeid piirkondliku võrgustiku loomisse ning palgatakse tugispetsialist..

Loe lisaks:

https://goo.gl/2dVYEE 

Kohaliku tasandi rahvusvahelise koostöö toetamiseks on Eestis riiklikul tasandil sõlmitud noortevaldkonna spetsiifilised kahepoolsed koostöölepped Soome ja Belgia Flandria osaga (sh Flandria lepingu raames osalevad neljapoolses koostöös ka Läti ja Leedu), mille raames toimuvad kohtumised ja temaatilised seminarid nii kohaliku tasandi noorsootöötajate vahel, kui võrgustikutöö koordineerijate ning üleriigiliste esindusorganisatsioonide vahel.

Lisaks toetatakse rahvusvahelist koostööd kohalikul tasandil Erasmus + programmi noortevaldkonna projektide kaudu (tegevusvõimalused Strateegiline koostöö,  Rahvusvaheline noortealgatus ja Noorte osalusprojektid)

Teadlikkuse suurendamine noortepoliitika ja noorsootöö mõjust

Noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldatakse noorsootöö mõju hindamiseks vajaliku mudeli väljatöötamine, meetodite ja hindamisinstrumentide piloteerimine, jätkusuutlik arendamine ja rakendamine ning juhendatakse hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel.

Selleks, et oleks parem teadmine noortest, kogutakse andmeid noorte olukorrast ning on tagatud toimiva veebikeskkonna olemasolu, et neid andmeid oleks võimalik ka kasutada.

Noorteseire pakub regulaarselt uuendatud indikaatoreid, mis kirjeldavad noorte eluolu, võimaldavad näha muutusi ning on seega aluseks ka mõju hindamisele ning kvaliteedi tõstmisele. Teadlikkuse tõstmiseks koostatakse igal aastal noorteseire aastaraamatuid, mis annavad hea ülevaate noortega toimunud muutustest ning ühest konkreetsest noori puudutavast teemast.

Lisaks andis 2015. aastal Eesti Noorsootöö Keskus välja noorsootöö ajalooraamatu „Noorsootöö Eestis: 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni“, mis samuti toetab noorsootöö alase teadlikkuse tõusu.

Noorsootöötaja kutse

Noorsootöötaja kutsestandard määratleb noorsootöötajale esitatavad nõuded. Noorsootöötaja kutse kompetentsuse esmakordse tõendamise hindamisvormiks on portfoolio alusel läbiviidav intervjuu. Laagri juhatajate ja -kasvatajate kompetentsuse hindamiseks esmakordsel taotlemisel kasutatakse kirjalikku struktureeritud tööd (loe lähemalt ENTK noorsootöötaja kutse rubriigist).

2016.a. seisuga on Eestis 98 kehtiva kutsetunnistusega noorsootöötajat ja 2934 osakutsega noorsootöötajat.

Noorsootöötaja kutsel on kolm erinevat taset: 4., 6. ja 7. Lisaks on võimalik eraldi taotleda osakutseid laagrikasvatajale (tase 4 ja 6) ja laagri juhatajale (tase 6 ja 7).

SA Archimedes noorteagentuur viib Haridus- ja Teadusministeeriumi toel ellu Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ tegevuskava raames erinevaid koolitustegevusi ning arenguprogramme noortele, noorsootöötajatele, noortejuhtidele ja -organisatsioonidele.

Tegevuse raames tegeletakse koolituste tulemuslikkuse ja mõju hindamise süsteemi väljatöötamise, koolituste kättesaadavuse soodustamise ning noorsootöötajate õppematerjalide väljatöötamisega. Koolitustega saab end kursis hoida http://noored.ee/koolitused/kohalik/ või mitteformaalne.ee veebi vahendusel.

EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored” viidi ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös.

Programmi rakendusüksuseks oli Eesti Noorsootöö Keskus. Programmi tegevused olid suunatud laste ja kuni 26. aastaste noorte heaolu parandamisele. Eraldi tähelepanu pöörati kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamisele erinevatele peredele ja noortele suunatud teenuste pakkumisel.

Programmi peamised tulemused on järgmised maale on toodud 2 tõenduspõhist programmi: vanemlusprogramm „Imelised aastad“ (Incredible Years) ja tõsiste käitumisprobleemidega noorte ja nende perede toetamiseks mõeldud programm mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT).

Sotsiaalkindlustusametisse on loodud 4 piirkondlikku tugiüksust, tegevuste kaasati vähemalt 96 omavalitsust, noorsootöös oli vähemalt 104 000 osaluskorda, huvitegevuses on osales 3231 riskis olevat noort, koolitusprogrammides osales 1276 riskis olevat noort, korraldati 81 huviringi, 30 laagrit, 60 grupipõhist tegevust, 329 vanglast ja erikoolist vabanenud noorele pakuti jätkutoe teenuseid.

Loe lisaks ENTK EMP programmi rubriigist.