fbpx

Piirkonnaülene koostöö ja võrgustikutöö noorteinfo arendamisel Elva vallas

On ütlemine, et „Jagatud mure on pool muret“. Mõeldes aga noorteinfotöö peale, võiks sellest ütlemisest saada väljend „Jagatud info moodustab 50% võidust“. Rõngu Rahvamaja juhataja Mari-Liis Vanaisak jagab oma kogemusi ja mõtteid seoses piirkonna ülese koostöö ning võrgustikutööga noorteinfo arendamisel Elva vallas.

Piirkonnaülese koostöö ja võrgustikutöö võtmekoht on info jagamine, valimisolek infot vastu võtta ning koostöösse panustada. Soovime seda ju igal sammul noorteinfo arendamisel näha ja tajuda. Kuid miks on nii, et paberil võrgustikutöö erinevaid osapooli kaardistades, nende võimalikku panust ja vajadusi üles märkides tundub, et tegu on maailma parima plaaniga, kuid reaalses situatsioonis kukub võrgustikutöö välja hoopis teisiti?

Koostöösse sisenedes tuleb arvestada, et on igal osapoolel isiklikud tõekspidamised, väärtused ja senised kogemused, kuidas ja mismoodi tööd korraldada, paraku üsna erinevad. Samuti on ajaline panus, mida üks või teine osapool on nõus panustama, erinev. Tuginedes oma kümneaastasele kogemusele noorsootöös tean, et koostöö toimimiseks ja võrgustikutöö käima lükkamiseks ei ole olemas imevalemit või lihtsat lahendust. Samas usun ma seda, iga plaan hakkab kindlalt tööle, kui sellesse südamest uskuda!

Millega esmalt piirkonnaülese koostöö puhul arvestada?

Noorteinfotöö arendamiseks koostöögruppi või võrgustikku luues on oluline püstitada ühiselt lähteülesanne ja eesmärk. See annab kõikidele osapooltele ühtse lähte, mille alusel koostöösse sisenetakse, mis on täpsemini koostöö sisu ning mida soovime koos saavutada. Võime arvata või eeldada, et kui kaasame erinevate valdkondade esindajaid nagu näiteks sotsiaaltöötajad, huvijuhid, ringijuhid, noorsootöötajad ja vallajuhid, on see võrgustikku tugevdav ja käivitav tegevus, kuid tegelikkuses on erinevaid osapooli kaasavat võrgustikku käima saada suur väljakutse ning peab olema valmis, et osapoolte nägemus ja panus võivad erineda.

Kui küsida, mis on murekoht noorsootöö teemal, siis üks vastusest on info liikumine ja teave ning mõneti ka infosulg. Kõik asutused, inimesed ja organisatsioonid, kes noortega kokku puutuvad toimetavad tihtipeale igaüks oma nurgas ja ühisosa on üsna väike. Kiire analüüs näitab seda, et on vaja luua võrgustik ja hakata tegema selle mure lahendamiseks koostööd. Aga tekib küsimus – milline, kellele, mis mahus, kui palju, milliste vahendite ja inimeste abil?

Kuidas siis ikkagi alustada?

Vastus on lihtne. Noorteinfotöö arendamisele suunatud tegevuste puhul peab peamine kasusaaja olema noor. Arutlege üheskoos, kuidas koostöövõrgustikus toimuvad tegevused mõjutavad noort, kelleni soovitakse jõuda. Mõelge, kuidas võrgustikutöö ja koostöö piirkonna sees ning piirkonnaüleselt, panustab sellesse oodatud muutusesse.

Elva valla noorsootöö valdkonna valik oli minna kohe päris algusesse, et kõik osapooled, kes kuuluvad meeskonda ja võrgustikku, omaksid noorteinfotöö baasteadmisi. Selleks on Elva vald käivitamas noorteinfotöö arendamise projekti, mis baseerub ERYICA koolitusmudelil. Algusest alustades ja ühiselt teadmisi kinnistades, saab ka meeskond tugevamaks. Kohalikus koostöövõrgustikus osalejate nimekiri ei pea olema pikk, kuid neil inimestel peaks silmad särama. Vahvaid noorsootöötajaid koolitades ja noorteinfoteenust kohalikul tasandil arendades peaks olema meie ühine kõige suurem soov jõuda nooreni, teda nõustada ja jõustada.

Milline on Sinu soovitud noorteinfo võrgustikku kuuluvale noorsootöötajale?

Alati tasub üle käia ka isiklikud eesmärgid: „Miks olen mina võrgustikus, mis see annab mulle ja mida mina pakun teistele“.

Mari-Liis Vanaisak
Rõngu Rahvamaja juhataja, ERYICA koolitaja ja noorteinfo arendaja

Noorteinfo teemaline artikkel on valminud ERYICA koolituse „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ järgselt kokku kutsutud noorteinfo töögrupi tegevuse raames, mida rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

 

 

Teksti suurus