Riik otsustas eelmisest aastast alates kohalikele omavalitsustele eraldada täiendava rahalisele toetuse, et parandada noorte huvihariduses ja -tegevuses osalemise võimalusi. 2018. aasta lõpuks peaks selle eesmärgi nimel ellu viidama üle 1800 tegevuse.

2017. aastal toetas riik kohalikke omavalitsusi 6, tänavu 15 miljoni euroga. Toetuse kasutamise aluseks on omavalitsuste huvihariduse ja huvitegevuse kavad, mille omavalitsused koostasid arvestades noorte vajadusi ja tegelikku olukorda. Samuti toodi välja, milliste kitsaskohtadega noorsootöö korraldamises kokku puututakse. Peamised probleemid on seotud ebapiisava rahastusega uute võimaluste loomisel ja olemasolevate arendamisel. 

Rahastust koordineeriva ja omavalitsusi nõustava Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik KOVid noorte võimaluste parandamise nimel teinud ära suure töö, mida on kannustanud selge mõistmine oma olulisest rollist noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel. 

„Tänu täiendavale toetusele suudame ka riigi tasandil nüüd iga KOViga eraldi tegeleda ning rätsepatööd tehes omavalitsusele sobiva lahenduse leidmisele kaasa aidata. Tuleb tõdeda, et vähem kui aastaga on omavalitsustel süsteemsus ja terviklik arusaam oma noorsootöö, sh huvihariduse ja -tegevuse toimimisest, probleemkohtadest, noorte soovidest ja vajadustest ning lahendustest, kuidas võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust tõsta, oluliselt paranenud,“ ütles Schlümmer. 

Täiendava riikliku rahastuse abil peaks toetuse kasutamise esimese 1,5 aasta jooksul leidma lahenduse vähemalt 1526 erinevat kitsaskohta, mida omavalitsused toetuse aluseks olevates kavades on esitanud.

Kõige rohkem (31%) tõid omavalitsused kavades välja, et toetusele eelnenud perioodil puudus kohapeal võimalus mõne konkreetse huvihariduse või -tegevusega tegelemiseks. Teine oluline probleem (14%) oli olemasoleva huvihariduse või -tegevuse puudulik rahastus, mis ei võimalda soetada uusi vahendeid, maksta väärilist tasu juhendajatele või katta muid kulusid. Kümnendik muresid on seotud konkreetsele sihtgrupile suunatud tegevuste vähesusega (nt erivajadusega noored, vanuseline sihtgrupp). 

Kõikide kitsaskohtade lahendamiseks planeerivad omavalitsused ellu  viia rohkem kui 1800 erinevat tegevust. Tegevuste läbiviimiseks on omavalitsused planeerinud riigipoolset toetust kasutada kõige enam vahendite/seadmete soetamiseks – ligi 33% kõikidest tegevusest. Töötasudele on suunatud ligi 31% toetusest, muudele kuludele 20% ja transpordile 16% kavades kirjeldatud tegevustest. Valdkondlikult pälvib enim tähelepanu kultuur, millele järgnevad sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia.

„Noorsootöötajate, nende seas huviharidust ja -tegevust juhendavate spetsialistide roll noore arengu, väärtuste ja huvide kujundamisel ning arendamisel on äärmiselt oluline ning mul on hea meel, et omavalitsused pingutavad selle nimel, et maksta pühendunud inimestele väärilist tasu,“ märkis Schlümmer. 

Noorsootöös osalemine on vajalik igale noorele, sest annab teadmisi ja oskusi, toetab loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aitab seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist.

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv