fbpx

Info Haridus- ja Teadusministeeriumilt

20. – 29. maini on võimalus esitada taotlusi Haridus- ja Teadusministeeriumi kriisitoetuste täiendavas taotlusvoorus

20.05.2020

Tulenevalt jätkuvast huvist kriisitoetuse vastu, avab Haridus- ja Teadusministeerium 20.mai keskpäeval täiendava taotlusvooru, millest saavad toetust küsida ka huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad.

Toetus on organisatsioonidele abiks kriisist tulenevate möödapääsmatute kulude katmisel. Viimane taotluse esitamise päev on 29. mai.

Taotlusvormi, taotlemistingimused ja vastused kordumakippuvatele küsimustele leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisthttps://www.hm.ee/kriisitoetus

 

 

Soovitused noortelaagrite ja noortemalevate korraldamiseks COVID-19 tingitud eriolukorra lõppemisel 

18.05.2020

Haridus- ja Teadusministeerium avaldas soovitused noortelaagrite ja noortemalevate korraldamiseks COVID-19 tingitud eriolukorra lõppemisel. Soovitustega saab tutvuda siin.

Enam infot leiab ka Korduma kippuvate küsimuste rubriigist ministeeriumi kodulehel.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonna tegevustele alates 15. maist

12.05.2020

16. märtsist viidi huvitegevus, huviharidus ning avatud noortekeskuste tegevus üle distantsõppele, mis tähendab, et sel perioodil ei tohi toimuda tegevusi vormis, mis eeldab isikute füüsiliste kontakti. Noorsootöö tegevused jätkuvad nutikate lahenduste toel.

15. maist võib toimuda osaline üleminek kontaktõppele. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud juhised noortevaldkonna tegevustele alates 15.maist.

 

Alates 15. maist on lubatud individuaalne või kuni 10 õpilasega rühmades toimuv tegevus. Õppetöö korraldatakse võimalikult hajutatult, võimalusel järgides 2+2 reeglit. Kontaktõpe on lubatud vaid siis, kui see on turvaline ja tervisele ohutu nii töötajatele kui õppijatele.

Juhised noortevaldkonna töö kohta on leitavad siit.

HUVIKOOLID JA HUVIRINGID:

  • Alates 15.05 on lubatud individuaalne või kuni 10 õpilasega rühmades toimuv tegevus, võimalusel järgides 2+2 reeglit.
  • Õpetaja või muu koolitöötaja on ruumis lisaks kuni kümnele õpilasele.
  • Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse distantsõppega või minnakse üle kontaktõppele. Täpsemat infot töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.
  • Õpilased kasutavad võimalusel isiklikke õppevahendeid. Kui kool jagab ise õppevahendid, peab olema kooli poolt tagatud nende eelnev puhastus/desinfitseerimine vastavalt ohutusnõuetele.

Enam infot leiab noortevaldkonna eriolukorra korduma kippuvate küsimuste rubriigist.

 

AVATUD NOORTEKESKUSED: 

  • Luba noortekeskuste avamiseks on antud alates 15. maist tingimusel, et järgitakse kõiki Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusi. 
  • Töö korraldamisel tuleb silmas pidada, et ühes rühmas võib olla 10 noort ja noorsootöötaja, liikumine peab toimuma hajutatult, järgides 2+2 reeglit.
  • Igal ajahetkel peab olema ülevaade noortekeskuses viibijatest.
  • Soovitatav on maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist ja minimeerida lähikontaktsete arvu ja hoida kontaktsete ringi võimalikult muutumatuna. Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.
  • Noortekeskuse noorsootöötajad peavad noori ja vanemaid teavitama tingimusteks, mida noortekeskus on seadnud selleks, et kontrollida noortekeskuses viibivate noorte arvu ja ohutusnõuetele vastamist. Soovitame kasutada noortele aegade broneerimist viisina, kuidas ohutusnõudeid täita.
  • Kui noortekeskusel pole võimalik vajalikke ohutusnõudeid täita, ei saa noortekeskus kontaktnoorsootööd pakkuda ja peab jätkama mobiilse/digitaalse noorsootööga. Kui nõudeid on võimalik täita välitingimustes, võib noortekeskus ka vaid oma väliterritooriumil tegevusi noortele pakkuda.
  • Välitingimustes peab jälgima samu juhiseid nagu sisetingimustes, välja arvatud nõuded ruumi tuulutamise, märgkoristuse ja temperatuuri reguleerimise kohta. Väljas kasutatavad vahendeid ja üldkasutatavaid pindasid peab vastavalt nõuetele puhastama.

Enam infot leiab noortevaldkonna eriolukorra korduma kippuvate küsimuste rubriigist.

 

Turvalist tegevuste jätkamist!

 

Haridus- ja noortevaldkonna eraettevõtjad saavad taotleda kriisi leevenduseks toetust. Taotluste esitamine on avatud kuni 15. maini

05.05.2020

Haridus- ja teadusminister allkirjastas määruse, mis võimaldab haridus- ja noortevaldkonna eraettevõtetel taotleda toetust kriisi mõjude leevendamiseks.

Noortevaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikuid saavad toetust COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamisel ning kriisi ajal tekkinud vältimatute püsikulude katmisel.

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad saavad taotlusi esitada kuues huviala valdkonnas: loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, muusika, kunst, sport, tants ja üldkultuur. 

Kõige värskem informatsioon on leitav järgmisel veebilehel: https://www.hm.ee/et/kriisitoetus

 

Kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest? 10 soovitust Haridus- ja Teadusministeeriumilt

26.03.2020

Panime kokku 10 soovitust õpetajale, lapsevanemale ja noorsootöötajale, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest

  1. Uuri, mida noored viiruse kohta juba teavad. Lase neil rääkida mõtetest ning tunnetest, mis sellega seoses tekivad, täpsusta vajadusel fakte ja korrigeeri riskide kohta käivaid väärarvamusi.
  2. Paku juurde informatsiooni, selgita, kust sinu info pärineb ja millised on usaldusväärsed allikad info hankimiseks (Terviseamet, Maailma Terviseorganisatsioon, teadlaste ja arstide sõnavõtud jms). Suuna noori võimalusel jälgima ka Facebookis neile mõeldud kanalit Teeviit, kus vahendatakse viiruse kohta käivat ametlikku infot ja nõuandeid.
  3. Ära koorma noori infoga üle. Jäta võimalus infot juurde küsida. Võta päevakajalisi sündmusi jälgides viirusega seonduvad uued teemad ja vaatenurgad regulaarselt jutuks. Viiruse kohta saadakse igapäevaselt teada uusi fakte, mis aitavad selle käitumist mõista ja end paremini kaitsta.
  4. Uurige viiruse kohta koos midagi uut juurde (nt kuidas inimese keha viirustega võitleb ning millele viitavad haiguse sümptomid, kuidas viirused meid haigeks teevad ning mida me saame teha, et haigestumise riski vähendada).
  5. Selgita lihtsalt ja toetu faktidele, mitte emotsioonidele ega arvamustele.
  6. Ole rääkides tõsine ja veenev. Väldi hirmutamist ja ähvardamist – palju mõjusam on suunata noori tõeste faktide kaudu olukorda mõistma ja sellele vastavalt käituma.
  7. Juhi noorte tähelepanu mõtlematu käitumise tagajärgedele. Nakatudes seavad nad ohtu mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste tervise.
  8. Selgita, et viirus ei ole seotud vaid ühe riigi või inimrühmaga – viirus ohustab kõiki vanusest sõltumata.
  9. Palu noortel pakkuda ise lahendusi vaba aja veetmiseks. Näiteks virtuaalse noorsootöö tegevused – mõtteid leiad Eesti Noorsootöö Keskuse veebilehelt jaotusest „Noortevaldkonnale eriolukorras“. Sotsiaalmeedias tegutsedes kasutage teemaviidet #püsikodus.
  10. Selgita, et viiruse leviku tõkestamiseks peab vältima nii avalikke kogunemisi kui ka kohtumisi sõpradega.

Avalikus kohas peab rangelt järgima 2 + 2 põhimõtet: liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet.

Kõige värskema info ning vastused korduma kippuvate küsimustele leiate Haridus- ja Teadusministeeriumi ja eriolukorra veebist.

Ministeerium on valmis vastama täiendavatele küsimustele ☎️ 56 900 340 ja 56 900 353,  📧 info@hm.ee

Juhiseid ja soovitusi eriolukorras käitumiseks saab infotelefonilt ☎️1247

 

Kokkuvõte Haridus- ja Teadusministeeriumi kohtumisest noortevaldkonna katus- ja esindusorganisatsioonidega 19.03.2020

25.03.2020

Kohtumine toimus veebikeskkonnas Zoom ning sellest võtsid osa järgmiste organisatsioonide esindajad (kokku 42 osalejat): Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakond, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Erahuvikoolide Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti 4 H, Kaitseliit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja Eesti Õpilasesinduste Liit.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokku kutsutud kohtumise eesmärgiks oli kaardistada hetkeolukord eriolukorra mõjudest noortevaldkonnale, vahetada mõtteid ja infot oludes, kus organisatsioonid ja nende liikmeskond on oma tegevused ümber korraldanud ja kaardistada teemad, millega on vajalik edasi minna. Eesti Noorsootöö Keskus on loonud erilehe Noortevaldkonnale eriolukorras, kuhu koondub vajalik ja ajakohane info valdkonnas toimuvast: https://entk.ee/noortevaldkonnale-eriolukorras/

Tegemist oli esimese aruteluga, et saada ülevaade hetkeolukorrast. Kohtumise fookuses ei olnud kõikidele väljakutsetele kohene lahenduste leidmine.

Olenemata sellest, 16. märtsist alates kehtib riigis eriolukord, ei ole noortevaldkonna tegevused peatunud. Nii noortevaldkonna katus- ja esindusorganisatsioonid kui ka valdav osa nende liikmetest ja valdkondlikest organisatsioonidest on oma tegevused ümberkorraldanud lähtudes muutunud oludest ning noortele pakutakse ka uutes oludes põnevaid noorsootöö tegevusi.

 

Noppeid noortevaldkonna organisatsioonide parimatest praktikatest:

  • Eesti Skautide Ühing pakub noortele erinevaid väljakutseid. Hetkel on käimas igavuse peletamiseks toas onni ehitamise väljakutse, mille kohta leiab infot siit.
  • Kohtumisel tõsteti positiivses valguses esile Pärnu Linnavalitsust,, kes on otsustanud säilitada nii noortevaldkonna töötajate palgad (sh. huvikooli õpetajate omad) kui loobunud õppemaksude kogunemisest eriolukorra perioodil.
  • Huvikooli õpetajad on loonud omavahel messangeri gruppe, milles jätkavad omavahelist infovahetust ning jagavad häid soovitusi/mõtteid.
  • Kaitseliit on elustamas virtuaalmatkamise meetodit ning esitab väljakutseid oma liikmeskonnale.
  • Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed ja tantsu valdkonna organisatsioonid on tegevusi ümberkorraldanud e-õppe formaati. Vastavad koondatud materjalid leiab siit. 
  • Eesti Noorsootöötajate Kogu (edaspidi ENK) peab plaane üldkogu koosoleku korraldamiseks kasutades selleks digitaalseid vahendeid. Soovitusi virtuaalse üldkoosoleku korraldamiseks leiab siit.  ENK tõstis esile, et eriolukord loob uusi võimalusi noorsootöötaja (elu)kutse tutvustamiseks, sest lapsevanematel on huvi, mida noorsootöötaja täpsemalt teeb.
  • Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on läbi viinud nutika noorsootöö osaluskohviku, millest võttis osa 125 inimest. Kohtumisel said kogemusi jagada avatud noortekeskuste noorsootöötajad. Noorte Tugila spetsialistid on töö ümber korraldanud ning jätkavad NEET-noorte toetamist virtuaalsete kanalite kaudu.
  • Rahvusvahelised vabatahtlikud on täna sundpuhkusel või tegelevad sotsiaalmeediakanalites sündmuste, fotojahtide jmt. ettevalmistamisega.
  • Eesti Koolispordi Liit tõstis esile, et eriolukord on pannud perekondi otsima nutikaid liikumislahendusi. Organisatsiooni kodulehel on kättesaadav interaktiivne õppeprogramm, mis sisaldab tegevusi, mida noored saavad iseseisvalt teha. Kogutakse ka kevadisi tervise kilomeetreid ning tehakse koostööd My Fitnessiga.
  • Noorte osaluskogud tegutsevad aktiivselt edasi olenemata eriolukorrast.
  • Noorteorganisatsioon Eesti 4H jätkab väljakutsete tegemist nii lapsevanematele kui noortele ning neid saab jälgida siit.

 

Kokkuvõtteks:

  • Noortevaldkonna organisatsioonid on täheldanud, et mõneti on eriolukord noortele kaasa toonud isegi õppekoormuse tõusu ning varasemast veel rohkem kooliga seotud ülesandeid. Seetõttu on väga oluline tähelepanu pöörata ka positiivsete arendavate tegevuste elluviimisele ja noorte huvide toetamisele, kuid ka puhkuse võimaldamisele noortele.
  • Noorte teadlikkus eriolukorraga seotud turvalisest käitumisest (kontaktide vältimine) vajab tõstmist. Teadlikkuse tõstmiseks tuleb planeerida täiendavaid kommunikatsioonitegevusi.
  • Oluline on tähelepanu pöörata, et noorte enda vaated eriolukorras ei jääks tahaplaanile ka kohalikul tasandil. Noorte endi seisukohad ja võimalikud lahendused eriolukorras tuleb paremini pildile saada.
  • Tunti muret, et on etteaimamatu, kui kaua eriolukord kestab, mistõttu väljendati seisukohta, et sügisel võib tekkida sündmuste korraldamisest üleküllus (paljud organisatsioonid on planeeritud tegevused edasi lükanud).
  • Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata muukeelse elanikkonna (sh. noorte) informeerimisele eriolukorrast. Esindusühingud peaksid pöörama täiendavat tähelepanu sellele, et ka nende poolt jagatav informatsioon ja tegevused jõuaksid muukeelse elanikkonnani.
  • Täiendavat tähelepanu vajavad ka noored, kelle jaoks on kodu viimane koht, kuhu nad soovivad minna. KOVid on andnud tagasisidet, et neil pole infot abivajavatest noortest ning nendest teavitamine vajab täiendavat tuge.
  • Erahuvikoole puudutavad küsimused vajavad kirjeldatud väljakutsete kontekstis kiiremini tähelepanu. Alates 16. märtsist on tegevused ümberkorraldatud distantsõppe formaati. Õpe ei ole peatunud (kuigi teenuse osutamise viis ning sisu võib tavapärasest erineda) ning sellest tulenevalt võiks lapsevanemaid üleskutsuda jätkata teenuse eest tasumisega. Kriitiline on olukord seoses õppemaksude laekumise rütmi jätkumisega. Valmistuda tuleb selleks, et aprilli keskpaigas võib alles olla kriisi tipphetk.
  • Tõsteti esile, et noortevaldkonna töötajate sotsiaalsed garantiid vajavad kaitsmist ning vajalik oleks see, et riik kaaluks näiteks sotsiaalmaksu osa katmist töötajate tööjõukuludest. Oodatakse väga ka kriisikulude fondi, mis võimaldaks katta kriitilisi kulusid (näiteks ruumide rent). (Era)huvikoolide jätkusuutlikkus on eriolukorras tõsiseks väljakutseks.
  • Eesti Noorsootöö Keskus tõi välja, et olenemata eriolukorrast tuleb kohalikul omavalitsusel realiseerida riikliku huvihariduse ja –tegevuse toetuse vahendid ning toetada keerulistes oludes teenusepakkujaid.
  • HTM on ette valmistamas juhiseid noortevaldkonnale. Läbivalt tuleb arvesse võtta, et eriolukord on kestnud alles lühikest aega ning väljakutseid võib jooksvalt juurde tekkida. Juhistes paluti tähelepanu pöörata sellele, et selleks kajastuks ka juhised riikliku huvihariduse ja –tegevuse toetusega seotud kulude väljamaksmise mitte peatamiseks.
  • HTM informeeris võimalusest esitada ideid Salto Growth Camp EMERGE, et startupid saaksid avaliku sektori kriisiga seotud probleemidele kiirkorras lahendusi ehitada. Kiirendi toimub 6.-10.04. Täpsemalt on info leitav siit: https://salto.co/growth-camp-emerge.
  • Järgmine korraline kohtumine noortevaldkonna partneritele toimub vastavalt võimalustele kahe nädala pärast.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhised noortevaldkonnas

23.03.2020

Valitsuskabinet otsustas, et seoses COVID-19 haiguse levikuga on huvikoolide ja avatud noortekeskuste ruumid alates 16. märtsist suletud – kõik tegevused noorsootöös (sh huviringid, treeningud) tuleb ümber korraldada kasutades selleks kontaktivabade tegevuste võimalusi. Iga kahe nädala järel hinnatakse olukorda ja tehakse otsus eriolukorrast tulenevate ümberkorralduste perioodi pikendamise vajalikkuse kohta.

Käesolevaga edastame teile juhised ja olulised kontaktid nõuannete saamiseks eriolukorras noorsootöö korraldamiseks. Nõuandeid vaata siit pdf-ina või kliki Loe edasi nuppu.

Eriolukorras on eriti oluline noorte vajaduste märkamine ja noorte positiivse arengu toetamine – selleks tuleb tagada noorsootöö, sh huvihariduse ja –tegevuse võimaluste kättesaadavus noortele. Pidage meeles, et lastel ja noortel peab olema aega ka endale, st koostöös kooliga tuleb leida tasakaal aja kasutusel, ning noori mitte ülekoormata. Samuti tuleb toetada noori nende arvamuse avaldamisel koolikorralduse ning kohaliku tegevuse kohta, kui see vajab muutmist ja/või optimeerimist.

Kohalikele omavalitsustele:

  • Eriolukorras kehtib jätkuvalt kohalike omavalitsuse seaduslik kohustus tagada noorsootöö korraldamine. Vajadusel saab eriolukorras noorsootöö korraldamiseks küsida nõu Eesti Noorsootöö Keskuselt.
  • Kohalikel omavalitsustel on otstarbekas töötajaskonda (huvikoolides, avatud noortekeskustes, noorteühingutes jm) kaugtöötajatena hõives hoida ning jätkata palkade täismahus maksmist. Samuti toetada teenuste pakkumist noortele digilahenduste abil. Juhul kui jätkatakse osaliselt mobiilsete noorsootöö teenuste osutamist pöörata täiendavat tähelepanu töötajate turvalisuse tagamisele.
  • Huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolse täiendava toetuse kasutamine peab jätkuma eesmärgipäraselt, sh on toetust lubatud kasutada selleks, et aidata teenuste pakkujatel eriolukorras oma teenused ümber korraldada, kasutades toetust digilahenduste hankimiseks, litsentsi-vm tasudeks, kompenseerimaks noorte osalustasusid vms.
  • Eriolukorra finantsmõjudes on eriti haavatavad erasektori noorsootöö teenuste pakkujad (näiteks erahuviharidus ja -tegevus), mistõttu on oluline, et kohalik omavalitsus leiaks viise ka nende jätkuvaks toetamiseks ja/või käivitaks võimalusel uusi tugimeetmeid (sh jätkata toetuse maksmist, garanteerida ruumide rendile andjatele KOV toetuse jätkumine, kompenseerida osalustasud).
  • Levitada noorsootöö teenuste pakkujatele infot riigi poolt ellu kutsutud tugimeetmetest, sh Töötukassa palgatoetus. – Töötada välja lahendused selleks, et aidata noori ja noorsootööasutusi varustusega, nt kasutuseta arvutid, spordivarustus, muusikainstrumendid, internetiühendus, digipädevuste arendamist toetavad koolitused jm.
  • Tehke koostööd nii oma piirkonna noorsootöötajate kui ka teiste noorsootöö korraldajatega, et leida üheskoos parimaid lahendusi noortele suunatud teenuste ümber korraldamiseks.
  • Kohalikel omavalitsustel, kellele esitatakse projektlaagrite korraldajate poolt taotlus projektlaagri läbiviimiseks, palume taotlused läbi vaadata ja teha otsus, kas laager võib toimuda juhul, kui selleks ajaks on kogunemispiirangud lõppenud.
  • Vajadusel tõhustada noortele suunatud infot eriolukorrast ja kehtestatud meetmetest noortesõbralikult, neile mõistetaval moel.
  • Võimalusel jagada kohaliku omavalitsuse kodulehel ja/või sotsiaalmeedia kanalites informatsiooni selles osas, kuhu on võimalik pöörduda, kui märgatakse abivajavat noort.

Vanematele:

  • Eriolukorra tingimustes vajavad noored erilist tähelepanu ja tuge, et mõista praegust olukorda, kehtestatud erimeetmete olulisust (sh vajadust vältida kohtumist ja kogunemisi sõpradega ning meelistegevusi harjumuspärasel moel). Soovitame noortega neil teemadel siiralt ja avameelselt rääkida, vajadusel leiate noortele sobivaid soovitusi ja infot noorteportaalist Teeviit (teeviit.ee).
  • Noorsootöö on olemas ja toimub noorte heaks uuel moel.
  • Kutsume üles jätkama võimalusel noorsootöö teenuse eest tasumist ka eriolukorras, mis aitab tagada teenuse elujõulisuse ka eriolukorra järgselt. Julgustame otsima selleks sobivamaid finantskorralduse viise koostöös kohaliku omavalitsuse ja teenusepakkujaga.
  • Kui olukord on majanduslikult kriitiline, soovitame teavitada sellest kohalikku omavalitsust ettepanekuga käivitada abimeetmed noorsootöö (sh huvihariduse ja huvitegevuse) jätkumiseks (nt täielikult või osaline osamaksust vabastamine mõneks kuuks vm).
  • Eriolukorras on keeruline ka lapsevanematel endil. Soovitame vanematel pöörata tähelepanu sellele, et oleks võimalus ka puhata ning pöörata tähelepanu enda vaimsele tervise hoidmisele.

Noortele:

  • Eriolukord on ajutine ning piirangud on kehtestatud selleks, et võimalikult väikeste kahjudega tavapärase elukorralduse juurde naasta. Piirangute mitte jälgimisega – näiteks kogunedes sõpradega, et koos aega veeta, ühiselt õppida või trenni teha – sead sa lisaks endale ohtu ka oma lähedaste tervise.
  • Eriolukord ei tähenda, et tavapärane elu jääks pausile – selle jaoks tuleb leida lihtsalt teistsugused vahendid.
  • Keskendu õppimisele, kuid jäta aega ka iseendale ning oma huvidele.
  • Noorsootöö toimub nüüd nutikalt – leia sotsiaalmeediast üles oma kohaliku noortekeskuse leht või külasta Teeviit portaali või Teeviit Facebooki lehte, et erinevaid tegevusi leida. Kui tegeled mõne huvialaga, siis hoia ühendust oma juhendaja või õpetajaga ning järgi ka tema soovitusi ja ülesandeid.
  • Liigu võimaluse piires õues, ent väldi lähikontakte teistega ning pööra tähelepanu ohutusele (pese käsi ning jälgi oma tervist).
  • Ära jää keerulises olukorras üksi! Leia koos sõpradega suhtlemis- ja ühiseid ajaveetmise võimalusi, mis ei eelda samas kohas viibimist.
  • Jaga oma mõtteid, soove ning vajadusi sõprade või lähedastega. Vajadusel pöördu usaldusväärse inimese poole (nt noorsootöötaja) ning jaga oma rõõme või muresid läbi digitaalsete kanalite.
  • Anna ohust teada kas otse või läbi usaldusväärse isiku (sõber, noorsootöötaja, õpetaja, juhendaja, Rajaleidja online nõustaja). Soovi korral kasuta lasteabitelefoni 116 111, palunabi.ee, vaata ja küsi nõu www.peaasi.ee.

Huvikoole puudutav:

  • Huvikoolides on kontaktõpe keelatud. Õpe jätkub distantsõppe vormis, kasutades digilahendusi ja muid kontaktivabade tegevuste võimalusi.
  • Noore arengu järjepidevuse tagamiseks tuleb nendel huvialadel, kus võimalik, jätkata juhendatud iseseisvat tööd huvihariduses. Õppe toetamiseks tasub võimalusel kaaluda veebiülekande formaadis huvikooli tundide või konsultatsioonide läbiviimist, noorelt noorele tuge ja koosõppimist distantsõppe tingimustes jm võimalusi.
  • Võimalusel soovitame kaaluda muusikainstrumentide jm vahendite kontaktivaba laenutuse korraldamise võimalusi, et tagada noortele võimalused iseseisvaks tööks.
  • Distantsõppe materjalide loomisel soovitame maksimaalselt kaasata nende välja töötamisse noori, tagades materjalide asjakohase sisu (sh sisu toetava visuaali video, pildi vm formaadis) ja kasulikkuse. Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.

Huviringe ja trenne puudutav:

  • Huviringide ja trennide tegevus on kas peatatud (nt üldhariduskoolide juures toimuvad huviringid seoses eriolukorra ja koolide sulgemisega ei toimu) või toimub kontaktivabade tegevustena.
  • Noore huvi ja arengu järjepidevuse tagamiseks tuleb nendel huvialadel, kus see on võimalik, ergutada noori jätkama iseseisvat tööd, luues ja levitades seda toetavaid materjale digikeskkondades vm. Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.
  • Juhul kui distantsõppe vormis antakse ülesandeid individuaalseks sportimiseks välistes tingimustes tuleb rangelt kinni pidada eriolukorra nõuetest ning neid vajadusel täiendavalt ülesannete andmisel noortele selgitada.

Avatud noortekeskusi puudutav:

  • Noortekeskustes kogunemine on keelatud. Piirangu alla kuuluvad ka ühisüritused ja – tegevused välitingimustes – noorte kogunemine tuleb ära hoida.
  • Avatud noorsootöö, sh noortekeskuste töö peab jätkuma, kuna ebaselge aeg toob ka noorte jaoks palju uut ja tuge vajatakse just sellisel ajal. Võimalusel tasub kaaluda digilahenduste jm kontaktivabade tegevuste kasutamist (suhtlus sotsiaalmeedias ja otseülekanded, virtuaalsete noortekeskuste käivitamine jm). Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.
  • Noorsootöötajatel soovitatame koostada oma piirkonna noorte vajaduste põhjal loetelu teenustest, mis on noortele kättesaadavad ja abiks eriolukorra tingimustes nt info, nõustamine, arendavad tegevused, ühistegevused jpm veebis ning tagada sellekohase info jõudmine noorteni.

Noorteorganisatsioone puudutav:

  • Noorteorganisatsioonide kogunemised tuleb edasi lükata kuni eriolukorra lõppemiseni. Ka siis kui kogunemised taas lubatakse, on soovitatav neid mitte korraldada eriolukorra lõppemise järgselt kahe esimese nädala jooksul.
  • Organisatsiooni juhtimine tuleb eriolukorras korraldada kaugtöö vormis, eelistatavalt kodukontoritest.
  • Noorteorganisatsiooni tegevuse jätkumise seisukohalt vajalikud koosolekud, mille edasilükkamine määramata ajaks ei ole võimalik, tuleb korraldada otsest kontakti vältides, kasutades selleks organisatsioonis juba tuttavaid keskkondi ja kanaleid.
  • Praktilist infot organisatsiooni sisutegevuste võimalikuks jätkamiseks soovitame jälgida Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse erilehtedelt.

Noortelaagreid puudutav:

  • Tulenevalt eriolukorrast ei saa korraldada üheski vormis noorte projekt- või püsilaagrit enne kui kogunemispiirangud on lõppenud.
  • Projektlaagrite pidajatel soovitame loa taotlemisel kohalikult omavalitsuselt arvestada sellega, et piirangute püsimise korral laagrit läbi viia ei saa.

 

Lisainfo:

Eesti Noorsootöö Keskuse erileht Noortevaldkonnale eriolukorras

Teeviit

Küsige julgelt nõu ja abi ministeeriumi infotelefonidelt ja e-postilt:

  • 56 900 353
  • 56 900 340
  • info@hm.ee

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kohtumine katus- ja esindusorganisatsioonidega 19.03

18.03.2020

19. märtsiks 2020 on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi kutsunud noortevaldkonna katus- ja esindusorganisatsioonide esindajad veebikohtumisele, et arvestades eriolukorda riigis ja sellest tulenevat uut olukorda ka noortevaldkonnas, vahetada infot ja mõtteid sellest, kuidas avatud noortekeskused, huvikoolid ja noorteühingud saavad oma tegevuste ja õppega jätkata perioodil, mil ruumid on selleks suletud. Kohtumise olulisemaid käsitlusi kajastame esimesel võimalusel siinsamas ENTK erilehel.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi erileht sh valdkonna KKK

18.03.2020, uuendatud 23.03.2020

Haridus- ja Teadusministeerium on loonud erilehe, mis koondab koroonaviiruse leviku tõkestamise alast infot ministeeriumi vastutusalas, sh noortevaldkonnas. Soovitame asjakohase viimase info saamiseks seda lehte järjepidevalt jälgida.

Muu olulise info hulgas leiab sealt vastused korduma kippuvatele küsimustele, sh:

  • Kas huvitegevus, trennid jm võivad toimuda?

Distantsõppe ajal ei tohi toimuda ka huviringid, trennid jms tavapärases, st statsionaarses vormis. Muul viisil huvitegevuse läbiviimine on võimalik. Iseseisvate ülesannete andmine juhendaja poolt on tervitatav, kuna aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja tagab tegevuse järjepidevuse.

  • Töötan noorsootöötajana avatud noortekeskuses – kui ruumid on kinni, kas ma saan endiselt palka?

Avatud noortekeskuste ruumid on küll suletud, aga noorsootöö tegevused peavad jätkuma. Selleks soovitame veebilahenduste kasutamist (häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt). Kindlasti teavitage omanikku tegevuse jätkumisest uues formaadis. Seega töö jätkub ja palgamaksmine samuti. Kui palgaga tekib probleeme, uurige, kuidas on võimalik kasutada eriolukorras loodud töötasu hüvitist.

  • Kas pean maksma huviringi/trenni eest, kui tegevust ei toimu?

Huvikooli seaduse § 21 lõike 3 alusel moodustab ühe komponendi huvikooli eelarvest tasuliste teenuste osutamine. Kuna huvikool ei saa sellel perioodil teenust osutada, ei ole põhjust ka tasu nõuda. Mõistlikuks lahenduseks oleks kompromiss nagu ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms.

  • Kas erahuvikool tohib korraldada õppetööd, kui õpilasi on väga vähe?

Alates 16. märtsist on peatatud huvihariduse andmine, sellest tulenevalt tuleb ka erahuvikooli õppetöö korraldada distantsõppena. See tähendab igasuguse kontaktõppe piirangut. Täpsema lahenduse soovitame välja töötada koos koolipere ja õpilastega.

  • Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Alates 16. märtsist ei ole lubatud ka ühistreeninguid läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida distantsjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel.

  • Kuidas toimub huvihariduse (huvikoolid: muusikakool, kunstikool, tantsukool, spordikool jm) andmine eriolukorra ajal?

Noorsootöö, sh huviharidus- ja tegevus toimub ka eriolukorra ajal. Distantsõppe ajal ei tohi toimuda huviharidus sellises vormis, mis eeldab isikute füüsilist kontakti. Tervitame iseseisvate ülesannete andmist juhendaja poolt, kuna see aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja hoida järjepidevust. Samuti on võimalik, et huvikooli õpetaja juhendab noort näiteks Skype’i vmt tehnoloogilise vahendi abil. Õpingute järjepidevus on vajalik just selleks, et jätkata õpinguid, kui olukord normaliseerub ning huvikool saab jätkata tavapärase õppega.

  • Kas pean maksma huvikooli eest, kui tegevust ei toimu?

Huvikoolide tegevus jätkub, aga jätkub eriolukorras teisel viisil. See on ümberkorraldatud distantsõppe vormile ja/ või kasutatakse selle elluviimiseks digitaalseid võimalusi. Kuna õpe on ümberkorraldatud ning toimub distantsilt ja digitaalselt, on huvikoolil õigus küsida osutatud teenuse eest tasu.
Kutsume üles lapsevanemaid teenuse eest tasumise jätkamisega ka eriolukorras, mis aitab tagada teenuse elujõulisuse ka eriolukorra järgselt. Kindlasti uurige toetusmeetmeid kohalikult omavalitsuselt, mitmed on käivitanud kompensatsiooni meetmed.
Kui on teatud huvialasid, kus õpe eriolukorras jätkuda ei saa, siis palume suhelda huvikooliga ja leida hea lahendus tasu maksmise osas (mõistlikuks lahenduseks oleks kompromiss nagu ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms).

  • Minu lapse huvikoolis jätkub õppetöö, kuid eriolukorrast tingituna (palga vähenemine, töö kaotus, muud asjaolud) ei ole mul võimalik selle eest enam maksta. Mida teha?

Riik tagab erinevaid majanduslikke meetmeid eriolukorraga tekkinud kahjude leevendamiseks. See tagab, et tööandjatel oleks vanematele võimalik töötasu maksta ning vanemad saavad sõlmitud lepinguid täita. Täpsemalt vaata Vabariigi Valitsuse lehelt.

Soovitame pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole ning leida eriolukorras hea lahendus, sh võimaldab kohalikele omavalitsustele mõeldud riigipoolne täiendav huvihariduse ja huvitegevuse toetus kompenseerida noorte osalustasusid.

  • Minu laps osaleb individuaalõppes. Kas sellisel juhul võib huvitegevusega jätkata kooli ruumides?

Huvihariduse andmine on korraldatud distantsõppena ning õppetegevust huvikooli hoones eriolukorra lõpuni ei toimu. Soovitame leida õpetajaga koostöös sobiv distantsõppe lahendus.

  • Minu lapse treener/juhendaja tahab jätkata tundide andmisega kohapeal. Mida teha?

Huvihariduse andmine on eriolukorras korraldatud distantsõppena, seega kontaktõpet ei tohi toimuda. Juhul, kui kool seda eirab, siis palume sellest märku anda info@hm.ee

  • Minu lapse treener/juhendaja tahab jätkata tundide andmisega vabas õhus. Kuidas käituda?

Huvihariduse andmine on eriolukorra ajaks peatatud ning kontaktõpet ei tohi läbi viia. Looduses läbiviidav õppetegevus on lubatud üksnes individuaalõppena järgides Terviseameti nõuandeid või kui noorele antakse ülesandeid isiklikuks täitmiseks vabas õhus.

  • Minu laps on haige ning ei saa osaleda huvikooli tundides. Kas pean tasuma selle eest?

Haiguse ajal õppemaksu tasumist reguleerib Teie ja huvikooli vahel sõlmitud leping. Juhul, kui huvihariduse andmisega jätkatakse distantsilt ja Teie laps selles osaleda ei saa, siis üldjuhul reguleerib sel ajal õppemaksu tasumist Teie ja kooli vahel sõlmitud leping. Soovitame siiski huvikooliga arutada läbi erinevad võimalused eriolukorras tegutsemiseks.

  • Olen ettevõtja, pakun huviharidust. Minu sissetulek sõltub õppe toimumisest. Mis ma teen? Kas keegi kompenseerib mulle raha?

Võimalusel jätkata huvihariduse pakkumisega ja kasutada selleks distantsõppe võimalusi. Suhelda vanematega otsides mõistlikku kompromissi osalustasude maksmise jätkumiseks kasvõi mingis ulatuses. Samuti anda teada kohalikule omavalitsusele tegevuse jätkumisest ning toetuse (selle olemasolul) eraldamise jätkuvast vajadusest. Täpsema info ettevõtjatele suunatud tööturumeetmetest leiab Vabariigi Valitsuse veebilehelt.

  • Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt eriolukorras tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda distantsõppe vormis, siis on teenuse eest õigus lapsevanemalt ka tasu küsida. Juhul, kui distantsõpet läbi viia ei ole võimalik ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa otseselt nõuda vanemalt selle eest tasu, samas julgustame leidma vanematega koostöös hea lahendus, et eriolukorra lõppemisel oleks võimalik huvikoolis jätkata tavapärase õppega.

  • Millise toetussüsteemiga saab huvikooli pidaja arvestada seoses oma töötajatele töötasu maksmisega?

Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt.

Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi www.tootukassa.ee veebilehel. Palume jooksvalt infot jälgida.

Täpsemate meetmete kohta avaldatakse infot meedia ja vastavate valitsusasutuste kaudu.

  • Kas me saame arvestada toetussüsteemiga oma personalile, kui me ei saa teenust pakkuda või kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest?

Juhul, kui eriolukord ei võimalda töötajatel kokkulepitud tööd teha, koordineerib riik vähenenud töötasu hüvitamise Eesti Töötukassa kaudu. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt tuleks vaadelda olukorda, kus lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse korraldus nr 77 ei muutnud õppetasu lepinguid, võiks kaaluda nende ülevaatamist ning kompromissi leidmist lapsevanematega.

  • Kas lasteaedades võib toimuda huvitegevus?

Jah, kui see on oma lasteaia lastele. Majaväliseid osalejaid huviringidesse ei tohi lubada.

  • Juhul, kui meil on individuaalõppe õpilane, kes soovib tunniga jätkata enda ruumides ning ka õpetaja soovib samuti tundi anda, kas meil on õigus sellisel juhul tundi anda?

Kui tegemist on näiteks pilliõppega muusikakoolis, peaks õppetegevuse korraldama distantsõppe vormis, mitte huvikooli ruumides.

  • Kas erahuvikoolidel, kelle õpetajad on töölepinguga (ja VÕS lepinguga enamuses), saavad sulgemise tõttu kasutada haiguslehte või kuidas tagada, et inimesel oleks sissetulek? Kui huviringid koolides ja lasteaedades suletakse, mis õpetaja palga toovad, siis ei tule raha ja ei ole ka võimalik õpetajatele maksta. 

Huvikoolide ruumid on eriolukorras küll suletud, aga õpe jätkub distantsõppena. Soovitame ka erahuvikoolidel leida sobivaid lahendusi õppetegevuse ümberkorraldamiseks distantsõppele – see tagab töö jätkumise ning sissetuleku.

Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi www.tootukassa.ee veebilehel.

Kui esinevad põhjused haiguslehe võtmiseks, on see perearstiga kokkuleppel võimalik. Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.

  • Meie õpilaste lapsevanemad soovivad jätkata õppetegevusega kooliruumides. Mida teha?

Huvihariduse andmine on kuni eriolukorra lõppemiseni viidud üle distantsõppele. Huvikoolide ruumides õppetegevust läbi viia ei tohi.

 


Uuendatud: 20.05.2020

Vaatamisi: 1 152

Teksti suurus