fbpx

Riin Luks: Millist infot noored päriselt vajavad?

Noorteinfo ei ole ainult plakatid seinal, mis reklaamivad järgmist sündmust. Tegelikult annab noortele pakutav info neile ümbritsevast elust teavet ja seda väga erinevates valdkondades. Võib öelda, et kõik, mille kohta noored huvi tunnevad või mille kohta küsivad, ongi neile suunatud info. Seetõttu peaksime märkama, mida noored teada tahavad, mis aitaks neil elu paremini korraldada ja hindama, kas see info on neile kättesaadav. 

Haridus- ja Noorteameti toel on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus välja töötamas töötubasid, kus noored saavad teadmisi eelkõige oskuslikuks infotarbimiseks. Noorsootöötajad ja õpetajad on kindlasti noortele küsimuste korral olemas, kuid oluline on teada, et mõnikord ei ole aega ootamiseks ja on vaja osata õiget infot iseseisvalt leida. Töötoad on küll üles ehitatud kindlal 13 erineval teemal – näiteks vaimne tervis, noorsootöövõimalused, füüsiline liikumine ja tervis, suhted ja turvalisus ja digi- ning meediapädevused, kuid läbivaks õpieesmärgiks on õige ja vale info eristamine ning teadlike otsuste tegemine tuginedes informeeritusele.

Töötubade sisu on kokku pandud noorte sisendi põhjal. Selle saamiseks koostati küsitlus, millele vastas 324 inimest. Enim andsid oma infovajadusest teada 14-aastased noored, üldiselt võrdselt oli vastanuid 13-18 aastaste seas. Esindatud olid aga iga vanusegrupi esindajad üle Eesti.

Küsitluste tulemusi analüüsides saab välja tuua, et kõige enam otsivad noored infot õppimise ja eriala valikuga seotud teemadel. Huvipakkuvamad teiste teemade ees on ka erinevad tegevusvõimalused, tööelu planeerimine, motiveerivad arvamusekujundajad. Palju otsitakse infot nii vaimse- kui füüsilise tervisega seotud teemadel nagu sama delikaatseteks ja raskesti leitavaks infoks peetava turvaliste suhete kohta. Vanuselistest erisustest saab esile tuua, et vanem vanusegrupp on võrreldes noorematega rohkem huvitatud rahast ja investeerimisest. Noorte jaoks  on olulised ka infootsingud noorsootöövõimaluste, ühiskonnas osalemise, digi- ja meediapädevus ja digimeedia tarbimise kohta. Täiendavalt andsid noored küsitluses teada, et nende teemaotsingute kitsamaks huviks on depressiooniga seonduv, soo ja seksuaalsusega seotud teemad, kuidas efektiivsemalt õppida või kuidas eristada tõestamata infot õigest, keskkonna hoidmisega seonduv jne.

Küsitluse anonüümsus andis võimaluse olla aus ja avatud. Vastustest selgus näiteks, et küberkiusamine on teema, mille kohta noored infot vajavad, ka pöörduvad koolikiusamisega kokku puutuvad noored nö interneti poole. Seksuaalsus ja turvalisus suhetes on teemad, millega tahetakse üksi hakkama saada ja selleks on vaja usaldusväärset infot. Seda pole võib-olla alati kerge leida, kui selleks puudub julgus või võimalus teise inimese poole pöörduda ja veebis leitavas on raske orienteeruda. Teadus on huvipakkuv teema, aga vale info levitamine ja selle eristamine on aina keerulisem, sest kõigil on võimalus kuulutada oma tõde. Ära märkimist väärivad väljendid nagu „emme ja issi lahus oleku mõistmine” või viimasena märgitud Google otsing „alaealise seksuaalne väärkohtlemine“, mis panevad paratamatult mõtlema, et kuskil on noor oma tunnetega üksi, aga anonüümsuse tõttu ei saa temaga kontakteeruda. Ja need on vaid paar näidet..

Nimelt paluti küsitluses välja tuua viimane Google kaudu otsitud märksõna. Saadud tulemusi analüüsides saame näiteks veel teada, et õpilased kasutavad kodutööde tegemisel ja õppimisel palju internetti, mistõttu on oluline põimida infootsimise oskuse arendamist ja kriitilise mõtlemisega seotud infotarbimist  ka formaalõppesse. Seda näitas meile üsna otse ka eriolukorras õppimine, mis läks täielikult mingiks ajaks üle veebi. Nii tekib aina kindlamalt harjumus samu teadmisi kasutada otsides teavet näiteks tervisega seotud teemadel või enda kohta informatsiooni jagamisel.

Noorteinfotöö planeerimisel võib olla abiks teadmine, et enim kasutatavaks info otsimise kanaliks on Google. Umbes sama palju kasutatakse ka sotsiaalmeedia võimalusi, näiteks Facebook ja Instagram, mida on eriti oluline märgata ning arvestada. Teksti kujul info jagamine noortele sobib, eriti veel visuaalse lisamaterjaliga, aga infot tarbitakse palju ka videokujul. Youtube on selleks endiselt üks populaarseimaid kanaleid. Veel rohkem aga peaksime arendama harjumust kasutada ametlikke kodulehti näiteks Teeviit.ee, peaasi.ee, ank.ee, hm.ee, tai.ee jne; sõltumatuid ja usaldusväärseid massimeedia kanaleid ning täiskasvanute ja ekspertide tuge.

Huvitav fakt on see, et juba küsitluse käigus mainis mõni vastanud noor, et sai näidete kaudu infot usaldusväärsetest kodulehekülgedest. Ometi tundub, et jagame ju infot efektiivselt. Seega peaksime veelgi teadlikumalt mõtlema, kuidas jõuda iga nooreni temale sobival viisil.

Küsitluse tulemuste toel väljatöötatavate töötubade materjalid annavad juhised, kuidas noort info otsimisel toetada ning pakuvad selleks ühe võimalusena temaatilised töötoad. Juhendaja toel õpitakse eristama õiget ja valet infot, õpitakse tundma usaldusväärse info tunnuseid ning arendatakse kriitilist meelt. Lisaks on oluline märksõna on turvaline infovahetus. Nagu juba öeldud, siis töötoa teemad valiti noorte arvamuse järgi ja tegevustega on kaetud võimalikult palju küsitluses välja toodud märksõnu. Noorsootöötajad ja õpetajad saavad vastavalt märkamistele ja noorte vajadustele töötuba läbi viia sobival ajal ja sobivas keskkonnas, arvestades ajakriitilisust ja valmidust materjalide sisu iseseisvalt edasi anda.

Lisainfo soovist või huvist töötube läbi viia palun anda teada riin.luks@ank.ee.

Noorteinfo töötubade tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Teksti suurus