Raplamaa noor talent rikastab Eesti muusikamaastikku

Noor helilooja ja koorijuht Patrik Sebastian Unt ilmestab hästi, et kui noorel on olemas võimalused proovida erinevaid huvialasid, siis võib ta avastada oma tõelise ande. Nii avaldus ka Raplamaalt pärit Patrik Sebastiani muusikaline talent pärast seda, kui ta aktiivse noorena sattus muude tegevuste kõrvalt ka poistekoori.

Kuigi Patrikule teadaolevalt pole mitte ainult tema peres, vaid ka suguvõsas ühtegi muusikut, siis hoolimata sellest on tema käe all valminud juba üle 200 heliteose, mida on esitanud kümned koorid üle Eesti. Oma teoste loomisel kõrval on Patriku elus oluline roll koorijuhtimisel, millele pühendas ta enne sügisel alanud teenistust kaitseväes suure osa oma ajast.

Raplamaale kolis Patrik ajal, mil läks neljandasse klassi. Enne seda oli Patrik tegelenud peamiselt kergejõustikuga, kuid Raplas olid seevastu paremad võimalused just enda
muusikaliseks arendamiseks. Nii sattuski Patrik juba neljandas klassis poistekoori laulma.

Klassijuhataja, kes asendas aeg-ajalt poistekoori õpetajat ja kuulis Patrikut laulmas, soovitas tal minna õppima muusikakooli. Patrik võttis nõu kuulda. “Ma olen väga tänulik oma klassijuhatajale, sest tema oli tegelikult see, kes kuidagi nägi minu muusikalist võimet läbi, kuigi ma tol ajal sellest ise üldse veel aru ei saanud,” lausus ta. Tema jaoks oli muusika sel ajal vaid üks paljudest võimalustest, kuidas oma vaba aega veeta.

Muusikakooli astudes sai aga üsna kiiresti selgeks, et Patrik on õiges kohas. “Tegelikult käis see kõik justkui sõrmenipsust. Esimesel aastal läksin solfedžos nii palju teistest ette, et mind tõsteti poole aasta pealt teise klassi,” nentis ta. Hüppeline musikaalne areng tähendas ka seda, et juba teises klassis hakkas Patrik muusikakoolis heliloominguga tegelema ning juba õige pea hakati tema teoseid ka esitama. Eelmise aasta kevadel andis Patrik Raplas koguni oma autorikontserdi, kus kõlas loomingut eelkõige erinevatele instrumendikoosseisudele.

Selle käigus on Patrik inspireerinud ka muusikakoolis õppivaid noori koguni ise muusikat kirjutama. “Näiteks olen inspireerinud oma lugusid kirjutama üht viienda klassi poissi, kes küsis minult nippe ja õpetussõnu. Muusikakoolis õpib ta flööti, millega on saavutanud ka silmapaistvaid tulemusi mitmetel rahvusvahelistel võistlustel ja on minu arvates muusikaliselt väga andekas,” lausus ta.

Silmapaistev eestvedaja

Olles omandanud teadmisi muusikalasest haridusest, hakkas Patrik tegema seadeid ka orkestrile. Enne sügisest ajateenistusse astumist keskendus ta aga peamiselt koorimuusikale ning on kirjutanud märkimisväärseid teoseid, mida on esitanud koguni mitmed professionaalsed Eesti koorid, nt Tartu Ülikooli Kammerkoor.

Teiste seas on Patrik juhendanud mitmeid noortekoore ja väiksemat Kehtna segakoori Corvus, millega oli Patriku sõnul üsna palju tööd. “N-ö külakooridele on omane, et tavaliselt nad ei ole saanud vokaaltehnilisi õpetusi ja neil on näiteks üle 10 aasta täpselt sama dirigent. Koos käiakse üksnes seltskonna pärast,” ütles ta. Sellegipoolest võttis Patrik koori õpetamise oma südameasjaks ja juba paari kuuga sai Patrik piirkondlikuks vabariigi aastapäeva kontserdiks koori viia uuele tasemele. “Kui suudad lauljale selgeks teha, kuidas laulma peab ja kuidas üldse häält tekitatakse, siis laulmine ongi juba palju lihtsam. Kõla kohe muutub ja koori ühtsus kasvab,” lausus ta.

Patrik tõdes, et kuigi noores eas on vahest keeruline ennast tõestada, kuna lauljad ise võivad olla vanuse poolest kõvasti üle, siis hea töö eest on lauljad alati tänulikud. “Muidugi on see skepsis alguses olemas, aga pärast juhendamist on kõik ikkagi kiitnud ja korduvalt tagasi kutsunud,” sõnas ta.

Huvitegevus aitab selgust luua

Patriku hinnangul on Raplamaal noortele väga head võimalused huvihariduse ja huvitegevusega tegelemiseks. “Meil on siin jalgpall, korvpall, erinevad teatritrupid, kunsti-, robootika-, saviringid, nii peo- kui ka rahvatants – nii palju, et ei oska kõike isegi üles lugeda. Kõigile tegelikult jätkub siin midagi ja ei pea tingimata Tallinnasse või kuhugi kaugemale sõitma, et oma huvialaga tegeleda,” ütles ta.

Huvialaga tegelemine annab Patriku sõnul noorele olulisi oskusi, näiteks ajaplaneerimise oskuse, samuti võib see anda teadmisi oma tulevasest elukutsest. Üllataval kombel ei leidnud Patrik siiski muusikaga tegelemisest elukutset. Nimelt asus Patrik õppima Eesti Lennuakadeemiasse, et täita oma ammune lapsepõlveunistus saada piloodiks.

“Mulle meeldib lendamine ja piloodiks saamine on olnud tegelikult minu unistus terve elu. Kui ma lendan vahepeal kusagile reisile, siis ma olen ka ikka aeg-ajalt küsinud võimalust minna kokpitti pilootidega rääkima. Turvalisuse huvides muidugi paljud lennufirmad seda ei luba, aga pärast maandumist olen mitu korda saanud lennufirmade pilootidega rääkida ja on lastud istuda koguni kapteni toolil,” kirjeldas ta.

Karjäär lennunduses ei tähenda tema jaoks aga seda, et muusikaga tegelemine jääb minevikku. “Ma kirjutan lugusid inspiratsiooni alusel, mitte n-ö tellimuse ja tähtaja järgi. Ma arvan, et see tüütaks mind ära. Mulle ei meeldiks, et hobi, mida ma naudin, saaks minu tööks, sest enam poleks see ju nauding, mida vabal ajal harrastada,” selgitas Patrik. “Heliloomingut ja pillimängu ma siiski kunagi varna ei viska, vaid kindlasti tegelen sellega edasi,” kinnitas ta.

***

Kes on Patrik Sebastian Unt?

Patrik on Raplas tegutsevate Riinimanda kooride abidirigent ja kontsertmeister. Ta on osalenud ka Saksamaal Eurotreff’15 kooritöötoas kontsertmeistrina ja käinud vokaaltehnilist abi pakkumas mitmetele Raplamaa kooridele, lisaks on naiskooriga Astra teinud viimase kahe aasta jooksul mitu projekti (EV99 ja EV100, mille raames toimus ka kontsert Soomes koos sealse eestlaste segakoori Silleriga). Ennast on ta täiendanud mitmete erinevate hääleseadjate juures ja erinevates kollektiivides lauldes, nende seas ka näiteks Veronika Portsmuthi käe all.

2018. aasta kevadel saavutas Patrik vabariiklikul muusikaolümpiaadil I koha ja rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil kulddiplomi ning mõlemal juhul pälvis ka parima omaloomingu eripreemia.Samal aastal tunnustati teda Rapla valla poolt kultuuriauhinnaga „Valla Vedur”, millega väärtustab vald kultuurilisi algatusi, loomingulisi saavutusi või jätkusuutlike traditsioonide hoidmist.

Foto autor: Ingrid Teder

Teksti suurus