fbpx

Sinu digitaalse jalajälje põhjal saaks kirjutada 3 miljoni leheküljelise elulooraamatu

Iga aasta veebruari teisel teisipäeval tähistatakse ülemaailmset Turvalise Interneti päeva. Eestis veab päeva tähistamist eest Targalt Internetis kogukond, mille eesmärk on laste ja lastevanemate targem internetikasutus. Kuidas turvaliselt internetis käituda, millega ja kuidas peame arvestama, milline on netikett ning kui palju on meie kohta üldse netiavarustes infot?

Nende küsimuste valguses jagan ühte lihtsat lugu. Äsja leidsin inimtühjast ruumist ühe telefoni. Avasin telefoni, et leida mõni vihje omaniku kohta. Ja info hulk, mida ma turva parooli sisestamata nägin, oli päris suur. Ma nägin teavitustena, et telefoni omaniku autol lõpeb kohe parkimine, sh sain teada auto numbrimärgi, nägin, et talle oli just kantud ühe ettevõtte poolt palka, nägin, et ta sooritas just Stockmannis ostu ning et talle on Facebook`is mitu teadet. Kokku oli 37 teavitust, mida  oleksin saanud sirvida ilma igasugust identifitseerimist tegemata. Ja see on vaid killuke infost, mida telefon oma omaniku kohta teab. Pahatahtlikule inimesele oleks lisaks telefonile endale olnud see üsna hea andmete saak, sh  digitaalse identiteedi varguseks, inimese digitaalse identiteedi manipuleerimiseks jne.

Milliseid digitaalseid andmeid meie kohta on ning kuidas digitaalne jalajälg tekib? Siia alla kuuluvad kõik meie tegevused internetis, hoolimata sellest, kas teeme seda arvuti, mobiili, nutiTV, tahvelarvuti, veebikaamera vms abil. Sisse- ja väljalogimised, blogipostitused, säutsud, Skype’i vestlused, aga ka pangaülekanded, ostud kaupluses, Facebooki kirjavahetus, fotode ülesriputamine, veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me tegime. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg (Hõbemägi, 2013).

Geenius.ee portaal avaldas juba tunamullu oktoobri keskel artikli „Vaata täpselt järgi, mida kõike Google ja Facebook sinu kohta teavad“, kuhu oli koondanud seitse erinevat linki, mille kaudu saab kontrollida, millist infot internetiettevõtted meie kohta koguvad. Sealt saab vaadata asukoha ajalugu, ajalugu sinu internetikasutamise kohta, reklaamieelistusi, millised rakendused üldse sinu kohta andmeid näevad, mida Facebook sinu kohta teab jne. Muuhulgas pakub Google võimalust alla laadida enda kohta käivaid andmeid (loodetavasti ainult sulle). Katsetasin järgi ning Google`il oli 48 erinevat toodet, mis minu kohta andmeid kogusid ning andmemahu suuruseks oli 5,09 GB, mis on pea kolm miljonit Wordi lehekülge. Kui te kirjutaksite enda elulooraamatut, siis mitu lehekülge seal oleks?

Lisaks Geenius.ee portaalile on noorsootöötajale heaks abimeheks eespoolmainitud portaal Targalt Internetis. Sealne sisu on suuresti suunatud küll õpetajatele, kuid need on väga hästi ülekantavad ka noorsootöösse. Näiteks on seal õppematerjali, mille abil esmalt ennast teemaga rohkem kurssi viia, seejärel leidub sealt tunnikavasid alates lasteaia lõpuklassidest kuni põhikooli lõpuni, mille põhjal saab pidada edukaid vestluseid noortega turvalise interneti kasutamise teemal väga erinevates keskkondades, sh avatud noortekeskuses, noorteprojekti temaatilisel üritusel, huviringis või mujal.

Samuti oleme Eesti Noorsootöö Keskuses kokku koondanud hulga materjali noorsootöötajatele nutikaks lähenemiseks nii otse noortele suunatud tegevustes kui ka oma töö paremaks organiseerimiseks. Tööriistakarbis leiab näiteks üle saja töövahendi tööks noortega, vihjeid pildi- ja videomaterjali kasutamisel autoriõiguste kohta, sündmuste korraldamise digitaalseid abivahendeid jne.

Eesti Noorsootöö Keskus soovib kõigile noortevaldkonna tegijatele head turvalise interneti päeva ning kutsume üles noortekeskuseid, huvikoole ning teisi noorsootöö asutusi ja kolleege seisma turvalisema ja sõbralikuma veebimaailma eest!

Kati Nõlvak
ENTK peaekspert

Teksti suurus