fbpx

Silver Pramann: Tuleviku perspektiiv aitab noorsootööd mõtestada

Suurem osa minu senisest töökarjäärist on olnud noorsootööga otsesemalt või kaudsemalt seotud. Olen osalenud noorsootöö algusaastate arengute juures, esmalt laagrite ja malevate arendamisel ja laagrijuhtide nõukogu töös osaledes, siis juba Tallinna linnas avatud noorsootöö loomise ja elluviimisega. Üheks oluliseks etapiks pean ka noorsootöö korralduse magistriõppekava loomise eestvedamist Tallinna Ülikoolis, mille viljasid võib juba ka noorsootöö põllul näha.

President Toomas Hendrik Ilvese klassikaks saanud tsitaat „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi,” on praegu rohkem omal kohal kui kunagi varem. Nii nagu noorsootöö algusaastatel, kui oli vaja luua ja ehitada süsteemid ja mõtestada noorsootöö sisu,  paistab mulle nüüd uuesti noorsootöös tagasi olles, et uus etapp on jällegi algamas ning nii on tarvis ka arenguhüpet. Seni päris hästi toiminud ja arenenud noorsootöö vajab muutuvas olukorras uut mõtestatust ning kohandamist uutele väljakutsetele. Kui olime juba enne koroonakriisi ühe jalaga digiajastus, siis nüüd on üleminek veelgi radikaalsemalt kiirenenud, mis ei sunni ainult uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma, vaid ka noorsootööd laiemalt mõtestama.

Oleme täna olukorras, kus lõppemas on mahukad eurotoetused, lisaks on probleemideks noorte arvu jätkuv vähenemine ning keeruline olukord majanduses. Samas on pidevas muutumises noorte huvid, soovid ja võimalused. Noorsootöö keskmesse on jõudmas nn alfa generatsioon (Gen Alpha), kes on sündinud varajastel 2010ndatel ning keda võib kutsuda ka võrgupõlvkonnaks. Maailma globaliseerumine, virtuaalne ulatus ning uue generatsiooni noored vajavad ka uut ja läbimõeldud lähenemist. Neid muutusi peamegi väga kiiresti, sisukalt ja mõtestatult nüüd ka noorsootöö arendamisse tooma. Samas on üles kasvanud professionaalsete noorsootöötajate põlvkond ja senisest enam ootaks ka noorsootöö arendamise juurde noori, kes mõistavad selle võimalusi noorte arengusse panustada.

Lõppemas on praegu veel kehtiv arengukava ja õige pea peaks hakkama rakenduma uus. Selle koostamise ajal arenes maailm veel stabiilselt, kuid olukord on väga kiiresti muutunud ja arengukava tegevusi ellu viima hakates oleme me nüüdseks üsnagi uues olukorras, mida ei saa ignoreerida ja mis on teisalt ka meile võimalus  suuremateks arendusteks. Praegu Riigikogus oleva noortevaldkonna arengukava 2021-2035 lõppemisel on täna sündivad noored 15-aastased. Millises maailmas, ühiskonnas, kogukonnas, perekonnas nad siis elavad? Millist toetust oleks neile vaja oma annete avastamiseks? Mida ja kuidas nad oma vabal aja teevad ja oma unistusi täidavad? Milliste oskustega ja kas üldse on siis veel noorsootöötajat vaja? Seda keegi veel ei tea, aga tulevikustsenaariumid hõlbustaks strateegilist planeerimist ja otsuste tegemist.

Tuleviku visiooni kaudu saame kujundada olevikku kui lähtume juba olevikus tuleviku perspektiividest. Tulevikust mõtlemine on paljuski ennustuslik, kuid selle kaudu saame maailma muuta ja otsida ühiskonnaelu probleemidele tulevikulahendusi pikemas perspektiivis. Tulevikku suunatud planeerimine on tugevalt seotud paljude valdkondadega ning olulisel kohal on tehnoloogia ja majanduse areng. Tänases noorsootöö arenduses saaksime tulevikku silmas pidades arendada välja pikema perspektiiviga teenuseid.

Minu jaoks on oluline innovatsioon, kuid see peab olema sisukas ning tooma kasu nii teenuse pakkujale kui tarbijale. Haridus- ja Noorteametil on oluline roll noorte- ja haridusvaldkonna arengutes ning tegevuste planeerimisel. Mõlema valdkonna tegevuse keskmes on noor, kelle õppimine, kas siis koolisüsteemis formaalses või mitteformaalsetes võimalustes, on meie inimeste heaolu ja Eesti arengu alus. Minu soov on, et noorsootöö oleks tõhus ja mõjus ning usun, et igal noorsootöötajal on tuleviku kujundamisel suur roll.

Silver Pramann

Harno noortevaldkonna kvaliteedi ja arenguseire osakonna juht

Teksti suurus