fbpx

Statistiline hetkeolukord

Aastas sünnib ligi 14 000 last. 2018. aastal elas Eestis 276 800 noort, kellest 51,4% olid noormehed ja 48,6% neiud. Noorte osakaal rahvastikust on vaid 20,9% ja see väheneb. Kõige suurem on noorte osakaal Kiili vallas (26,4%) ja kõige väiksem Vormsil (12,5%). (2018. aasta, Statistikaamet). Kõige värskemat noortevaldkonna statistilist hetkeseisu (noorte osalemine tööjõus, hariduses, noorsootöös (sh. huvihariduses) jne) on võimalik vaadelda lehel www.noorteseire.ee.

Samuti on Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil. Peale artiklite on kogumiku lisades avaldatud hulk analüüsimata statistilisi materjale: kaardid ja tabelid omavalitsusüksust kirjeldavate oluliste statistiliste näitajatega ning kõigi 79 omavalitsusüksuse ülevaatlikud portreelehed.

Vaata kogumikku Statistikaameti veebilehel.

Nagu suures osas teisteski Euroopa riikides, on noorte osakaal elanikkonnast vähenemas. Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni aastani 2020, mil see hakkab tasapisi taas kasvama. Kasvutrend püsib kuni aastani 2034, seejärel hakkab noorte osakaal kogurahvatikust jälle langema.

Erilist tähelepanu nõuavad negatiivsed trendid nagu noorte kasvav väljaränne, 15-19aastaste kõrge töötus, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arv, kõrge suhtelise vaesuse määr, probleemne tervisekäitumine, sh eriti noorte meeste riskikäitumine. Tähelepanu tuleb pöörata nende trendide tekkepõhjustele, võimalike tagajärgede ennetamisele ja ebasoovitava mõju vähendamisele. Vajalik on pöörata tähelepanu ka sellele, et positiivsed trendid jätkuks. Näiteks on tõusujoones noorte sisserändajate arv, 2015.a. saabus Eestisse 769 noort rohkem kui lahkus.

Viimaste aastatega on jõudsalt kasvanud noortevaldkonna võimalused noorte mitmekülgset arengut toetada, probleemide tekkepõhjustega tegeleda ning pakkuda lahendusi raskustesse sattumise korral. Noorsootöös on suurenenud noorte jaoks loodud struktuuride arv ja seeläbi paranenud noorsootöö kättesaadavus, suurenenud on tugi töö kvaliteedi ning töötajaskonna kvalifikatsiooni tõstmiseks.

ENTK andmetel oli seisuga 01.jaanuar 2018 Eestis 280 avatud noortekeskust, millest 205 on kohalike omavalitsuste hallatavad asutused ning 75 tegutsevad mittetulundusühingu või sihtasutusena. HaridusSilm andmetel on Eestis 651 huvikooli, neist 26 on tehnika-, loodus-, loome- ja huvimaja või -keskust, 265 spordikooli, 138 muusika- ja kunstikooli ning 222 muu valdkonna huvikooli.

Kohalik omavalitsus saab väga hea ülevaate enda piirkonna noorsootööst läbides noorsootöö kvaliteedihindamise. Perioodil 2010-2013 viis kvaliteedihindamist läbi 73 omavalitsust, kus elab kokku 64% Eesti noortest. Aastal 2016 viis kvaliteedihindamist läbi 53 omavalitsust, kellest uusi hindajaid oli 43.

Lisaks oli 2017. a laste ja noorte kultuuriaasta ning selle raames andis Statistikaamet igal kuul välja ühe artikli, mis annab ülevaate laste ja noorte arvnäitajatest ja eluolust. Näiteks avaldati veebruaris 2017 artikkel  laste ja noorte osakaalu kohta Eesti kohalikes omavalitsustes.

 


Uuendatud: 06.08.2019

Vaatamisi: 515

Teksti suurus