fbpx

Huvitegevuse juhendajate kaasamine noorteinfo tegevustesse on olulise väärtusega

Pikaajalise kogemusega noorsootöö valdkonna töötaja Merlis Pajustik jagab oma mõtteid seoses huvitegevuse juhendajate rolli ning panusega kohaliku tasandi võrgustikutöös ning noorte informeerituse toetamisel Võru vallas Vastseliina piirkonna näitel. 

Eestis on huvitegevuse juhendajad noorsootöötajad, kes on üleüldisest noorsootööga seotud „süsteemist“ väljas. Juhendaja ei kuulu reeglina kooli, noortekeskuse ega ka kulutuuritöö süsteemi, vaid on rohkem teenuse pakkuja rollis. Noor ja juhendaja kohtuvad peaaegu iga nädal ning tänu sellele tekib neil omavahel hea kontakt.

Huviringi juhendaja teab, mis on noore rõõmud ja mured tänu heale kontaktile. Nad on kõige suurema potentsiaaliga noorsootöö valdkonna tegijad, keda on teadlikult kõige vähem rakendatud noorte hüvanguks. Tuleb mõista, et huvitegevuse juhendajaid on kokku rohkem kui noortekeskuse või kooli noorsootöötajaid. Nad soovivad reeglina panustada noortesse, kuid neil võib jääda puudu teadmistest ja kogemustest. Tavaliselt teavad nad enda valdkonna kohta väga palju, kuid vajavad siiski baasteadmisi noorsootöö, noorteinfo ja võrgustikutöö teemal.

Mida Vastseliina piirkonnas ette võtsite?

Otsustasime oma piirkonnas tänu kõigile nendele põhjustele kokku tuua võimalikult palju huvitegevuse juhendajaid, kellel on juba mõned aastad huviringi juhendamise kogemust ja noortega ka hea kontakt tekkinud. Koolituse teemadeks valisime noorsootöö baasoskused, noorteinfo alused, noorte osaluse ja võrgustikutöö. Meie koolitusel osales 11 huvitegevuse juhendajat ning toimus 2-päevane koolitus. Kogu koolituste ülesehitus oli teha võimalikult palju grupitööd, et toimuks üksteisega kontakti loomine ja esmane võrgustumine. Koolituse käigus saadi huvitegevuse jaoks väga palju kasuliku ning tekkis arusaam, et ühiselt on lihtsam ja kasulik edasi liikuda. Veidi keeruline oli saada juhendajaid koolitusele, kuna Vastseliina piirkonnas on üle 30 huvitegevuse ning enamus juhendajaid juhendavad huviringi teise töö kõrvalt.

Mis täpsemini tegevuse järgselt selgus?

Huvitegevuse juhendajad tõdesid, et nad on oma töös tihti üksi. Neil on vaja tugiisikut, kes neid toetaks ning aeg- ajalt küsiks: „Kuidas Sul läheb?“. Noortekeskuse või kooli noorsootöötaja saab planeerida enda koolitamist eelarvesse, aga reeglina ei ole huvitegevuse juhendajate jaoks ette nähtud koolitustel osalemise eelarvet ning tihti toimetab huvitegevuse juhendaja etteantud eelarvega ja seda ei ole alati lihtsalt võimalik suurendada. Huvitegevuse juhendajad vajavad seda, et keegi aitaks neil luua võrgustiku ja kutsuks neid kokku.

Kõnekas näide võrgustumise kohta on see, kui koolituse lõunalauas hakkasid huvitegevuse juhendajad arutama ühe noore huvitegevuses osalemise teemal. Arutleti, kuidas noor erinevates huviringides käitub ning juhendajad said jagada kogemusi, mis selle noorega töötab ja ei tööta. Tõdeti, et üksi on väga keeruline tegutseda ja toimetada, et toetada noore positiivset arengut. Ainuüksi sellest noorest arutamine näitas, kui oluline on kokkusaamine ja võrgustiku loomine, et olla noortele nende kujunemise teel toeks.

Mis saab edasi?

Suureks sooviks on omavahel infot ja teadmisi jagada, ühiseid üritusi ning laagreid korraldada ja lõimida mitut huvitegevust omavahel. Koolituse lõpus otsustati ühiselt, et jätkatakse koostööd nõnda, et üks kord kuus saavad huvitegevuse juhendajad kokku ja jagavad rõõme ning muresid. Arutatakse ühiselt erinevaid ühiseid juhtumeid ning aeg-ajalt toimuvad noorsootöö valdkonna koolitused.

Leian, et korraliku huvitegevuse juhendajate võrgustiku loomiseks ja noorteinfo vajaduse selgitamiseks tuleb kaasata kõiki huviringide juhendajaid, kes piirkonnas tegutsevad. Toetada neid mõistmaks noorsootöö aluseid, noorteinfot, võrgustikutööd ja seejärel algatada võrgustik. Pärast positiivsete tulemuste saamist oleks võimalik juba nende motivatsiooni pealt teisi juhendajaid kaasata ning tuua reaalseid näiteid, miks peaks seda tegevust jätkama ja laiendama.

Huvitegevuse juhendajaid peab lihtsalt kaasama, sest huvitegevuse juhendajaid on alati arvuliselt rohkem kui noortekeskuse või kooli noorsootöötajaid. Tänu huvitegevuse juhendajate teadmiste suurendamisele, on võimalik piirkonna noorsootöö taset väga palju tõsta.

Merlis Pajustik
Vastseliina Noortekeskuse juhataja, Eesti ANK juhatuse liige, ERYICA koolitaja ja noorteinfo arendaja

Noorteinfo teemaline artikkel on valminud ERYICA koolituse „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ järgselt kokku kutsutud noorteinfo töögrupi tegevuse raames, mida rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

 

Teksti suurus