Tartu Linnavalitsus käis Islandil õppevisiidil

Tartu Linnavalitsuse projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis (TULUKE)“ meeskond külastas kahepoolsete suhete arendamise fondi projekti raames 9.-15. augustil koos Tartu koolide juhtide ja Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna spetsialistidega Islandit, et saada teadmisi avatud õpperuumis toimuva õppe planeerimise ja läbiviimise kohta. Islandi partnerid korraldasid Eesti külalistele loenguid ja seminare, külastusi koolidesse (Framhaldsskólinn i Mosfellsbæ, Ingunnarskóli Reykjavik, Sjalandsskóli, Norðlingaskóli, Háaleitisskóli), erinevaid koolitusi Islandi ülikooli haridusteaduskonnas ja kohtumisi Islandi Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeeriumis ning Reykjaviki linnavalitsuses. Õppevisiidil saadud teadmised avatud õpikeskkonna füüsiliste aspektide kohta ning õpetaja rollist avatud õpikeskkonnas on abiks paremate otsuste langetamisel koolimajade kaasajastamisel ja kohaliku hariduspoliitika kujundamisel. Uurisime Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juristilt ja TULUKEse projektijuht Kairit Peekmanilt ning Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakalt Islandil nähtu ja kogetu kohta. Kes õppekülastusel osalesid? Kairit: Õppereisil osales 10 inimest erinevatest asutustest – koolidest, Tartu Linnavalitsusest ja Haridus- ja Teadusministeeriumist. Osalejad olid peamiselt juba TULUKEse projektiga seotud koolide inimesed, kuid lisaks oli kaasatud ka Tartu Variku Kooli, Tartu Raatuse Kooli ja Tartu Veeriku Kooli esindajad. Kahe esimese kooli hoonetele taotletakse renoveerimiseks toetust avanevatest Euroopa Liidu struktuurfondidest – soovisime, et osalejad näeksid erinevaid uudseid lahendusi. Tartu Veeriku Koolis proovib on planeeritud ümberehitused linna rahaga, kui see on võimalik. Õppevisiidi grupipilt. Õppevisiidi grupipilt. Nägite seitsme päeva jooksul erinevaid koole, asutusi ning külastasite erinevaid loenguid ja seminare. Millised on teie arvates peamised erinevused Eesti ja Islandi koolisüsteemis ja hariduspoliitikas üleüldiselt? Visiidil osalejad kooli külastamas. Visiidil osalejad kooli külastamas. Kairit: Islandi koolisüsteemi ja hariduspoliitika erinevuste kohta on raske midagi öelda. Eks neil ole olemas ka kõik klassid, mis meiligi. Nagu tavaliselt, ei lähe kokku see, kust algab esimene klass ja muutuvad koolide tegutsemise vormid. Meie käisime Reykjavikis ja selle ümbruses. Seal elab enamik Islandi rahvast, seega olid koolid suured ja võrreldavad meie omadega. Maapiirkondades on kindlasti eripärasid, sest Islandi maapiirkondades on teistsugused olud. Koolides kasutati väga palju team-teachingut. Isegi, kui tegemist ei olnud nö avatud õpperuumiga, kasutati team-teachingut. Avatud õpperuumis on vältimatu, et õpetajad peavad õppetööd koos planeerima, kuid seda tehti ka nendes koolides, kus olid tavapärased klassiruumid nagu meil. Hariduspoliitika puhul hakkas silma, et nendel on teatud teemad, millega nad läbivalt terves riigis koos tegutsevad. Ministeerium annab teemad ette ja koolid on hästi informeeritud ning töötavad kaasa. Katrin: Islandil on samuti pikk (nii nad ise nimetasid) suvevaheaeg. Neil on kombeks, et suvel õpilased töötavad. Palju vajatakse abikäsi turistide teenindamiseks, aga lisaks on ka mitmeid tegevusalasid, kus suveperioodil on lisatöökäsi vaja, ning õpilaste suvine töötamine on tavaks. Mulle jäi mulje, et seetõttu on pikk suvevaheaeg vajalik. Oli ka sarnasusi, näiteks see, et keskkoolid on riigikoolid ja põhiharidus on KOVide korraldada, nagu on Eestigi suund. Islandil kasutatakse väga olulisel määral kujundavat hindamist. Õpilastega regulaarsed vestlused õppimise ja heaolu üle, millesse kaastakse teatud aja tagant ka lapsevanemad. Õpilastel on oma õppeplaan, mis koostatakse koos õpetajate ja vanematega. Lõpueksameid paljudes koolides (põhikooli, gümnaasiumi lõpus) ei ole. Ülikooli saavad astuda kõik soovijad (gümnaasiumi läbinud), kuid seal õppimiseks on vajalikud ikkagi teatud oskused ja teadmised. Kel neid pole, ei saa ülikoolis õpinguid pikalt jätkata. Ministeeriumis ja koolides rõhutati, et koolis ei õpetata õppeaineid. Õppeained on vaid vahendid millegi muu õppimiseks. Õppeaineteadmised pole eesmärk. Nii õppimises kui õpetamises on suur osakaal koostööl ja rühmatööl. Õppepäev on jagatud  3-4 tööperioodiks. Kaks või rohkem õpetajat vastutab suurema grupi õpilaste eest. Õpetajad teevad tihedalt koostööd õppetöö planeerimisel, läbiviimisel, hindamisel. Põhikoolis on koostöö ühe vanuseastme  õpetajate vahel, gümnaasiumis ühe õppeaine (ainevaldkonna) õpetajate vahel. Kindlasti on meil Islandi kogemusest nii mõndagi õppida ja ka Eesti süsteemi integreerida. Millised olid kõige õpetlikumad teadmised ja kogemused, mille õppereisilt saite? Kairit: Me oleme nüüd juba tükk aega osa Euroopast ja tegelikult maailmast laiemalt. Täna on raske leida midagi sellist, mida ei ole kunagi varem kuulnud. Pigem on huvitav näha, kuidas erinevad kuuldud teooriad praktikas töötavad ja saada kinnitust, et need töötavad. Siis on ka ise julgem mingis suunas astuda ja teha muudatusi. Kohati oli muidugi meie ja sealne koolikultuur väga erinev ja kõik asjad ei ole siin otse rakendatavad, sest need on seal loomulikes oludes kujunenud. Samas oli kindlasti asju, mida saaksime ka siin arvestada, nagu näiteks:

  • õpilastega koos õpieesmärkide seadmine ja planeerimine;
  • õpilaste kaasamine õpetamisse (seal õpetati sageli erinevaid vanuseklasse koos ning vanemad said õpetada nooremaid selles, mida nad ise juba olid õppinud);
  • õpetajate parem koostöö õppe korraldamisel;
  • mõelda, kui avatud peaks olema avatud õpperuum (saime erinevaid näiteid selle kohta, et sõna “avatud õpperuum” võib tähendada erinevaid avatuse tasemeid);
  • hariduselu korraldamine selliselt, et kõik struktuuris osalejad teavad väärtusi ja prioriteete, mille suunas liikuda;
  • toetav juhtimine (see on minu nimetus, see ei ole ametlik termin). (Eestis on mõnikord harjutud, et õpetaja on klassi ees ja peab ise hakkama saama. Islandil peeti oluliseks õpetajate toetamist ja sisulist juhendamist kooli juhtkonna poolt.

Islandi Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeeriumi külastus. Islandi Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeeriumi külastus. Kuidas mõjus õppekülastus TULUKEse projekti tegevustele ja arengule? Milliseid uusi ja värskeid ideid Islandil kogetu andis? Kairit: Islandi ülikooli esindaja Anna Kristin Sigurdardottir oli meile programmi planeerinud ka aja reflekteerimiseks. Seega saime omavahel arutada erinevatel teemadel. Me kõik leidsime midagi, millest on meil õppida, nt koolidele pakkus huvi team-teaching on kindlasti midagi sellist. Isiklikult pean ka edaspidi oluliseks koolide kui õppivate organisatsioonide arendamist, sest õpetajate professionaalne areng on muude arenduste eeldusteks. Hetkel tundub üsna oluline, et kui me hakkame toetusi kulutama koolihoonetele, et siis me teaksime, kuidas ruumid saavad kõige paremini toetada kaasaegset õpikäsitust. Eestis on viimasel ajal palju räägitud muutunud õpikäsitusest või uuest õpikäsitusest. Ma nimetan seda siin lihtsalt kaasaegseks õpikäsituseks. Minu isiklik arvamus on, et ehk on see vahe selles, kas me õpetame õpilastele frontaalõppevormis faktiteadmisi või laseme neil õpitu ja tegeliku elu vahel seoseid luua, st õpetame oskama, seostama õpitut tegeliku elu väljakutsetega. Saime teada, et see avatud õpperuum, mida me Hansa koolis teeme, ei ole kindlasti täielikult avatud õpperuum. Pigem nimetasid nad seda klassiruumide klastriks. Hansa koolis katsetatavat ruumi on võimalik avada, kuid seal on võimalik kasutada ka lükandseinu ja eralduda. Islandil olid mõned koolid nii avatud, et ei olnud võimalik klassiti eralduda. Eks tekkisid ka küsimused, et kas täielik avatus ikka õigustab ennast. Pigem sain ma enda jaoks mõtte, et selline klastritepõhine ruumide paigutus on parem, sest see annab juurde võimalusi – vajadusel avada ja vajadusel sulguda. Ilmselt aga saame päris õige vastuse siis, kui me õpetajad on seda ruumi kasutama hakanud ja kuuleme nende kogemustest. Avatud kool Islandil. Avatud kool Islandil. Juba oktoobris 2015 külastavad kaks Islandi partneri spetsialisti Tartu Haridusfestivali ajal Eestist (planeeritud projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis (TULUKE) raames) ja võtavad osa erinevatest seminaridest, tutvustavad oma kogemusi seoses avatud õpikeskkonna ja erinevate õppimise ning õpetamise metoodikate kasutamisega. Seminarid on avatud kõikidele osalejatele. Lisaks külastavad Islandi spetsialistid Tartu Hansa Kooli loodud avatud õpikeskust ja nõustavad õpetajaid ning kohtuvad erinevate spetsialistidega, kes vastutavad Eesti hariduspoliitika arengu eest. Õppevisiit Islandile oli toetatud EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ kahepoolsete suhete arendamise fondist. Tartu Linnavalitsuse projektist saab täpsemalt lugeda siit.

Teksti suurus