fbpx

Muusikalaagris osalevad noored saavad selgeks oskuse õppida kuulama teist inimest

Rannapungerja Noortelaager asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Peipsi järvest ühe kilomeetri kaugusel. Ühes laagrivahetuses saab osaleda kuni 48 noort. Laagreid korraldatakse Rannapungerjal juba aastast 1996 ning populaarseimad on muusika- ja muusikalivahetused. Katre Kõrtsi ja Ahto Abneri eestvedamisel korraldab MTÜ Muusikalaagrid laagreid Rannapungerjal juba 9ndat suve järjest.

Mis toob noored muusikalaagrisse?

Muusikalaagrites on igal suvel tuntud lauljatest külalisõpetajad, mistõttu lapsed ootavad laagreid väga ning mitmed käivad laagris juba aastaid koos suurte sõpruskondadega. Laagris on olnud külalisõpetajateks Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Nele-Liis Vaiksoo, Olav Ehala, Jakko Maltis, Karl-Erik Taukar, Getter Jaani ja Laura Põldvere. Pilliõpetajatest on osalenud laagrites basskitarriõpetaja Janno Trump, trummiõpetaja ja bändijuhendaja Ahto Abner, kitarriõpetaja Marvin Mitt ja klaveriõpetaja Katre Kõrts.

Noori toob laagrisse tuntud või juba tuttavaks saanud suurepärased õpetajad, armsaks saanud sõbrad ning muidugi ka huvi muusika vastu.

Millised noored teie laagrites osalevad ning kas neil on ka mingi varasem ettevalmistus olemas?

Meie laagrites osalevad muusikahuvilised lapsed – kes mängib pilli, kes laulab, kes näitleb või tantsib. Käinud on ka päris algajaid, kuid muusikaarmastus ja huvi muusika vastu peab lapses ikka olemas olema. Ilma nendeta on laagris päris keeruline ja tõenäoliselt ka igav.

Teil käivad õpetamas oma ala professionaalid. Kuidas te nendega koostöö saavutasite ning mida nad lastele õpetavad?

Kõik lauluõpetajad on meie kolleegid ja koostöö nendega on igapäevane nähtus. Laagris õpetavad lauluõpetajad lastele laule, annavad soolosid ja loovad mitmehäälsusi. Pilliõpetajad juhendavad bänditunde, et selgeks saaksid erinevad seaded, koosseisud, stiilid ja samuti soolod.

Bändilaagrit lõpetaval kontserdil esinevad lapsed nii bändis pilli mängides kui lauldes, muusikalilaagris on kontsert üles ehitatud muusikaliks, kus laulud ja tantsud on näitlemise abil kokku põimitud ühtseks tervikuks.

Mida ja kui palju noored ühe laagrivahetusega selgeks saavad?

Lapsed õpivad laagris 8 päevaga selgeks keskmiselt 12 laulu. Muusikalilaagrites on pooltel lugudel juures ka professionaalse tantsuõpetaja loodud koreograafia.

Mida lapsed teie laagris veel tulevasse ellu kaasa saavad lisaks sellele, mida laagris õpitakse?

Laagrist saavad lapsed kaasa lisaks muusikaelamusele ja uutele oskustele ka oskuse õppida kuulama teist inimest, osata teda kuulata muusikat tehes ning temaga arvestada koos musitseerides. Lisaks tugevneb huvi muusika vastu ja laieneb muusikaalane silmaring.

Kas noored on võrreldes varasemaga ka kuidagi muutunud ning kas ja kui palju on laager selle ajaga muutunud?

Muusikaga seoses on lapsed muutunud teadlikumaks, väga palju on muusikaga sügavuti tegelevaid lapsi. Ka laste muusikalised oskused on läinud paremaks. Kui rääkida lastest üldiselt, siis paratamatult saavad lapsed iga aastaga aina varem “suureks”.

Kas teie laagril on ka omad traditsioonid, mida igal aastal kindlasti teete?

Üheks tähtsamaks meie laagri traditsiooniks võiks pidada omaloomingu konkurssi. Toetame väga laste loovuse arendamist – igal aastal anname ette mingi teema, millele valmib laste poolt kas omakirjutatud laul, etendus või instrumentaalpala. Traditsiooniks võib pidada ka iga vahetuse lõpetamist kontserdiga, ehkki see aasta on koroonaga kaasnevate piirangute tõttu erandlik.

Kuidas mõjutas koroona teie laagrite korraldust sellel aastal?

Esimene vahetus jäi tavapärasel kujul ära ning toimub nüüd poolteist kuud hiljem augustikuu keskpaigas linnalaagrina. Samuti ei saa me see aasta lõpetada laagreid tavapärase kontserdiga – filmime kõik laulud koos vaheklippidega üles, monteerime kokku ning vanemad näevad kontserti video kujul.

Laagrivahetust toetati läbi koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, mille rahastamiseks eraldas Haridus- ja Teadusministeerium 1,4 miljonit eurot.

Teksti suurus