fbpx

Tsirkuselaagri korraldaja Terje Bernadt: „Meil on justkui perekond – see pole eesmärk, aga tsirkuses on ikka nii.“

Võru vallas Sõmerpalus toimus tsirkusestuudio Folie noortelaager. Omanäoline laager hõlmas endas akrobaatika- ja tsirkuseõpitubasid, loomingulisi mänge ning sporditegevusi sise- ja välistingimustes. Kaheksa päeva kestev laager on ette nähtud noortele vanuses 9-16, selle käigus arendatakse nende tolerantsust, koostöövõimet, väljendusoskust, austust jpm. 95% laagris osalevatest lastest jätkavad sügisel tsirkusekoolis treeningutega. Nii laagri- kui ka tsirkuseteemalistele küsimustele üldisemalt vastas tsirkusekooli looja, kunstiline juht ja direktor Terje Bernadt.

Kui palju 51st lapsest on laagris esimest korda?

Neid on väga vähe, 5 inimest umbes. Selle konkreetse laagri puhul me töötame, jah, peamiselt lastega, keda me juba natuke teame ja seetõttu oskame ka neile parimat pakkuda, nende vajadustega arvestada. Õpilasi on palju ja peame jälgima kõiki ning tegelema igaühega personaalselt.

Võtame laagrisse lapsi alates 9. eluaastast. Lapsed on hästi erinevad, meil on mõnikord vanema soovitusel ka pisut nooremaid osalenud. Kogemus on, et kui lapsel koduigatsus peale tuleb, siis see lõppeb ikka sellega, et vanem peab järele tulema. Kõigil on siis kahju. Noorematele lastele me korraldame linnalaagreid, kus laps saab ennast täiesti turvaliselt tunda.

Kui popp on tsirkuselaager noorte seas olnud?

Viimasel ajal on tsirkust rohkem, laagreid toimub mitmes kohas ja erinevaid, aga meie teeme ikka oma asja edasi. Formaadid on natukene erinevad. Tsirkuse populaarsus on tõusnud, sellest tulenevalt võiks ka osalus suurem olla.

Mis toob noored tsirkuse juurde?

Kui seda vaid teaks – tahab ja tuleb. Selliseid näiteid, et vanemad on tegelenud, peaaegu pole, kuigi esimene trenni tulek on tihti ka vanemate huvis kinni. Vanemad otsivad väljundit, mis sobiks nende vaadetega – oleks kas üdini sportlik, loominguline või annaks endaga hakkama saamise tausta. Tihti oleme kuulnud vanematelt, et neile meeldib lapse trennivalik eelkõige just hea seltskonna pärast. Kindlasti on hästi oluline, kellega ja kus laps üles kasvab. Tsirkuses veedab ta nädalas vähemalt 4-5 tundi. Meie juurde tuuakse mõnikord lapsed, kelle kohta väikese liialdusega öeldakse, et nad on hüperaktiivsed, sest nad ronivad igal pool ja ei püsi paigal. Samas on ka neid, kes on väga vaiksed. Laager võib absoluutselt igaühele sobida. Tsirkusekooli edasi ei lähe mitte andekaimad, vaid need, kes tahavad kõige rohkem – nendest saavadki artistid. Artistiks võib kasvada ükskõik kes, näiteks väga vaikse loomuga inimene, kes ei ole painduv. Tsirkuses on igaühele võimalus.

Kaasamine on meie koolis hästi oluline. Üksteise hoidmine on tsirkuses hea toimetuleku võti ja see omakorda põhjendab, miks tsirkusetrenn on mitte ainult koht, kus oma võimeid proovile panna, vaid mõne lapse jaoks ka lihtsalt vastupandamatult vahva. Siin puudub individuaalne võistluslikkus. Võistluslikkuses pole midagi halba, aga tsirkuses loeb see, kuidas partneri eest hoolt kanda. See kasvatab natukene teistsuguseid inimesi. Erinevad spordialad kasvatavad erinevaid inimesi, sest arendatakse erinevaid oskusi ja iseloomuomadusi.

Amet muudab ka inimest. Meil on justkui perekond – see pole eesmärk, aga tsirkuses on ikka nii. Alati öeldakse, et tsirkuseinimesed on nii toredad, ühtehoidvad ja hoolivad. Ilmselt meeldib see  ka lastevanematele. Igaühega tegeletakse personaalselt. Treeneril pole vaid 12 last nimede ja nägudega, vaid indiviidid, keda on vaja ükshaaval õpetada vastavalt nende eripärale.

Mida noored siin laagris õpivad?

Meil on tohutu tunniplaan, kus on kõike tsirkusest. Žongleerimine, õhuakrobaatika hommikust õhtuni, akrobaatika, paarisakrobaatika, tasakaalualad, köieltants, monorattasõit, rullik, palli peal kõndimine jne.

Kuidas iseloomustate laagri noori?

Üldiselt on lapsed üksteise suhtes hoolivad ja kokkuhoidvad. See on teadliku pedagoogilise töö tulemus. Meil on õnn töötada entusiastlike lastega. On üksikuid, kes pole nii entusiastlikud, aga üldiselt on laager populaarne. On oluline, et teed seda, mis sulle korda läheb – ärkad üles, silm särab ja trenni minek! Kindlasti on tegemist lastega, kellele meeldib liikuda, kasutada oma keha, keda köidab pingutamine.

Kes on juhendajad ja kui palju neid on?

Laagris on kokku 6 juhendajat ehk täiskasvanut. See arv on mõnikord muutumises – kes läheb ära ja kes tuleb asemele. Päris raske on leida treenereid, töötajaid ja juhendajaid. Me otsime toredaid inimesi, kes armastaksid tööd tsirkuse õhustikus ja kellele meeldiksid päriselt lapsed. Otsime ka oma eriala spetsialiste. Mõned lapsed, kes tegelevad ka teiste spordialadega, on öelnud: “Siin on kõik nii tore, keegi ei karju.” Kord on pigem küll karm, aga fookus on alati lastel.

Kui kaua olete laagreid korraldanud?

Me oleme laagreid teinud aastast 2001 ning sel sügisel algab tsirkusekoolis 20. hooaeg. Alguses tegime koos iluvõimlejatega, päris ise oleme korraldanud 16 aastat. Oleme käinud päris palju ka välismaal laagrites ja seal kogemusi omandanud.

Kuidas on laager oma tegevusaastate jooksul muutunud?

Kontseptsioon on omajagu muutunud. Samuti meie kool, maailm, lapsed ja mina ise. Kõik on väga palju muutunud. Usun, et laager muutunud väga palju lapsekesksemaks. Oleme saavutanud päris hea tasakaalu n.ö. „start-hasart-meisterlikkuse” ja „veedame-sõpradega-koos-lahedalt-aega” vahel.

Tsirkuses ikka juhtub õnnetusi – kui tihti juhtub?

Just juhtus ja võib alati juhtuda. Erakorralisse ikka minnakse, aga enamasti sellepärast, et arst ütleks, et kõik on hästi, kuna meie ei saa sellist otsust ise vastu võtta. Meie treenerid omavad akrobaatikatreeneri kutsekategooriat, mille saamiseks tehakse läbi ka esmaabikursused. Esmaabialasest teadlikkusest on inimestega töös hästi palju abi.

Kuidas on laste turvalisus tagatud?

Laagris on abiks see, kui algusest peale on kõigile teada ühised reeglid ja see, kuhu minnakse ja mida ning kuidas tehakse. Tsirkuses tagame turvalisuse sellega, et tegevused on jõukohased. Oluline on võimekuse treenimine ja süstemaatilisus. Näiteks õhuakrobaatika on väga raske ja peab füüsilist jõudu olema. Tuleb jaksata ennast üleval hoida, ronida, jalgu üles viia. Kõige olulisem turvalisuse põhimõte on õigesti treenimine. Kõike seda saadab loomulikult ka süsteemide turvalisus, õhuakrobaatika riputuspunktide vastavus nõuetele, nõue kasutada maandumismatte ja muud sellised reeglid.

Millised traditsioonid on laagris?

Traditsiooniliselt toimub iga laagri lõpus toimub etendus. See on väga hea väljund ja suurematele lastele ka motivatsioon. Vaatajateks on vanemad, pered ja kohalik kogukond.

Korraldame ka üritusi, mida lapsed ootavad. Üks on öömäng ehk ööhäire, mis peab kindlasti eriti õudne olema. Seda oodatakse väga. Tihti on öömäng tuleshowga seotud, sest meie treenerid on selles osas väga pädevad. Meil on olnud ka tsirkuseolümpiaid, loominguline mäng (a la näidend), tegevused, mida saab ise välja mõelda ja esitada. Lastele meeldib ise loomine väga ning laagri keskkonnas on turvaline oma esimesi loomingulisi katsetusi teha.

Kui ilm lubab, käime 3 korda päevas ujumas. Sportlik ja tervislik elustiil on väga tähtis. Meil on traditsiooniks, et mobiiltelefonid antakse ära ja helistada saab vaid õhtul. Samas just tuli uus idee, et võibolla neid ei peagi ära võtma, sest õpilastega väljasõitudel käies pole nad kunagi telefonides. Neil on nii, et kui on puhkus, siis nad hakkavad tsirkust tegema, mitte ei istu telefonides. Aga kui see nutiseadme maania hakkas kasvama, siis sai selline reegel kehtestatud eesmärgiga, et lapsed ikka suhtleksid omavahel live-is.

Traditsiooniks on saanud tervislik toit – me ei osta poest suhkrujooke ega kartulikrõpse. Jäätist ikka võib natuke süüa, sest siin kõvasti trenni tehes tuleb end ju premeerida. Hommikujooga on traditsiooniks saanud. Hommikuti saab joosta, ujuda, žongleerida või joogat teha.

Millised noored käivad tsirkusekoolis. Kas neil on veel mingid huvi- ja  spordiringid või keskenduvad naid ainult tsirkusele?

See on hästi erinev, väiksemad lapsed ikka proovivad erinevaid spordialasid. Suurematel on aga nii palju erimevaid alasid treeningplaani integreeritud, et muuks enam aega ei jää. Tsirkus on neile kõik hobid ühes – tants, näitlemine, trummimäng, akrobaatikad, monoratas, köieltants (tasakaalualad(, žongleerimine (osavusalad) jne. Tegemist on väga mitmekülgse alaga. Suuremad käivad 7-8 korda nädalas trennis. Sellepärast nad väga muud teha ei jõuagi. Siiski peab alati tore olema –  oluline on, et ala ei saaks üksluiseks, igavaks ja vastikuks. Kõigil võiks alati paista päike ja hea olla. Suuremad tahavad väga esineda. Nendega käime esinemas ka välismaal, oktoobris läheme näiteks Prantsusmaale CircA festivalile.

Millist tuge peaks pakkuma riik ja kohalik omavalitsus laagrite arendamisel?

Leian, et rahaline küsimus on probleem, sest laager on meeletult kallis. Minu arvates ei tohi kohalikus koolis või vallas kehtestada selliseid rendihindasid, mis tõstavad laagri maksumuse lakke. On kurb, et meie oma Eesti lapsed ei saa kalli hinna pärast osaleda laagris, mis toimub mõnes meie oma Eesti koolimajas. Suvelaagrid ja üldse huvitegevus peavad olema kättesaadavad kõigile Eesti lastele. Toetust saame ja sellest on pisut abi, aga hinda see oluliselt ei langeta. Enamus kulutustest jääb lapsevanemate õlgadele. Kuigi laagri hind on kallis, tuleb korraldaja hädavaevu ots-otsaga kokku. Kokkuhoid saab sellisel juhul tulla vaid personali arvelt, mis ei ole küll kuidagi õige, kui me mõtleme oma laste turvalisuse peale ja sellele, et laagris oleks kõigil tore ja hea olla.

Teksti suurus