fbpx

Kristel Pisa jagab oma mõtteid ja kogemusi noorteinfotööst

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noorsootöö koordinaator Kristel Pisa jagab oma mõtteid ja kogemusi noorteinfotööst. Kristel tõdeb, et noorteinfos jõuab igaüks hea tulemuseni, kui kaasab noori ning teab, mida ja kuidas noored soovivad.

Kas Sind hirmutab sõna „noorteinfo“?

Kui öelda sõna noorteinfo, mõtlevad paljud, et see on eraldi noorsootöö valdkond ja millega tuleb noorsootööd tehes eraldi tegeleda. Tekivad küsimused: „Kust ma selle aja võtan? Mis see on? Kui palju ma seda tegema pean? Kas ma teen seda üksi?“.

Tegelikult ei ole noorteinfo eraldiseisev „asi“ või nagu ERYICA koolitaja Hannes Sildnik ütles, „Ega noorteinfo ei ole hobune, mis mööda kappab ja siis ütled näe, hobune kappas mööda. See on osa noorsootööst.“ Noorteinfo all mõistetakse seda, kuidas noori huvitavaid teemasid neile lähemale tuua, kuidas jõuab info erinevate sihtgruppideni ja kuidas jagada infot selliselt, et see oleks kvaliteetne. Noorteinfot on vaja, et noor oleks kursis enda võimalustega ja saaks teha oma elu puudutavaid teadlikke valikuid.

Millist infot vajavad Sinu arvates noored?

Kõige parem ülevaade noore infovajadusest selgub noortega suheldes ja nendega koos tegutsedes. Selliselt tegutsedes kerkivad esile noori huvitavad teemad ning aktuaalsed probleemid, millest soovivad noored rohkem teada saada. Noortekeskuses töötades rääkisime noortega päevakajalistel teemadel, näiteks Momo väljakutse, suitsetamine, kiusamine ja palju muud. Samas on noori, kelle infovajadus võib olla individuaalsem või spetsiifilisem, näiteks kuidas minna vahetusõpilaseks Lõuna-Koreasse. Noorsootöötaja roll on sealjuures olla pidevalt noorte huvidega ja toimuvaga kursis.

Ei tohi ka unustada, et noorsootöö sihtgrupp on palju laiem, kui noortekeskust külastavad noored (nt ainult huviringides osalevad noored, noored tänaval, NEET noored jt). Seda, mida nad vajavad, saab teada ainult nende endi käest.

Kuidas infot jagada?

Põhilised märksõnad on vajaduspõhine, sõltumatu, kaasav ja kättesaadav. Mina olen oma töös uurinud, milliseid kanaleid noored kõige rohkem kasutavad. Liikuda tuleb sinna, kus on noored. Samuti ei ole täielikult välja surnud infostendid. Info levitamisel mõtle läbi, kuidas sa sooviksid seda ise saada. Vähe? Lihtsalt? Arusaadavalt? Nii on ka noortega.

Kuidas ennast arendada, et pakkuda kvaliteetset noorteinfot?

Alustuseks, hoia endal silme ees Euroopa noorteinfo harta (kättesaadav ENTK kodulehelt). Hartas on kirjeldatud üheksat põhimõtet, millest tuleb noorteinfotöös lähtuda. Soovitusi:

  • Infot levitamise tõhusaim viis on kasutada mitmeid kanaleid korraga.
  • Info levitamisel mõtle sihtgrupile ja uuri neilt, milliseid kanaleid nad kasutavad või kuidas nad eelistavad infot saada.
    Pole üllatus, et noortele meeldib rohkem videoid vaadata kui lugeda – nii siis tuleb noorsootöötajal endal arendada videote tegemisega seotud pädevusi või kaasata hoopis noori.
  • Noorteinfo ja noorsootöö tähtis osa on analüüs ja hindamine.
    Aeg ajalt tasub üle vaadata oma lemmik kujundused ja suhtluskanalid ning küsida endalt: „Kas need on lemmikud ka noorte arvates?“.
    Osalesin ühel noorte koosolekul, kus valmistati ette fotokonkurssi ning kus ühe tüdruku sõnad olid: „ Ma ei hakka oma feed’i võistlustööga rikkuma, isegi, kui see on ilus kuldnoka pilt!“
  • Noorteinfos jõuad hea tulemuseni, kui kaasad noori!

Kristel Pisa
Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noorsootöö koordinaator, ERYICA koolitaja ja noorteinfo arendaja

Noorteinfo teemaline artikkel on valminud ERYICA koolituse „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ järgselt kokku kutsutud noorteinfo töögrupi tegevuse raames, mida rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

 

Teksti suurus