Riigikogu võttis 12.04.2017 vastu noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel.

Riik hakkas huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama 2017.a. Huvihariduse ja huvitegevusse suunatav toetus riigieelarvest on 15 miljonit eurot aastas. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate 7.-19.aastaste unikaalsete noorte ja võimaluste arv, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Igal aastal esitatakse kava täitmise kohta tulemused. Tulemuste esitamise vorm avaldatakse 2018. aasta sügisel Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljel.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse toetusfondi määrusega ning summad kinnitatakse omavalitsustele valitsuse korraldusega. Esindusühingute toetamise täpsed tingimused on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega.

Täiendavalt toetab riik huviala valdkondade esindusühinguid, selleks et arendada huviala valdkondade kvaliteeti noorte huvihariduses ja huvitegevuses. Toetust saab iga huviala valdkond arendamiseks tervikuna ehk toetus võimaldab arendada huviala valdkonda sisuliselt, tuua ja arendada metoodikaid, korraldada koolitusi, arendada võrgustikutööd.  Huviala valdkondade kvaliteeditoetust antakse alates 2018. aastast.

Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust taotletakse vastavalt haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määruses nr 21 “Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord” toodud tingimustele ja korrale ning vastavalt 27. septembril 2017.a kinnitatud “Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise 2018. a toetuse taotluste hindamise kriteeriumite ja hindamisjuhise kehtestamine” käskkirjale.

Kvaliteeditoetuse eesmärk on toetada huviala valdkondade kvaliteedi arendamist ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamist. Toetust antakse järgmistes huviala valdkondades:

1. loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia
2. muusika
3. kunst
4. sport
5. tants
6. üldkultuur (toetatakse kuni kahte taotlust).

Toetuse taotlejaks saavad olla juriidilised isikud või mitu juriidilist isikut ühiselt, kes esindavad huvihariduse või huvitegevuse läbiviijaid  esindusühinguna, see tähendab et esindusühingu põhikirjas või määruses on tegevusvaldkondadena määratletud huviharidus või huvitegevus ning kelle liikmeteks on huvihariduse või huvitegevuse läbiviijaid esindavad juriidilised isikud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1.detsember.

Taotlused tuleb esitada läbi Eesti Noorsootöö Keskuse konkursiveebi.

2018.aasta kvaliteeditoetuse toel toimuvatel sündmuste kohta informatsiooni saab SIIT KALENDRIST.

2018. aastal saavad toetust:

• loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas Eesti Teadushuvihariduse Liit 100 000 eurot;
• muusika valdkonnas Eesti Muusikakoolide Liit 88 790 eurot;
• kunsti valdkonnas Eesti Kunstikoolide Liit 83 333 eurot;
• spordi valdkonnas Eesti Olümpiakomitee 100 000 eurot;
• tantsu valdkonnas MTÜ Eesti Tantsuhuvihariduse Liit 88 500 eurot;
• üldkultuuri valdkonnas MTÜ Huvikoolide Liit 51 887 eurot.

Toetuse taotluste hindamist korraldab ja toetuse kasutamise lepingud sõlmib Eesti Noorsootöö Keskus.

Vaata pikemat tulemuste artiklit Haridus- ja teadusministeeriumi lehelt.