Huviharidus ja –tegevus

Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal (Allikas: noorsootöö strateegia 2006-2013).

Noorsootöö missiooniks on luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ja eneseteostussuutlikuks ühiskonnaliikmeks. Laialdasemaks ja mitmekülgsemaks võimaluseks noorsootöö eesmärkide saavutamisel on huviharidus ja -tegevus, mis on vabatahtlik, süsteemne, spetsialistide poolt juhendatud õppetegevus.

Huviharidus on üks noorsootöö tegevustest ning oma mahu tõttu täiendavalt reguleeritud huvikooli seadusega. Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö tegevuse.

Oluliseks osaks valdkonna arengus on laialdase koostöö korraldamine riigiasutuste ja erialaliitude ning valdkondade esindusorganisatsioonide vahel. Valdkondade alaliikide õppe mitmekesistamiseks ja arendamiseks on aastate jooksul toetatud õpilaskonkursse, mille käigus on läbi viidud õpetajate koolitusi. Pidevalt on toimunud seminarid, nõupidamised koolijuhtidele ning ka rahvusvaheline koostöö huvikoolijuhtide ja -õpetajate vahel.

Huvihariduse valdkonna arendamiseks vajalike andmete kogumiseks ja koolituslubade väljastamise asendamiseks arendati Eesti Hariduse Infosüsteemi selliselt, et juba 2008/2009 õppeaastal pidid kandma huvikoolid õppekavade ja õppurite andmed vastavasse moodulisse.

Huvikoolide arv maakondades 2017.aastal Eestis. (Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus)

Vaata täpsemat huvihariduse statistikat portaalist https://www.haridussilm.ee/.

Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Igapäevaelus on huvikoolid tuntud läbi oma valdkonnast tulenevate nimetuste – spordikooli, keskuse või klubina, tehnika-, loodus- ja loomemaja või -keskusena, muusika- või kunstikoolina jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on grupi- ja individuaalõpe. Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist. Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, kus huvijuhi, ehk kooli noorsootöötaja ja teiste erinevate võimaluste, ringide, klubide kaudu pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks.

Näidisõppekavadega saate tutvuda siin

Riigikogu võttis 12.04.2017 vastu noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel.

Lisatoetust antakse kohalikele omavalitsustele parandamaks huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Samuti toetatakse huviala valdkondade esindusühinguid, selleks et arendada huviala valdkondade kvaliteeti noorte huvihariduses ja huvitegevuses.


Uuendatud: 09.08.2018

Vaatamisi: 70

Teksti suurus