Tegevussuuna nimetus: Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamise tegevussuund, 6.2.1. Kogukonnapraktika.

Tegevussuuna eesmärk: pakkuda noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas.

Tegevussuuna kestus: 29.06.2015 – 31.08.2020.

Ministri käskkiri 281 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“, väljavõte kogukonna arengut toetavate tegevuste tegevussuuna kirjeldusest:

Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (Vabaühenduste Liit) viib ellu tegevused, mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise.

Kogukonnapraktika on uuenduslik koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus õpilased lähevad vabaühendusse lühipraktikale, kus nad saavad praktilise töökogemuse ja arusaama, et oma tegevustega saabki kogukonda meie ümber kujundada. Koolidel aitab programm õppekava täita ning vabaühendused saavad kontakti kohalike noortega, kellega koos midagi ka päriselt ära teha.

Kuidas programm toimib?

Kogukonnapraktika idee on lihtne: õpilased löövad mõne nädala jooksul umbes 10-15 tunni jagu kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet. Nad osalevad vabaühenduse töös ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus. Noored saavad teada, milliseid ühiskonnaprobleeme vabaühendused lahendavad ning miks seda tehakse.

Vabaühenduses on juhendaja, kes aitab mõista, miks on konkreetse vabaühenduse töö kogukonna jaoks oluline. Samal ajal aitab (ühiskonnaõpetuse) õpetaja koolitunnis õpilastel kogetut analüüsida, sidudes selle teoreetiliste teadmistega.

MIDA ANNAB KOGUKONNAPRAKTIKA NOORTELE?

• teadvustavad end ühiskonnaliikmetena, kes saavad olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada
• õpivad ennast motiveerima, koostööd tegema, aega planeerima ja kaasama
• oskavad pärast praktikat kaaluda vabatahtlikku tegevust ja vabaühenduses töötamist
• saavad töökogemuse, mis aitab valida tulevast eriala ja annab parema positsiooni tööturul ja ülikooli astumisel

MIDA ANNAB KOGUKONNAPRAKTIKA KOOLILE?

• toob kooli kogemused elust enesest
• muudab õpetaja töö lihtsamaks, sest aitab saavutada gümnaasiumi õpitulemusi, näiteks julgeb kogukonnapraktika läbinud noor osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sh kodanikualgatustes
• arendab paljusid üldpädevusi, sh sotsiaalset ja kodanikupädevust, kultuuri- ja väärtuspädevust, enesemääratlus-, õpi- ja suhtluspädevust ning ettevõtlikkuspädevust

MIDA ANNAB KOGUKONNAPRAKTIKA VABAÜHENDUSELE?

• aitab kaasata kooli ja noori kogukonna tegevustesse
• noored toovad vabaühendustesse uusi mõtteid ja teadmisi ning aitavad praktika käigus ühtteist ka päriselt ära teha

Loe lisaks Kogukonnapraktika kodulehelt portaalis Hea Kodanik

Kogukonnapraktika tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

.