fbpx

Töötoad on aidanud enam kui 3000 noorel tutvuda erinevate ametitega

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) eestvedamisel loodud interaktiivne lahendus on tänaseks aidanud enam kui 3000 noorel tutvuda erinevate ametitega ja selle kaudu arendada kutseõpet.

 Juba kuu aja pärast algavad ülikoolides sisseastumiskatsed ja  suur osa Eesti noori langetab erialavaliku. Tulevase elukutse valimine on noorele tihti suur väljakutse, sest erinevaid ameteid on palju. Samuti on tööandjatel keeruline motiveerida noori tegema just neid töid, mida on tööturul hädasti vaja. Selleks, et tulevased töötegijad saaksid aimu ameti olemusest, on Eesti Noorsootöö Keskus loonud erinevate ametite tutvustamiseks interaktiivsed töötoad. Virtuaalreaalsuse kaudu tutvustatakse noorsootöö ja tervishoiu valdkondade ameteid ning mobiilses töökojas saab kätt proovile panna puidu- ja metallitööstuse ametites.

ENTK kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juhi Epp Reediku sõnul on eesmärgiks aidata noortel teha oma karjäärivõimaluste suhtes teadlikumaid otsuseid.

„Noortel on vaja tööelu tundmaõppimiseks saada praktiline ettekujutus erinevate kutsevaldkondade tööprotsessidest, töövõtetest ning tööandjate ootustest – üksnes teoreetilistest teadmistest jääb sageli väheks,“ sõnab Reedik. „Positiivne on, et ka Töötukassa karjäärinõustamisteenuste portfelli on lisandumas uuenduslikke lahendusi nagu virtuaalreaalsed töötoad. See aitab jõuda suurema hulga noorteni ja laiendada tutvustavate ametite valikut, nii et see on tööturu tegelike vajaduste ja tulevikutrendidega kooskõlas,“ lisab ta.

Interaktiivne noorsootöötaja töötuba  

Noorsootöötaja ametit tutvustavas töötoas saavad noored osa elulistest situatsioonidest, mis päriselt noorsootöös ette tulevad. Virtuaalsele kogemusele järgneb praktiline töötuba, kus on võimalik nähtu üle arutada. Võimalik on tutvuda kaheksa erineva noorsootöötaja ameti profiiliga, nende tööülesannete, töövõtete ja ning võtmeoskustega.

Eesti Noorsootöötajate Kogu projektijuhi Minna Kohjuse sõnul on töötuba populaarne. “Noorsootöötaja ameti juures paelub noori ilmselt omamoodi müstilisus selle ameti ümber. Kõik justkui teavad, kes on noorsootöötaja ja mida ta teeb. Samas on see tegelikult nii mitmetahuline ja asjavõõrale inimesele arusaamatu amet. Ilmselt paelub ka n-ö tõsidus ja olulisus, mis kaasneb noorsootöötaja rolliga,” selgitab Kohjus.

 Puidu- ja metallitööstuse mobiilne töötuba

Puidutööstuse ja metallitööstuse valdkonna tutvustamiseks on Eesti Noorsootöö Keskus aidanud välja töötada mobiilse töökoja, mis tuuritab mööda Eestit. Sinna on paigutatud väiksemas formaadis kaasaegne tööstustehnoloogia. Sisend töötoaks tuli valdkonna tegijatelt. Üheskoos leiti, et esmatähtis on tutvustada noortele just tänapäevast tehnoloogiat ning siduda see konkreetsete ametitega, näiteks tisleri, CNC-pingi operaatori ja metallitehnoloogi tööga.

Põnevaks teeb noortele töötoa aga see, et selle käigus saavad noored enda oskusi päriselt proovile panna, meisterdades seadmete abil mitmesuguseid väiksemaid esemeid (nt spinner, kell, mälupulk vms). Täiendavalt jagatakse karjääriinfot ning võimalusel kaasatakse ka tööandjaid nende ootustest rääkima. See kõik annab noorele tervikliku ja hea ülevaate ametite eripäradest ja valdkonnast laiemalt.

Töötube seni korraldanud Merkuuri projektijuht Lauri Soosaar märkis, et noored on mobiilsed töötoad väga hästi vastu võtnud. Põnevatest puidu- ja metalli töötubadest on tänaseks koguni välja kasvanud LTT-valdkonna huviringid ja tehnoloogiatundide korraldamine koolides, kus puuduvad vastava kvalifikatsiooniga õpetaja või puidu- ja metalliseadmetega varustatud õppeklassid. 

“Meie meeskonna eesmärk on inspireerida noori tehnoloogia valdkonna edulugudega, pakkuda käed-külge tegevusi ning lahendada meeskondlikult ja mänguliselt tehnilisi ülesandeid,” sõnab Soosaar.

 Meditsiinialased töötoad virtuaalreaalsuse kaudu

Selleks, et püüda noorte tähelepanu ja muuta ametitega tutvumine emotsionaalselt põnevaks, tutvustatakse tervishoiusektori ameteid hoopiski virtuaalreaalsuse kaudu. Sektoris on tööjõupuudus suur õdede ametis, aga puudu on ka näiteks bioanalüütikutest. Ametitega tutvumiseks saab töövarjuks olev noor virtuaalselt jälgida õdede ja bioanalüütikute tegevusi nende igapäevatöö käigus. Seejärel saavad noored osaleda praktilises töötoas, kus on võimalik mõningaid tegevusi ka omal käel järele proovida ja rääkida edasistest karjäärivõimalustest.

Meditsiiniteemalisi virtuaalseid töötube korraldanud Civitta vanemkonsultant Triin Loik ütleb, et virtuaalreaalsus aitab tõhusalt noorte tähelepanu võita ja ameti vastu huvi äratada. “Avalikus kohas VR-seadmete nägemine tõmbab noorte tähelepanu ja kutsub töötoast osa võtma. Kui virtuaalreaalsusele järgneb veel põnev praktika, moodustub tervik, mis köidab paljusid,” räägib Loik.

Loik lisab, et head tagasisidet on projekt saanud ka õpetajatelt, kes peavad seda väga heaks kaasaegseks võimaluseks, mille kaudu noortele ameteid tutvustada. “Virtuaalreaalsuse kasutamine töötubade läbiviimisel andis noortele näiteks võimaluse “sõita” kiirabiautos ja näha haigla laboreid lähemalt ja seda kõike ilma klassiruumist või noortekeskusest lahkumata,” kirjeldab ta uudse õppevahendi eeliseid.

Tänavu korraldab meditsiinialaseid töötube Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

 Kuidas töötubadest osa saada?

Üle Eesti noortele pakutavad töötoad toimuvad nii messidel, infopäevadel, noortekeskustes, koolides, laagrites kui ka malevates – seal, kus viibivad noored. Samuti on võimalik asutustel töötoad enda juurde kutsuda, pöördudes töötubade korraldajate poole. 2018. aasta lõpuks sai puidu ja metalli töötubadest osa kokku 2010 noort. Tervishoiusektori töötubadest oli samaks ajaks osa saanud 1070 noort ja noorsootöötaja ameti töötubadest 149 noort. Kokku on töötubadesse üle Eesti kaasatud 3271 noort.

OÜ Merkuur jätkab mobiilsete töötubade korraldamist sotsiaalse ettevõttena.

Virtuaalseid töötube rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmist „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Teksti suurus