fbpx

SA Õpilasmalev juht Ott Väli: Noorte tulevikutöö jaoks on kõige olulisem jõuda probleemikeskselt mõtlemiselt lahenduskesksele

Malevasuvi on täies hoos – üle Eesti on toimumas palju erinevaid malevaid, mille eesmärkideks on noorte konkurentsivõime tõstmine ja tööalaste oskuste arendamine. Ka sel suvel saavad paljud noored esimese lepingulise töökogemuse, õpivad tundma töösuhteid ja -keskkonda, omandavad karjääriplaneerimisega seotud teadmisi ning saavad osa põnevatest malevatele traditsioonilistest ühistegevustest. Sihtasutus Õpilasmalev tegeleb malevarühmade korraldamisega, peamisteks töövaldkondadeks noorte töökasvatus ning aktiivne ja arendav puhkus. SA Õpilasmalev juht on Ott Väli, kes valiti sellele vastutusrikkale ametikohale enam kui 5 aastat tagasi. Rääkisime Otiga tema tööst, malevate rollist ja tähtsusest ühiskonnas.

  • Olete SA Õpilasmalev juht. Kuidas jõudsite noortevaldkonda tööle?
    2004. aastal kutsus mind malevasse rühmajuhiks klassiõde, kes oli eelneval suvel seda tööd teinud. Tundus huvitav ja otsustasin proovida.
  • Milline näeb välja Sinu tavaline tööpäev?
    Enamasti möödub tööpäev malevastaabis laua taga administratiivtööd tehes. Hõlmab planeerimist, dokumentatsiooni haldamist, tugitööd väljas olevatele rühmadele ja hilisemat kogu suvel toimunu analüüsimist/uute sihtide seadmist. Siiski eeldab töö ka päris palju liikumist. Rühmad tuleb välja saata, vastu võtta ja ka suve jooksul korra külastada. Nii et paar tiiru Eestile on igal suvel garanteeritud.
  • Milline on õpilasmaleva roll ühiskonnas?
    Valmistada noori ette iseseisvaks eluks. Seda eelkõige läbi töökogemuse (paljud noored saavad malevas oma esimese töökogemuse), aga ka läbi rühma ühistegevuste.
  • Kuidas on malevad ajas muutunud?
    Formaat on justkui sama. Paljusid traditsioone (kokkutulek, ristimised, malevapulmad jpm) on üle võetud. Aga muidugi on neid vastavalt ajale natuke kohendatud/kaasajastatud. Nõukogude ajal malevas käinud on mulle rääkinud, et rühmajuhte/komandöre ei valmistatud sellisel moel oma tööks ette, ühistegevuste aeg ei olnud selliselt planeeritud ega ka mõtestatud/eesmärgistatud.Nõukogude ajal andsid malevlastele tööd riiklikud suurmajandid. Arvatavasti oli malevlaste kui tööjõuüksuse järele vajadus suurem, sest rohkemad töökäed aitasid kompenseerida põllumajanduse mehhaniseerituse puudujääke.

    Loomulikult enam sellist massi põllumajandus ei vaja ja seetõttu on ka töövaldkonnad muutunud mitmekesisemaks. Nii on malevate tööandjatena selgelt pildile tulnud turismi- ja teenindusettevõtted. Tööd varieeruvad seal heakorrast klienditeeninduseni. Sel aastal on lisandunud uue võimalusena malevlastele suvesündmuste korraldamisel abistamine.

  • Milliseid uuendusi malevad vajaksid?
    Minu hinnangul on malevate tänane seis selline, et paljuski nokitsetakse omaette ning kokkupuuteid ja ühise huvigrupina tegutsemist on kaunis vähe. Seega malevad ei kasuta ligilähedaseltki ära potentsiaali, et olla Eestis eestkõneleja noorte tööhõive küsimustes, mõjutada seadusandlust ja otsustajaid.
  • Milline on Sinu hinnangul noorte tulevikutöö ja millised oskused kujunevad nende elus kõige olulisemaks?
    Olulisim oskus praegu ja ka tulevikus on suutlikkus jõuda probleemikeskselt mõtlemiselt lahenduskesksele. Malevakorralduse kohta võib öelda, et standardsetes raamides tuleb pidevalt välja mõelda ebastandardseid lahendusi. Malevarühmad luuakse kohta, kus on tööandja ehk siis sageli maakohad, kus puudub rühmale vajalik taristu. Kõik vajaminev (majutus, toitlustus, pesemine, tööle ja tagasi sõitmine jpm) tuleb sageli kombineerida, vahel kohapeal ise teha. Väga suur on malevarühmades rühmajuhi roll, kes peavad neis kombineeritud oludes rühmaga kenasti toime tulema. Selge pluss seejuures on see, et keerukad olud tohutult liidavad rühmi ühtsemaks, õpetavad noori teineteisega rohkem arvestama ning iseseisvalt toime tulema.
  • Praegusel ajahetkel ei ole malevad noorsootöö seaduses kuidagi määratletud. Kas see oleks Sinu hinnangul vajalik?
    Oleneb, mida see seadus muudaks ja juurde annaks. Hetkel on justkui võimalik kõik ära teha ka vastava seaduseta. Aga kindlasti peaks ÕM seaduse vajalikkust asjaosalistega arutama ja analüüsima.
  • Kuidas sujub koostöö teiste malevakorraldajatega, lapsevanematega, tööandjatega jt-ga?
    Sihtasutusel Õpilasmalev on viimastel aastatel kõige suurem koostöö olnud Pärnumaa ja Tartu õpilasmalevaga. Tegelikult on koostegemisi, -töötamisi veel teistegagi, aga lihtsalt nende kahega on seda olnud tunduvalt rohkem. Hõlmab ühise laua taga istumist ja tuleviku üle arutamist, teineteiselt õppimist, ühisprojekte (nt ühisrühmad mõlema malevakorraldajaga) jne.Meie malevlastele annavad tööd u 40 eraettevõtet ning Tallinna linnaosad. Enamasti on koostöö pikemaaegsem. Nii et teame vastastikku, mida on meil pakkuda ja kuidas saame malevarühmad panna kasulikult toimetama nende majapidamistes.
  • Millest sa igapäeva eluks inspiratsiooni ammutad?
    Looduses liikumisest.
Teksti suurus