fbpx

Spordilaagris õpetatakse distsipliini ja elatakse nutivaba elu

Raplamaal Valtu spordikeskuses toimetas 28. juunist 7. juulini noorte spordilaager, kus keskenduti võitluskunstide õppimisele. Lisaks teadmistele ja praktilistele oskustele võitluskunstidest saavad noored spordihuvilised ühiselt ka pallimänge proovida, ujumas käia ja näiteks discgolfi mängida. Laagrit korraldab Igor Gribovski, kes on tegutsenud juba 18 aastat. Igapäevaselt töötab Igor spordikoolis Bushinkan, kus toimuvad idamaiste võitluskunstide ju-jutsu, judo ja aikido treeningud.

Konkreetses laagrivahetuses osalesid kuni 19-aastased noored. Eesmärk oli õpetada noori iseseisvas elus hakkama saamiseks korraldades neile erinevaid silmaringi avardavaid tegevusi – loengud, õppused, võistlused, mängud, treeningud, vestlused ja palju muud. Loengutes käsitleti erinevaid teemasid, sh võitluskunstide filosoofilised alused ja ajalugu, anatoomia, esmaabi, toitumine, väärtused jms. Lisaks tehakse igapäevaselt erinevaid treeninguid – soojendusharjutused, lõdvestusharjutused, kaitsetehnikad ja liikumised, kukkumised, tõusmised, akrobaatika, tasakaalu harjutused, ju jutsu, judo, ju waza, vabad tehnikad, heited jms.

Igor – Sa oled pea 20 aastat laagreid läbi viinud. Mis selle ajaga muutunud on?

Muutunud on väga palju. Kogu aeg tuleb uusi ideid juurde. Paljud noored, kes on juba aastaid käinud, on nüüd ise juhendajad. Mina püüan võimalikult vähe sekkuda ja lasen neil noortega tegeleda. Ka noored on võrreldes varasemaga väga erinevad – mida aeg edasi, seda rohkem on probleeme liikuvusega. Noored loevad vähe raamatuid, neil on keskendumisraskused ja nõrk füüsis. Lisaks muutub aasta-aastalt nutitelefoni sõltuvus aina suuremaks probleemiks. Laagri korraldamise tingimused on muidugi paremaks läinud, söök on väga hea ja tänu toetustele saame laagreid aina huvitavamalt läbi viia.

Milline on ühe laagri ülesehitus?

Laager kestab 10 päeva. Kunagi tegime pikemalt, aga praktika on näidanud, et kümnepäevane laager on paras, sest peale seda hakkab koduigatsus tekkima. Samas pole ka lühemat laagrit mõtet teha, kuna tegemist on siiski võitluskunstidega, mis nõuab pühendumist, et midagi selgeks saaks. Laagrisse tulles annavad noored tavaliselt telefonid ära, need on minu laua peal. Loomulikult, kui keegi tahab helistada või vabal ajal telefoni kasutada, siis pole see keelatud, aga üldiselt ei saa nad kogu oma vaba aega telefonis veeta. Ja lapsed ei tahagi! Nad loevad raamatuid, mängivad, vaatavad filme ja nad unustavad telefonid ära. Need 10 laagripäeva on täis füüsilisi tegevusi, 3 korda päevas saab süüa ja päeva jooksul käime ka kõik koos poes, kus noored saavad ise omale soovi korral jäätist või muud taolist osta.

Kuidas näeb välja üks päev laagris?

Kell 8 on äratus. Sellele järgneb võimlemine, mis ilusa ilmaga toimub õues. Võimlemisele lisaks teeme igal hommikul joogat, et noored saaksid piisavalt ka venitusharjutusi. Siis on lastel pool tundi aega, et pesta ja koristada. Kell 9 on hommikusöök, millele järgneb vaba aeg ning esimene treening. Hommikune treening on väga aktiivne. Peale seda on lõuna ja siis toimub rivistus, et üheskoos poodi minna. Teine treening on õhtupoolikul ning sellele järgneb õhtusöök. Õhtul on noortel võimalik ujumas käia. Peale ujulas käiku on tavaliselt ühine filmivaatamine – noored võtavad tekid-padjad kaasa, tulevad võimlasse ja vaatame koos suurelt ekraanilt multifilme. Oma päeva lõpetamegi  rahulikult, kuid loomulikult pole filmivaatamine kohustuslik – kes ei soovi, võib samal ajal raamatuid lugeda ja mängida lauamänge.

Mida spordilaagris käik noorele annab? Mida võitluskunstide õppimine üldse inimesele ellu kaasa annab?

Lisaks füüsilisele vastupidavusele ja uutele oskustele õpetab see distsipliini. Noored, kes on treeningutele pühendunud, käivad regulaarselt kohal ja teevad kõiki tegevusi kaasa, saavad ka muudes eluvaldkondades hakkama. Meil on palju sportlasi, kes on lõpetanud kooli kuldmedaliga. Lapsevanemad on tänulikud ja arutlevad, et kui nad oleksid mõne teise spordiala valinud, siis mine tea, kuidas oleks läinud. Üldiselt  on nad väga rahul selle valikuga, sest nende laps on korralik, rahulik ja enesekindel. Võitluskunstid annavad elujõu ja hea tervise ning oskuse jääda kriitilistes olukordades rahulikuks.

Millised on need kitsaskohad, mis tulevad ette laagreid korraldades?

Vahel, kui uued noored tulevad laagrisse, ei oska nad alguses laagris olla – hilinevad tegevustesse ja istuvad telefonis. Nii võivad tekkida ka vaimsed probleemid ja see takistab hea laagri läbiviimist. Kui laagris on mingil põhjusel konfliktid, siis istume kokku ja räägime probleemid läbi ning leiame lahenduse. Vahel juhtub seda ka, et lapsevanemad on ülehoolitsevad – helistavad pidevalt ja tunnevad muret. See on mõneti arusaadav, aga tegelikult tuleb lasta lapsel olla natuke eemal ja nautida seda vabadust. Laagris on lapsed tihti tegelikult hoopis teistsugused, kui vanemad arvatagi oskavad. See on mugavustsoonist väljatulek, siin on nad üksi võõraste inimeste keskel ja peavad kohanema laagrieluga.

Mis emotsiooniga noored laagrist lahkuvad?

Väga ülevate emotsioonidega! Noored tahavad kohe tagasi tulla. Mõnel on alguses laagris ikka raske kohaneda, kõige hullem on neljas päev – siis on koduigatsus kõige suurem. Kui see üle elada, läheb aeg lennates ja viimase päeva lõpus ei taha enam keegi koju minna. Laagris on noorel vabadus – päev läbi saab tegevustes osaleda, mängida, ringi joosta, ujuda ning lapsevanemad ei keela ega noomi, kui selleks otsest vajadust ei ole. Noortele väga meeldib ja nad ootavad kohe peale laagri lõppu juba uut laagrit.

Spordilaagris osales 25 noort. Laagrivahetust toetas Eesti Noorsootöö Keskus läbi koondprojekti “Noorte tervistav ja arendav puhkus”, mille rahastamiseks eraldas Haridus- ja Teadusministeerium 1 400 000 eurot, et toetada noorte- ja projektlaagrite tegevusi.

Teksti suurus