fbpx

Vastne ERYICA juhatuse liige Kadri Koort: „Järgmised kolm aastat on täis isiklikku arengut ja õppimist, põnevaid kohtumisi ja arutelusid“

Kadri Koort töötab 2017. aastast Eesti Noorsootöö Keskuses kaasatuse ja konkurentsivõime üksuses, kus tema südameasjaks on noorteinfo teemad. Tema professionaalne tegevus on imetlusväärne – varasemalt on ta töötanud Jüri Gümnaasiumis huvijuhina, samuti omab ta magistrikraadi hariduse juhtimises. Kadri on ka värske Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuuri (ERYICA) juhatuse liige. Loe intervjuud võimeka ja alati särasilmse Kadriga.

Palju õnne! Sind valiti Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuuri (ERYICA) juhatusse. Milliseks kujunevad Sinu järgmised kolm aastat juhatuse liikmena?

Juhatusse kuulub kaheksa liiget, nende roll on eest vedada võrgustikutegevusi, nõustada liikmeid ning kujundada ja toetada Euroopa noortepoliitika arengut.

30. assambleel valitud juhatus jätkab käimasolevaid protsesse, kuid kindlasti lisandub ka uusi tegevusi, projekte ja ülesandeid. Kindlasti läheme edasi näiteks ERYICA noorteinfo koolitussüsteemi arendamise ja tugevdamisega, Euroopa noorteinfo kvaliteedimärgise väljatöötamisega, aga ka Euroopa noorteinfopäeva tähistamise ja noorteinfo harta põhimõtetest teadlikkuse tõstmisega. Järgmised kolm aastat on täis isiklikku arengut ja õppimist, põnevaid kohtumisi ja arutelusid. Kolme aasta sisse jääb ka kolm assambleed, mille korraldamisele ka mina oma panuse saan anda.

Tänavu oli Eestil au olla Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuuri (ERYICA) 30. peaassamblee võõrustaja riik. Mida see kogemus Eestile andis?

Igal aastal on kõikidel liikmetel võimalus kandideerida assamblee korraldajaks, sel aastal valis peakontor korraldajaks Eesti Noorsootöö Keskuse ja meil oli suur au võõrustada ligi 70 külalist. Assamblee korraldaja hoolitseb külaliste majutuse, toitlustuse, seminariruumide eest ning aitab koostada assamblee programmi.

Rahvusvahelise sündmuse korraldamine on võimalus saada väärtuslik kogemus, tutvustada kodumaad ja noortevaldkonna parimaid praktikaid. Suureks rõõmuks ja väärtuseks oli võimalus tutvustada välispartneritele kaheksat Eesti noortevaldkonnaga seotud arengut ja tegevust. Näiteks toimus õppevisiit ülikooli, kus tutvustati ja anti ülevaade noorsootöö õppekava, noorsootöötajate koolitusprogrammist ja noorteseirest. Tehisintellekti huviline noor Mariel Aim andis põhjaliku ülevaate tehisintellekti, suurandmete ja noorteinfo seosest.

Eesti Noorsootöö Keskusele oli see auväärne kogemus ka meie juubeliaastal ning ERYICA liikmelisuse 15. aastal.

Tegeled igapäevaselt noorteinfo teema arendamisega. Milles seisnevad suurimad väljakutsed täna?

Noorteinfoga seotud tegevuste suurim väljakutse, aga ka võimalus on käia kaasas noorte seas ning ühiskonnas levivate trendidega, sh infotarbimise suundumustega. See toob fookusesse järjepideva noortele suunatud infokanalite arendamise, nii noortepäraste kui ka innovaatiliste meetodite ja lahenduste katsetamise ning kasutuselevõtu. Samuti on fookuses noortega töötavate spetsialistide arengu toetamine näiteks formaalõppe, koolitustegevuse, konverentside ja seminaride kaudu. Olulise osana aitab väljakutsetega toime tulla aktiivne ja tugev üleeuroopaline noorteinfo arendajate võrgustik ja noortepoliitika.

Milline on Sinu ideaalpilt noorteinfost Euroopas ja Eestis?

Noorele peab olema igal ajal olenemata piirkondlikust, majanduslikust, keelelisest, rassilisest, usulisest või muust tulenevast ligipääs arusaadavale, eetilisele, kvaliteetsele ja usaldusväärsele infole. Info peab toetama noore arengut ja aktiivsust, aitama noorel langetada oma elu puudutavaid valikuid ja otsuseid suurendades tema iseseisvust ja teadlikkust.

Kuidas sattusid arendama noorsootöö temaatikaid?

Olen olnud aktiivselt noortevaldkonnaga seotud alates 2008. aastast. Minu esimene töökoht oli lühiajaliselt kohalikus noortekeskuses kui ma õppisin alles 11. klassis. Peale gümnaasiumi asusin õppima noorsootöö erialal ning selle lõpetamise järgselt töötasin Jüri Gümnaasiumis huvijuhina ehk kooli noorsootöötajana. See töö andis mulle tõuke suurepäraseks arenguks ja eneseteostuseks kooli keskkonnas. Hariduse juhtimise magistriõpingutes keskendusin varjatud õppekavale kooli keskkonnas, nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes, mis avas minu jaoks põneva tee väärtuste ja organisatsioonikultuuri teemadel. Eesti Noorsootöö Keskuse tiimiga liitusin 2017.a sügisel ning sellest ajast olen tegelenud aktiivselt noorteinfo arendamisega riiklikul tasandil, olen algatanud noorteinfo arendusgrupi tegevuse, uuendanud noorsootöö nädala formaati, toetanud veebipõhise noorteinfo arengut ja mitmeid teisi tegevusi.

Kui sa peaksid kolme lausega seletama suvalisele inimesele tänavalt, mis on noorteinfo, siis kuidas Sa seda teeksid?

Noorteinfo on noortele suunatud usaldusväärne info neile arusaadavas sõnastuses või  muus vormis, esitletud atraktiivselt – näiteks pildi, plakati, video, veebinari, messi või artikli kujul.  Noortele suunatud ja spetsiaalselt neile loodud info toetab noore iseseisvust ja suurendab tema teadlikkust erinevatest võimalustest. Toetab ja aitab kaasa mõtestatud osalusele ühiskonnas, seda nii traditsioonilisel (osaluskogu, õpilasesindus) kui ka mittetraditsioonilisel kujul (aktiivgrupp, projektimeeskond, vabatahtlik töö). Selle saavutamine on ka kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse, mille liige ma olen, üheks peamiseks eesmärgiks Teeviit.ee portaali arendamisel.

Kuidas Sa iseloomustad Eesti noorte infotarbimist täna?

Tänapäeva noored kasvavad üles ja tegutsevad aktiivselt ühiskonnas, kus üheks olulisemaks lüliks otsuste ja valikute langetamisel on info ja selle mõtestamise võimalused. Hüppeliselt ei ole suurenenud ainult teabe hulk ja kasutatavad kanalid, vaid ka infovahetuse kiirus ja loomise protsess. Põhimõtteliselt igaüks saab oma sõnumi välja paisata ja noorteni suunata vaid ühe klikiga.

Iga päev seisavad noored silmitsi teabe kiire liikumisega ning ka üleküllusega, seda nii sotsiaalmeedia, interneti, televisiooni kui ka toimuvate arutelude kaudu. Noorte toetamiseks peab olema tagatud toimiv noorteinfoteenus, mis garanteerib kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse.

Mis Sind ennast viimati tõeliselt rõõmustas?

Olen iga päev rõõmus ja tänulik, et olen terve, mul on toetav pere, suurepärane kollektiiv ja kõige ägedam töö! Ühe näite võin tuua seoses vabatahtliku tööga. Olen aktiivne vabatahtlik loomakaitseorganisatsioonis Nähtamatud Loomad ning aitan oma tegevusega toetada organisatsiooni arengut ja farmiloomade heaoluga seotud tegevusi. Minu eestvedamisel toimub juba teist hooaega heategevuslik küpsetiste müük, mille raames koos teiste vabatahtlikega ja sõprade ning tuttavatega küpsetame kooke ja pirukaid ning korraldame heategevuslikke müüke. Iga müük tekitab erilisi tundeid ja palju rõõmu, sest kohtume müükide ajal väga paljude toetavate ja toredate inimestega!

Teksti suurus