Reelika Pirk ja Martin Aidnik, Eesti Noorsootöö Keskus

Rahvusvahelise laste heaolu uuringu „Children’s Worlds“ tulemustest selgub, et Eesti noorte puhul ei käi õpiedukus ja koolimeeldivus teineteisega käsikäes. Olukorra parandamiseks saab noorsootöö kaudu suurendada õpilaste turvatunnet, kaasata neid otsustusprotsessidesse ja võimaldada neil osaleda kooli juhtimises.
Uuringus viitavad autorid noortega töötamise ja noortega arvestamise olulisusele, mis tähendab, et lapsi või noori ei tohiks vaadata kui objekte ühiskonnas, kelle jaoks tehakse, vaid kui subjekte, kellega koos tehakse. Last tuleks sellest lähtuvalt näha aktiivse sotsiaalse tegutsejana, mitte vaid tulevase täiskasvanuna. Selline mõttekäik ühildub ka noorsootöö põhimõtetega – toimida koos noortega ja noorte jaoks.
Uuringu põhjal saab järeldada, et noorsootöö on Eestis hästi kanda kinnitanud ja noortele meeldib osaleda tegevustes, mis jäävad koolikohustusest väljapoole. Koguni 83 protsenti vastanutest osaleb 1-2 korda nädalas koolivälistes tegevustes. Seejuures toodi aga välja, et kooliväline tegevus ja kodutööd (90% osalenutest teeb koolitöid igapäevaselt) jätavad noorele vähe n-ö oma aega, seda näiteks sõpradega koosolemiseks või lihtsalt lugemiseks.
Oma üldise heaolu hindamisel on Eesti lapsed riikide võrdluses keskmisel positsioonil ning peamised õnnelikkust mõjutavad aspektid on perekond ja kool. Tulemustest selgus aga, et koolist saadav heaolutunne väheneb lapse vanuse kasvades ehk kool kui heaolu allikas nooremas vanuses kaotab oma võimekust heaolu luua laste vanuse kasvades.
Uuringu järgi on üheks oluliseks mõjuteguriks siinkohal turvatunne, aga ka kooli atmosfäär kui suhted õpetaja ja õpilaste ning klassikaaslaste vahel. Eesti ühiskonna ees seisev väljakutse ning kitsamalt noorsootöö väljakutse on seega aidata oma tegevustega kaasa Eesti laste kooliturvatunde loomisele. Noorsootöö saab toetada mitmekesiste arenguvõimalustega keskkonna loomist ning lastest ja noortest hooliva ühiskonna edendamist. 
Samuti tundsid uuringus küsitletud õpilased, et neid ei kuulata ja nende arvamusega koolis ei arvestata (iga neljas laps oli selles osas õpetaja suhtes kriitiline). „Children’s Worlds“ autorite hinnangul on just laste kaasamine oluline tegur nende heaolu suurendamiseks. Seega on õpilasesinduste tõhusam töö kooli juhtimise mitmekülgsemaks muutmiseks ja isegi kooli kui institutsiooni laiem demokratiseerimine noorsootöö jaoks aktuaalne väljakutse.
Uuringust järeldub, et turvaline ja arenguvõimalustega kasvukeskkond noortele aitab tagada tugeva ühiskonna ka tulevikus: „Samuti nagu vaesust, paljundavad lapsed ka ühiskondlikku rikkust, kui nad elavad turvalises ning hoolivas keskkonnas, kus on tagatud nende arenguvõimalus. Lapsed loovad täiskasvanute ühiskonda juba praegu: kui nende elu on hea, on ühiskond tõenäoliselt ka tulevikus tugev ja sidus,“ kommenteerisid Dagmar Kutsar, Kadri Soo ja Kadri Raid Eesti Statistika Kvartalikirjas.
Artikkel on koostatud Eesti Statistika Kvartalikirjas ilmunud „Children’s Worlds“ uuringut tutvustustava artikli „Rahvusvaheline laste heaolu uuring – võimalus arendada lastekeskset statistikat“ ja „Children’s Worlds“ uuringuraporti Eestit käsitleva peatüki põhjal. 

Rahvusvahelise laste heaolu uuringu „Children’s Worlds“ tulemustest selgub, et Eesti noorte puhul ei käi õpiedukus ja koolimeeldivus teineteisega käsikäes. Olukorra parandamiseks saab noorsootöö kaudu suurendada õpilaste turvatunnet, kaasata neid otsustusprotsessidesse ja võimaldada neil osaleda kooli juhtimises.

Uuringus viitavad autorid noortega töötamise ja noortega arvestamise olulisusele, mis tähendab, et lapsi või noori ei tohiks vaadata kui objekte ühiskonnas, kelle jaoks tehakse, vaid kui subjekte, kellega koos tehakse. Last tuleks sellest lähtuvalt näha aktiivse sotsiaalse tegutsejana, mitte vaid tulevase täiskasvanuna. Selline mõttekäik ühildub ka noorsootöö põhimõtetega – toimida koos noortega ja noorte jaoks.

Uuringu põhjal saab järeldada, et noorsootöö on Eestis hästi kanda kinnitanud ja noortele meeldib osaleda tegevustes, mis jäävad koolikohustusest väljapoole. Koguni 83 protsenti vastanutest osaleb 1-2 korda nädalas koolivälistes tegevustes. Seejuures toodi aga välja, et kooliväline tegevus ja kodutööd (90% osalenutest teeb koolitöid igapäevaselt) jätavad noorele vähe n-ö oma aega, seda näiteks sõpradega koosolemiseks või lihtsalt lugemiseks.

Oma üldise heaolu hindamisel on Eesti lapsed riikide võrdluses keskmisel positsioonil ning peamised õnnelikkust mõjutavad aspektid on perekond ja kool. Tulemustest selgus aga, et koolist saadav heaolutunne väheneb lapse vanuse kasvades ehk kool kui heaolu allikas nooremas vanuses kaotab oma võimekust heaolu luua laste vanuse kasvades.

Uuringu järgi on üheks oluliseks mõjuteguriks siinkohal turvatunne, aga ka kooli atmosfäär kui suhted õpetaja ja õpilaste ning klassikaaslaste vahel. Eesti ühiskonna ees seisev väljakutse ning kitsamalt noorsootöö väljakutse on seega aidata oma tegevustega kaasa Eesti laste kooliturvatunde loomisele. Noorsootöö saab toetada mitmekesiste arenguvõimalustega keskkonna loomist ning lastest ja noortest hooliva ühiskonna edendamist. 

Samuti tundsid uuringus küsitletud õpilased, et neid ei kuulata ja nende arvamusega koolis ei arvestata (iga neljas laps oli selles osas õpetaja suhtes kriitiline). „Children’s Worlds“ autorite hinnangul on just laste kaasamine oluline tegur nende heaolu suurendamiseks. Seega on õpilasesinduste tõhusam töö kooli juhtimise mitmekülgsemaks muutmiseks ja isegi kooli kui institutsiooni laiem demokratiseerimine noorsootöö jaoks aktuaalne väljakutse.

Uuringust järeldub, et turvaline ja arenguvõimalustega kasvukeskkond noortele aitab tagada tugeva ühiskonna ka tulevikus: „Samuti nagu vaesust, paljundavad lapsed ka ühiskondlikku rikkust, kui nad elavad turvalises ning hoolivas keskkonnas, kus on tagatud nende arenguvõimalus. Lapsed loovad täiskasvanute ühiskonda juba praegu: kui nende elu on hea, on ühiskond tõenäoliselt ka tulevikus tugev ja sidus,“ kommenteerisid Dagmar Kutsar, Kadri Soo ja Kadri Raid Eesti Statistika Kvartalikirjas.

Artikkel on koostatud Eesti Statistika Kvartalikirjas ilmunud „Children’s Worlds“ uuringut tutvustustava artikli „Rahvusvaheline laste heaolu uuring – võimalus arendada lastekeskset statistikat“ ja „Children’s Worlds“ uuringuraporti Eestit käsitleva peatüki põhjal. 

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv