Noortevaldkond

Noortevaldkonna moodustavad noortepoliitika ja noorsootöö. Noortevaldkonna areng ja tulevikuväljakutsed lähtuvad noorte, noortepoliitika ja noorsootöö ning kogu ühiskonna seisundist ja arenguvajadustest. Eestis on 2017. aasta 1.jaanuari seisuga 278 867 noort 7-26aastast inimest, kes moodustavad Eesti rahvastikust 21,2%.

Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat, korraldab noorsootööd ja juhib oma hallatava asutuse Eesti Noorsootöö Keskuse tööd.

Eesti Noorsootöö Keskus on noortepoliitika, sh noorsootöö arenduskeskus. Tegevuse eesmärk on noortepoliitika ja noorsootöö rakendamise tõhustamine, viisil, et noorsootöö toetaks maksimaalselt noorte loovuse arendamist, tõrjutuse ennetamist ning osalust otsustamises.

Eesti Noorsootöö Keskus:

  • vastutab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga noortevaldkonna arengukava 2014-2020 eesmärkide saavutamise ja noortevaldkonna programmi tegevuste elluviimise eest;
  • korraldab noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning nende tulemuste rakendamist;
  • loob võimalusi ning rakendab erinevad toetusmeetmed noorsootöö kättesaadavuse, mitmekesisuse ja kvaliteedi suurendamiseks;
  • määratleb noortevaldkonna arenguvajadused;
  • toetab valdkondadevahelist koostööd ja korraldab seda rakendusüksuste tasandil;
  • teavitab noortevaldkonda panustajaid valdkonna arengutest ja võimalustest; teavitab avalikkust ja sidusvaldkondade esindajaid valdkonna väärtustest, saavutustest ja noorte olukorrast;
  • loob uuenduslikke lahendusi ja tegevusi noorsootöö paremaks korraldamiseks;
  • nõustab noorsootöö tegijaid noorsootöö korraldamise küsimustes.

Riigi tasandil tegeletakse noortevaldkonna keskse arengu planeerimisega pidevalt. Aastal 1999 võeti vastu noorsootöö seadus ja 2001 koostati „Eesti noorsootöö kontseptsioon“ ja „Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001-2004“. 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noorsootöö strateegia 2006-2013“ (vaata ka strateegia lõpparuannet).

Valitsus kinnitas 19.12.2013 korraldusega nr 572 noortevaldkonna arengukava aastaiks 2014-2020 (vaata ka strateegia lühikokkuvõtet). Kava määratleb noortevaldkonna arengus prioriteetsed eesmärgid, meetmed ja tegevused koos indikaatorite ja rahastamise prognoosiga ning sätestab nende elluviimise, seire ja aruandluse korra.

Arengukava elluviimiseks on koostatud noortevaldkonna programm – Haridus- ja Teadusministeerium on alates 2015. aastast üle läinud programmipõhisele juhtimisele ja eelarvestamisele. Programmdokumenti uuendatakse igal aastal.  Noortevaldkonna programm 2018-2021.

Noortepoliitika on osa laiemast noortevaldkonnast. Noortepoliitika peamised toimealad on noorsootöö, haridus-, sotsiaal-, tööhõive-, tervise-, kultuuri-, pere- ja kuriteoennetuspoliitika. Noortepoliitika arendamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas lisaks haridus-, teadus- ja keelepoliitikale.

Riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon. Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat, korraldab noorsootööd ja juhib Eesti Noorsootöö Keskuse tööd.

Poliitika kontekstis on mõiste ’noored’ käsitus riiklike ja ajalooliste traditsioonide tulem. Pika ajaloolise noorsootöö ja noortepoliitika traditsiooniga riikides võib näha selget suundumust määratleda noortepoliitikat kui eri valdkondade poliitikat. See on mõeldud „noortele inimestele”, mis hõlmab kas mõnda või kõiki lasterühmi ja laieneb sageli isegi üle 26-aastaste vanuserühmadele.

Eestis lähtutakse seisukohast, et iseenese ja ümbritsevaga hästi toimetulev noor on ühiskonnas arengueeldusi loov jõud – ressurss. Eesti selline isiksuse positiivsel kaasatusel ja mitmekülgsel arengul põhinev noortepoliitika lähtub noorsootöö traditsioonist ja väärtustest.

Rohkem noorsootööst, noortepoliitikast, noorsootöö sisust ja korraldusest saab lugeda noorsootöö õpikust.

Aastatel 2006-2013 kehtinud noorsootöö strateegias võeti eesmärgiks kujundada välja ja viia ellu noore tegelikest vajadustest ning väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades ehk lõimitud noortepoliitika.

Kehtiv arengukava ei kirjelda kogu noortevaldkonda (so noortepoliitikat ja noorsootööd) ega kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid. Hetkel keskendutakse meetmetele, mis aitavad saavutada positiivset muutust ja eelkõige noorsootöö kaudu. Samas noortepoliitika kontekstis sätestatud eesmärgid ja väljakutsed on arvestamiseks ka teistes poliitikavaldkondades.

Noorsootöö kujunemise ja ajaloo kohta saate rohkemat lugeda noorsootöö ajalooraamatust „Noorsootöö Eestis: 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni“. Euroopa noorsootööst saab ülevaate väljaandest “The history of youth work in Europe“.

Euroopa Liidus on kokkulepitud ELi koostööraamistik noortevaldkonnas (2010-2018), mis seab eesmärgiks parandada EL-i liikmesriikide vahelist koostööd, et luua paremaid võimalusi noortele. Uuendatud koostöös keskendutakse peamiselt sellele, et luua hariduses ja tööturul rohkem võrdseid võimalusi kõikidele noortele ning edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.
Koostööprioriteedid toetavad tegevusvaldkondi, nagu:

  • haridus ja koolitus;
  • tööhõive ja ettevõtlikkus;
  • tervis ja heaolu;
  • osalus;
  • vabatahtlik tegevus;
  • sotsiaalne kaasatus;
  • noored ja maailm;
  • loovus ja kultuur.

2014. aastast alustas Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+, millega toetatakse õpirännet, strateegilisi koostööprojekte ja poliitikareformide läbiviimist. Programmil on eraldi noortepeatükk, mille tegevused toetavad noortevaldkonna koostööraamistku eesmärkide ellu viimist. Programmi rakendab Eestis SA Archimedese struktuuriüksusena tegutsev Noorteagentuur.

EL-i noortestrateegia

Euroopa Komisjon avalikustas uue EL noortestrateegia ettepaneku Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Praegune ELi noortestrateegia kehtib 2018. aasta lõpuni ning tegemist on EL noortepoliitika ühe olulisema algatusega, millega määratletakse komisjoni ja liikmesriikide ühised eesmärgid ning kohustused noortepoliitika edendamisel.

Strateegia eesmärk on luua noortele võimalus ise oma elu kujundada, suurendada nende toimetulekut ning anda neile eluks vajalikke oskusi, et tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Samuti julgustada noori saama aktiivseteks kodanikeks, solidaarsusmeetmete ja positiivsete muutuste elluviijateks Euroopa kogukondades, lähtudes ELi väärtustest ja Euroopa identiteedist. Strateegia eesmärgiks on aidata ennetada ka noorte sotsiaalset tõrjutust ning parandada poliitiliste otsuste mõju noortele, korraldades dialoogi ja võttes arvesse noorte vajadusi erinevates valdkondades.

Vabariigi valitsus on heaks kiitnud Eesti seisukohad ELi uue noortestrateegia kohta. Vabariigi Valitsus toetab strateegia ülesehitust ning tunnustab strateegias eraldi tähelepanu pööramist noorsootööle kui noortepoliitika alusele ja väärtuste kandjale. Vabariigi Valitsus avaldab toetust uue strateegia peamistele tegevussuundadele, kavandatavatele muudatustele ja valdkondadevahelisele koostööle.

EL-i koostöö noortevaldkonnas

EL-i liikmesriikide koostöö noortevaldkonnas toimub avatud koordinatsiooni meetodil. See on paindlik valitsustevaheline koostöövorm, millega jagatakse infot ja kogemusi ühistes töögruppides vabatahtlike liikuvuse, noortevaldkonna indikaatorite, noorsootöö kvaliteedisüsteemide ning mitteformaalse õppe rolli üle tööhõives.

Eesmärkide ja tegevuste rakendamist arutatakse struktuurse dialoogi raames, mis tähendab laiemat arutelu prioriteetide ja tegevuste üle igas liikmesriigis sealsete noortevaldkonna ühingute ja asutustega. Arutelude tulemused koondatakse ja esitatakse ühiseks arueluks kaks korda aastas toimuvatele noortekonverentsidele. Dialoogi eestvedajaks Eestis on Eesti Noorteühenduste Liit.

Noortevaldkonna ministrid saavad kaks korda aastas kokku EL-i noortenõukogus, kus toimuvad arutelud ja kinnitatakse ettevalmistatud dokumendid. Dokumentide ettevalmistamisega tegeleb liikmesriikide ametnike ja Euroopa Komisjoni esindajate osalusel ning EL-i Nõukogu eesistujariigi juhtimisel noorte töögrupp (Youth Working Party ) ja liikmesriikide EL-i alaliste esindajate komitee COREPER. EL-i koostöö toimub 3-aastaste tsüklitena. Tegevuste eesmärkidele vastavust, häid praktikaid ja strateegia rakendamise tulemusi hindab Euroopa Komisjon iga tsükli lõpus ja need koondatakse Euroopa Noorteraportisse. Raportisse annavad sisendi liikmesriigid. Esimene raport ilmus 2012. aastal.

Euroopa Komisjon koondas 2017.a. lõpus 27 projektis osaleda soovinud riigi noortepoliitika andmed ühele veebi platvormile – Youth Wiki. Veebipõhise riiklike noortepoliitikate entsüklopeedia Youth Wiki eesmärgiks on riikide noortepoliitikate toetamine pakkudes baasteadmisi noore elu puudutavate valdkondade hetkeseisust. Tegu on protsessiga, mille raames kogutakse, analüüsitakse ja avaldatakse ühises portaalis lühiinfot erinevate valdkondade hetkeseisust, seadusandlusest ja väljakutsetest.


Noortevaldkonna alusdokumente:

Rohkem alusdokumente leiate meie rubriigist “Õigusaktid ja alusdokumendid


Uuendatud: 26.08.2018

Vaatamisi: 264

Teksti suurus